DNA paardub C=G ja A=T 3. Millest tulevad eri DNA molekulide erinevad omadused? DNA molekulide erinevad omadused tulenevad erinevast lämmastikalusest. 4. Mis on DNA põhilised ülesanded? DNA põhilsed ülesanded on informatsiooni talletamine ja säilitamine. 5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid.
(kus) 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita errinevad ülesanded: a) energiaallikas- annab 2x rohkem energiat kui sama kogus sahhariide b) kaitseülesanne- kaitseb temperatuurimuutuste eest c) lahustid- teatud vitamiinid lahustuvad vaid rasvades( K,A,D,E-vitamiin) d) ehituslik ülesanne- rasvad on rakumembraani koostises 14. Steroidide hulka kuuluvad vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid. Näiteks kolesterool ja mitmed hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohappejäägid nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptor valkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20
fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks ühikuks. Antud polümeeri puhul on siis korduvaks ühikuks ehk monomeeriks fenüületeen ehk stüreen. Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid), mänguasjade, pakkematerjalide, niitide, tihendite, kingataldade, spordijalatsite, soojusisolatsioonimaterjalide (vahtplast) ja puhumisvormisel õõnsad toodete nagu näiteks pudelite valmistamiseks. Minevik ajalooline areng
· rakumembraanide koostisosa 10. Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? · Lihtlipiidid koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist, aga fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma 11. Mis ained kuuluvad lipiidide alla? · Rasvad, õlid, vahad, steroidid 12. Lipiidide tähtsus. · Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. 13. Mis on valgud? Mis on nende monomeeriks? · Proteiinid, mille monomeeriks on aminohappejäägid 14. Milline on valgu esimest, teist, kolmandat ja neljandat järku struktuur? · Primaarne struktuur, Sekundaarne struktuur, Tertsiaarne struktuur, Kvaternaarne struktuur 15. Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub? · · 16. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon? Mille abil need toimuda võivad? · Denaturatsioon - hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena
molekulis. Saamine, 1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamiin. monomeeriks aminohape. Sahhariidid (polühüdroksükarbonüülühendid). mono glükoos, riboos, desok. oligo sahharoos, maltoos, laktoos. polü tsulluloos, tärklis. aldehüüd (v ketoon) + alkohol) tekkib tsükkel, poolatsetaal, OC ja OH
12. Taimne varusahhariid on tärklis, mis esineb näiteks mugulas, sibulas, risoomis. Loomne varusahhariid on glükogeen ja esineb maksas ja lihastes. 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitsebkeha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb jakaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest. 14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga proteaas. 17. Transpordiülesannet, mis täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku. 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset. 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin.
peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda ‚ Makro - C H N O P S Mikro- Ca Na K Mg Cl
siseelundeid välismõjutuste eest) d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad seemnetes/viljades) e) Lahustid (osad inimkehale vajalikud vitamiinid on rasvlahustuvad nt K, A, D, E-vitamiin) NÄITED 14. Steroidide hulka kuuluvad: vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid, nagu kolesterool, suguhormoonid (testosteroon – mehed, östrogeen – naised), neerupealise hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas (vere)valk-hemaglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin 20
RNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin(C) ja uratsiil (U). Liigid: informatsiooni RNA (mRNA)-geneetilise info toomine rakutuumast ribosoomidesse, et saaks toimuda valgu süntees. transport RNA (tRNA)- aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. ribosoomi RNA (rRNA)- osaleb valgu süsteemis ja on ribosoomide ehituses. 15. DNA ja RNA erinevused: DNA: monomeeriks on desoksüribonukleotiid; nukleotiidide nimetused on A; G; C;T; sahhariidiks on desoksüriboos; komplementaarsus A=T ja C=G RNA: monomeeriks on ribonukleotiid; nukleotiidide nimetused on A; G; C; U; sahhariidiks on riboos; komplementaarsus A=U ja C=G.
viljades · lahustid K, A, E, D vitamiinid lahustuvad vaid rasvades · ehituslik ülesanne rakumembraani koostises (fosfolipiidid) ja putukatel vahad · lähteained rasvade koostisosadest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid · lipiidsed suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) seotud sugutunnuste ja sugurakkude küpsemisega 5. Valgud e proteiinid e biopolümeerid tähtsaim ehitusmaterjal · monomeeriks aminohappe jäägid; aminohapete vaheline kovalentne side peptiidside · valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevatest järjestustest Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke, kõhunäärme ensüüm trüpsiin lõhustab valke ensüümid valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust
Ribonukleiidhape Polümer mille monomeeriks on ribonukleotiid 1. Fosfaadrühm 2. Suhkur(riboos) 3. Lämmastik alus o adeniid o tsüotsiin o guaniid o uratsiid 4. Struktuur o Peamiselt üheahelaline o Sekundaarstruktuuri moodustab ristikulehe struktuur, mis on kokku keeratud 1 RNA ahelast 5. Ülesanded o Kõikides rakudes on 3 erinevat RNA tüüpi · Info RNA(iRNA)(toob ühe geeni info rakutuumast välja) · Transport RNA(tRNA)(tuua aminohapped ribosoomi)) · ribosoomiRNA(moodustab ribosoome) 6. DNA RNA võrdlus Tunnus DNA RNA Monomeer desogsüribonukleiidhape Ribonukleotiid Lämmastik laus a,t,c,g a,u,c,g, Sahhariid Desoksriboos Riboos Anorgaaniline hape Fosforhape Fosforha...
-Ribosoomi RNA (rRNA) Moodustab ribosoomi ( on ribosoomi ehitusmaterjal). rRNA on valgusünteesi toimumise keskkonnaks (töötab nagu ensüüm)- reguleerib protsessi e. Valgusünteesi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. DNA ja RNA sarnasused: -polümeerid -omavad fosfaatrühma ja lämmastikalust -4 erinevat lämmastikalust -tekivad rakutuumas -mõlemad koosnevad nukleotiididest -mõlemad sünteesitakse komplementaarsuse alusel DNA ja RNA erinevused: -DNA monomeeriks desoksüribonukleotiidid -RNA monomeeriks ribonukleotiidid -DNA-l kaksikahel -RNA-l üksikahel -DNA väga pikk -RNA lühem -DNA on pärilikkuse säilitaja, edasikandja -RNA on geeni väljatooja, ribosoomi moodustaja, päriliku info realiseerija. -Lämmastikaluses erinevus DNA´s on T ja RNA-s on U. Ribosoomis toimub valgusüntees- osa võtavad wRNA , tRNA , rRNA. Ehitusmaterjaliks on aminohapped. Rrna ülesandeks on olla valgusünteesi keskkonnaks
Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetegaseotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Sõna "polümeer" Polümeeri näiteks onpolüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). Polümeeride seas on nii looduslikke (näiteks merevaik, tselluloos, tärklis) kui sünteetilisi (plastmassid) materjale. Polümeeride hulka kuuluvad kapolükondensaadid (näiteks DNA, proteiinid), kuid nende elementaarlülid ei ole ühesugused. Polümeere leidub kõikjal meie ümber. Ehitised, mööbel, enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal või väiksemal määral looduslikest või sünteetilistest polümeeridest
kõik protsessid. Ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, mineraalaineid on vaja ka luustiku koostises. 27. Glükoosi lagundamisest just seepärast, et glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. 28. Valkude denaturatsiooniga puutub kokku söögi tegemisel. ( munavalge vahustamisel, juuste lokkimisel.) 29. Valkude erinevad funktsioonid tulenevad valkude asukohast, koostisest ja omadustest. 30. Nende erinevused seisnevad selles, et DNA monomeeriks on desoksüriboos, RNAl on riboos. Ning DNAl on tümiin ja RNAl uratsiil. 31. Seepärast stabiilsem, et DNA on kaksikahelaline biheeliks, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil - need omadused ühendavad kõiki biopolümeere.
Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks. 28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Muna praadimine, kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel. Piima keetmine samuti. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest. Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil Kokkuvõte
Trhehaloos on sünteetiline disahhariid (kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiid), mis sisaldab 2-Glc(glükoos) jääki, side on (1,6). Trehaloos on mitteredutseeriv. Trehaloos on seentes ja putukate hemolümfis olev varuaine. Lisaks ka magusaine ja niisutaja, tablettide täiteaine. Trehaloos tekib tärklise ensümaatilisel muundamisel. Suhteline magusus on 0,4-0,5, energiasisaldus 17 kJ/g. Trehaloos on suhkrust vähem magusam. Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Monomeeri vahel on - sidemed(1,4). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama
vitamiin D, kolesterool · Lipiidide tähtsus o Lipiidid on organismide energiaallikaks o Paljunemisel (suguhormoonid äratavad instinkti) · Sahhariidide jaotus o Monosahhariidid süsiniku arv molekulis 3-6 (glükoos, fruktoos, riboos RNA's , desoksüriboos DNA's) o Oligosahhariidid -2-3 monosahhariidi omavahel liitunud (maltoos, sahharoos, laktoos) o Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeeriks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos, glükogeen) · Sahhariidide tähtsus o Pärilikkusaine koostises o Energiaallikaks o Rakukestade koostises (tselluloos taimerakus) o Energeetiliseks varuaineks tärklis- taimedel, looma ja seene glükogeen valkude stabiliseerijad) o Kaitseülesanne (kitiin putukatel) · Nukleiinhapped o On biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiid
IKT-1. Lavsaan kui aine ja materjal Sissejuhatus Polüestrid on korrapärase estersidemega polümeerid, mis võivad olla nii termoplastilised või termoreaktiivsed. Termoplastseid polüestreid kasutatakse sünteetiliste kiudainete, kilede jne.tootmisel. Tuntuim termoplastne polüestermaterjal on meil seni tuntud lavsaani nime all (peam. kilena ja kiuna). Töö sisu · Lavsaani molekuli ehitus ja selle kirjeldus. Lavsaan on lineaarse ja tsüklilise ahelaga polümeer, mille monomeeriks (lähteaine, millest seda saadakse) on etüleentereftalaat ja elementaarlüliks ahelas etüleenrühm ning mille molekulmass on vahemikus 20000 kuni 40000. Lavsaani lähteaineteks on tereftaalhape ja etaandiool. Lavsaani molekuli võib kujutada järgmiselt: , kus n on polümerisatsiooniaste ja võib olla keskmiselt 156, elementaarlüliks on · Lavsaani kui aine füüsikalised omadused - Naturaalses seisundis värvitu poolkristalne vaik
Rakubioloogia ja geneetika kordamisküsimused FT I 1. Valkude, nukleiinhapete, süsivesikute ja lipiidide mõisted ja ehitus. Teada ka nende monomeeride ehitust. Valk- orgaanilised ühendid, mille monomeerifdks on aminohapped. Aminohapete vahel on peptiitside. Aminohappe ehitus- aminorühm, karboksüülrühm. Nukleiinhape- DNA ja RNA. Koosnevad nukleotiididest. Monomeeriks on monosahhariidid ehk suhkrud. Monosahhariidi ehitus- 3-6 süsinikku Süsivesik- orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Lipiid- rasvad. Monomeeriks on glütserool ja rasvhappejääk Glütserooli ehitus- hüdroksüülrühm, süsinikuaatom 2. Rakumembraani ehitus ja ülesanded. Difusiooni, osmoosi, passiivse ja aktiivse transpordi, endotsütoosi, eksotsütoosi, fagotsütoosi ja pinotsütoosi mõiste
osaleb samaaegselt mitu m.alleelset geeni(inim.kasv,kehakaal,nahavärv)Dihübriidne-ristam,millekorral uuritakse 2 geenipaari poolt määr.2tunnusepaari pärandumist(seemne pind/värvus) Lookus-piirk.krom's mis määr.ära 1 tunnuse sugukrom- isendi soo määrav krom,mille arv on er. sugupooltel erinev.N'l XX; M'l XY,paikn sugur 1 ja keharakkudes 2 nukleotiidi mood.seost n-alus,süsinik,p-hape Nukleiinh- polümeer,mille monomeeriks on nukleotiidid Autosoom- krom,mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil norm isenditel ega sõltu nende soost suguliit. geen-inim X-krom's paiknev geen suguliit puue-inim puue, mida määrav geen paikn X-krom's Daltonism-punarohepimedus,inim esinev suguliiteline puue,mis tuleneb rets alleelidest X-krom's genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikompl sis geneet materj alleel-ühe geeni erivormid geenifond-liigi või populats kõigi geenide ja nende erivormide(alleelide)kogum
Keemiline valem on C12H22O11. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. MALTOOS Suhteline magusus on 0,5. Vähem magusam kui suhkur. Maltoosi kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub vees hästi ja on magusa maitsega. KITIIN Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materjal kitiin on tselluloosile väga lähedase struktuuriga, ainult 1 OH-rühma asemel on atsetüülaminorühm -NHCOCH3 . KITIIN Kitiini avastas professor H. Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal
oligosahhariid madalmolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Polüsahhariid kõrgmolekulaarne orgaaniline ühend, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Renaturatsioon denaturatsiooni pöörprotsess, mille käigus valgu molekulid taas suurenevad. Retseptorvalk asetseb rakumembraani koostises, valgu molekul. Ülesandeks on edastada väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape biopolümeer, mille monomeeriks on RNA. Riboos RNA koostises asetsev viiesüsinikuline monosahhariid. Sahhariid e süsivesikud. Jagatakse mono-,polü-, ja oligosahhariidideks. Ülesanne organismis on energeetiline ja ehituslik. Steroid lipiidide hulka kuuluv aine. Transportvalk valgu molekul, mille ülesandeks on viia ained raku või organismi ühest osast teise. Esinevad rakumembraani koostises.
kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. · Liitumispolümeer saadakse siis kui kaks alkeeni polümeeruvad, liitudes kaksiksidemete arvel.
o glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur MALTOOS o ehk linnasesuhkur o koosneb kahest glükoosijäägist (magus) LAKTOOS o ehk piimasuhkur o moodustub peamiselt piimanäärmetes o kõigil imetajatel o toiteline ülesanne 3. POLÜSAHHARIIDID ehk biopolümeerid; MONOMEERIKS GLÜKOOS; ÜHISED TUNNUSED: on polüsahhariidid, monomeeriks glükoos, asuvad glükoosi molekulides GLÜKOGEEN o loomade varuaine o ehk loomne tärklis o säilub maksas ja lihastes KITIIN o ehituslik ülesanne o lülijalgsete toeses o seente rakukestas TÄRKLIS
1 g glükoosi lagundamisel saab 17,6 kJ energiat! Lipiidid: rasvad, õlid, vaad, steroidid. Vees mittelahustuvad (lahustuvad alkoholis). Lipiidid on organismide energiaallikaks, kaitseb siseorganeid, annab kehakuju, aitab vältida alajahtumist. 1 g lipiidede lagundamisel saab energiat 38,9 kJ! Lipiidide täielikuks lagundamiseks on vaja hapnikku (aeroobne). Valgud ehk proteiinid Valgud on polümeerid, mille monomeeriks on aminohape. Tuntakse 20 erinevat aminohapet. Aminohape koosneb aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist. Aminohapete vahel tekib apetiitside. Side tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel. Valkude struktuur primaarne ehk esmane struktuur: valgu omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast primaarahelas. sekundaarne ehk teisene struktuur: valk keerab ennast heeliksiks (vedru). Heeliksi keerdusid hoiavad koos vesiniksidemed
e) peab teadma kuidas tekib liitumispolümeer ja kuidas kondensatsioonipolümeer; VAATA TESTE ja TUNNIS TEHTUD HARJUTUSI VIHIKUST. MONOMEER – polümeeri lähtaine molekul. POLÜMEER – väga suur molekul, mis on tekkinud järjestikku liitunud monomeeri molekulidest. ELEMENTAARLÜLI – üks korduv osa polümeeris. POLÜMERISATSIOONIASTE – nr, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis, n OLIGOMEER – väike polümeer, kus n on kuni 100 LIITUMISPOLÜMEER – tekib siis, kui monomeeriks on alkeen või alküün LIITUMISPOLÜMERISATSIOON – molekulide liitumine liitumispolümeeris HOMOPOLÜMEER – polümeeris on üks monomeer KOPOLÜMEER – polümeeris on erinevad monomeerid KONDENSATSIOONIPOLÜMEER – eraldub vesi, saab tekkida happest, amiidist ja alkoholist 5. Polümeeride näited PET – POLÜETELEENTEREFTALAAT - Kasutatakse plastpudelite tegemisel PC – POLÜKARBONAADID - CD, DVD, läätsed, mänguasjad PLA – POLÜLAHTIIDID
1. Millise aine molekule on joonisel kujutatud? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme jooniselt ilmneva faktiga. Joonisel on kujutatud desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli 1) DNA sekundaarstruktuur on biheeliks, mis meenutab spiraalselt keerdunud redelit 2) DNA ahelaid hoiavad kood vesiniksidemed, mis vastavalt komplementaarsuse printsiibile moodustuvad järgmiste lämmastikaluste vahel: A = T ja C = G 3) DNA molekuli ehituskiviks e monomeeriks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb desoksüriboosist (viisnurk), millele kinnituvad lämmastikalus (tähistatud trükitähtedega) ja fosfaatrühm (ring) 2. Millist protsessi on kujutatud joonisel? Põhjendage oma vastust vähemalt kolme joonisel kujutatud faktiga? Joonisel on kujutatud replikatsiooni ehk DNA kahekordistumist 1) Jooniselt on näha DNA sekundaarstruktuur – biheeliks e kaksikspiraal
Lipiidide liigitatakse: a)lihtlipiidid- alkohol + rasvhapped 1)neutraalrasvad (tahked/vedelad) glütserool + rasvhapped 2)vahad alkohol+ rasvhapped b)liitlipiidid- 3 komponendilised üh. 1)fosfolopiidid 2)glükolipiidid c)tsüklilised lipiidid ehk steroidid 1)D-vitamiin 2)hormoonid 3)kolesterool Lipiidide ülesanded: 1)energeetiline 38,9 kJ/g 2)kaitse termaregulatsioon moodustavad rasviku 3)ehituslik 4)bioregulatoorne Valkude üldised omadused: 1)bipolümeerid 2)monomeeriks animohapped 3)kõrgmolekulaarsed 4)20 aminohapet 5) kõrge spetsiifilisus 6) kõrge reaktiivsus 7) kõrge labiilsus 8) C,H,O,N- paljudes valkudes on P ja vähestes S 9) 12-16 aminohapet korraga Valgu molekuli struktuurid: 1) primaarstruktuur (tasapinnaline, lineaarne aminohappe rida, kindlsutab peptiidside, valk mingit ül ei täida) 2)sekundaarnestruktuur (voldiku kujuline või spiraalne, stabiliseerivad vesiniksidemed) 3)tertsiaarstruktuur (gloobul-
pärilikkuse kandja kromosoomide koostisosa RNA- ribonukleiinhape geneetilise info realiseerimine e. Valmistab valgud DNA monomeerideks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb: 1) fosfaatrühm 1. süsivesinikust desoksüriboos 2. lämmastikalused: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin (C), tümiin(T) DNA koos püsimise aluseks on komplementaarprintsiip: A-T (2vesinikku) G-C (3 vesinikku) RNA monomeeriks on ribonukleotiid, mis koosneb: 1. fosfaatrühm 2. süsivesikute riboos 3. lämmastikalused: adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil(U) RNA on üheahelaline. On mõningaid erandeid (C-G;A-U) RNA jaguneb kolmeks: mRNA-informatsiooni RNA- päriliku info ülekanne tRNA- transport RNA- aminohapete transpotimine tsütoplasmast ribosoomidesse
4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni 8.Mis on valgud? Mis on nende monomeeriks? Valgud ehk proteiinid (ka valkained) on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 9.Milline on valgu esimest, teist, kolmandat ja neljandat järku struktuur? Esimene struktuur-Nukleotiidide järjestus DNA molekulis. Teine struktuur-biheeliks Kolmas struktuur-Kogu valgu kolmemõõtmeline struktuur neljas struktuur-Kahe või enama subühiku asend ruumis. 10.Kas valkudes olev peptiidside on tugevam või nõrgem kui vesinikside? Kus peptiidside asub?
Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks 28 Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga Muna praadimine kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel Piima keetmine samuti 29 Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku 30 Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused DNAl on monomeeriks desoksüriboos aga RNAl on riboos ja RNAl on tümiini asemel uratsiil Samuti on komplementaarsus erinev neil DNAl on G=C A=T ja RNAl A=U T=A G=C 31 Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA Ta on kaksikahelaline biheeliksis kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil 32 Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil
välja :D et kui sa nii teed, siis õps ei pruugi seda õigeks lugeda b) kahest eteeni ja kahest fenüületeeni molekulist c) kahest 1,3-butadieeni molekulist d) kahest molekulist propaan-1,3-dioolist ja kahest molekulist butaan-1,4-dihappest e) viiest molekulist 2-aminopropaanhappest f) 3 molekulist pentaan-2,4-dioolist 13. Kujuta neljast elementaarlülist koosnev polümeeri ahelalõik, kui monomeeriks on stüreen. ühinemisest 14. Arvuta polüstüreeni keskmine molaarmass, kui polümerisatsiooniaste on 180. 15. Kõrgrõhu polüetüleeni keskmine molaarmass on 45000 kg/kmol. Arvuta polümerisatsiooniaste. 16. Kui suur ruumala 20%-lise hapniku sisaldusega õhku kulub 100 kg polüeteeni täielikuks põlemiseks? 17. Kui suur ruumala süsinikdioksiidi eraldub 25 kilogrammi polüpropeeni täielikul põlemisel? Arvuta tekkiva veeauru mass. 18
(nt.*sahharoos ehk harilik suhkur-tekib,kui glükoos liitub fruktoosiga. *laktoos ehk piimasuhkur) c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume, maitse kibe. (nt.tselluloos, tärklis mis muutub glükoosiks(külm lagundab pikki ahelaid), kitiin-pika närimisega magus) RASVAD EHK LIPIIDID Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata. Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet. Sageli on varjatud kujul(viinerid,keeduvorst,juust,maiustused,pähklid,halvaa) Küllastumata rasvhapped ehk oomegarasvhapped-hädavajalikud. Leidub kalas, munas, oliivis. *Rasvad võivad olla ka vedelal kujul(õlid), ka vahekihina(okaspuude okstel) 1g rasva-14 kcal , vaja on u.-2500kcal
· Enimkasutatavate polümeeride praktiline äratundmine nende omaduste järgi (polüetüleen, polüpropüleen, polüvinüülkloriid, lavsaan ehk PET, kumm, silikoon) Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest elementaarlülidest, ahelas üle 1000 lüli ja võib ulatuda kuni sajade tuhandeteni. Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (- CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. Makromolekul-kõrgmolekulaarse ühendi sadadest v. tuhandestest aatomitest koosnev molekul elementaarlüli-on monomeerist tekkinud aatomite rühm, mis hakkab polümeeri molekulis korduma. Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nimetus- Triviaalnimed on kasutusel peamiselt looduslike polümeeride puhul (tselluloos, tärklis,
Magusad ja väga reaktsioonivõimelised C5H10O5 – riboos – RNA koostises C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline energiaallikas) C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur Oligosahhariidid – 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk (monosahhariidid) Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul, risoom); kasutatakse varuainena Tselluloos – taimede rakukesta koostises Kitiin – putukate välisskeleti koostises, seeneraku kest Glükogeen – energiarikas varuaine loomadel Süsivesikute ülesanded esmane energiaallikas vähene varuaine struktuurne kaitse (tsütoplsama suhkrustumine aitab külma eest)
biovedelike kaudu; retseptoorne alluvad füüsikalistele mõjutustele, edastavad info; kaitsefunktsioon antikehad, vere hüübimine; kontraktsiooni lihasvalkudel kokkutõmbumine; toksilisus botuliin; spets. toimega valgud, nt monelliin. 21. Kirjelda DNA monomeeri ehitust. Momomeeriks desoksüribonukleotiidid. (ehituses veel ka fosfaatrühm ja lämmastikalus(adeniin, guantiin, tsütosiin, tümiin).) 22. Kirjelda RNA monomeeri ehitust. Monomeeriks ribonukleotiidid. (ehituses veel ka fosfaatrühm ja lämmastikalus(adeniin, guantiin, tsütosiin, uratsiil).) 23. Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? (vaata eelmist vastust) 24. Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? DNA's vastab A'le T, RNA's vastab A'le U 25. Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info kandmine ja edasi andmine tütarrakkudele. 26. Mis ülesanded on RNA molekulidel (mRNA, tRNA, rRNA)?
16. a) D-glükoos ja D-mannoos = epimeerid b) D-glükoos ja D-fruktoos = aldoos-ketoos c) alfa-D-galaktoos ja beeta-D-galaktoos = anomeerid d) D-riboos ja D-ribuloos = aldoos-ketoos 17. Suhkur on redutseeriv, kuna on vaba hemiatsetaalne ots. (Koosneb kahest beeta-D-glükoosist NB! Tsüklilisest, mis on ühendatud omavahel 1. ja 4 süsiniku vahelise glükosiidsidemega) 18. Ainuke mitteredutseeriv on d. Trehhaloos, kuna puudub vaba hemiatsetaalne/hemiketaalne ots. · Monomeeriks alfa-D-glükoos · Gükosiidsideme tüüp lineaarses osas alfa(1,4)-glükosiidside · Glükosiidsideme tüüp hargnemispunktides alfa(1,6)-glükosiidside. · Bioloogiline funktsioon: o Loomse organismi energiavaru. 20. TÄRKLIS TSELLULOOS Monomeerne koostis Alfa-D-glükoos Beeta-D-glükoos
Esineb sugurakkudel ja eoste moodustamisel. 23. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus - kromosoomistiku poolkordsus. 24. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. 25. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover - homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus. 26. RNA liigid. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Ribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA(informatsioon), tRNA(transport) ja rRNA(ribosoom) molekule. 27. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad, lagundajad. Rohelised taimed TOOTJAD, organismid, kes kasutavad teisi toiduks TARBIJAD 28. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nede ainuomaste organellide- plastiidide esinemine, anamik taimerakke on lisks rakumembraanile übr-ud tiheda rakukestaga
side RIBOSOOM - DENATURATSIOON valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuni primaarstruktuurini RENATURATISOON kõrgemat järku struktuuride taastumine ENSÜÜM biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk VITAMIIN bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline aine ANTIKEHA tekivad kõrgemate loomorganismide veres mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu NUKLEIINHAPE biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiidid. NUKLEOTIID nukleiinhappe monomeer KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP DNA ahelate koospüsimise alus ehk nukleotiidide üksteisele vastavus BIHEEL DNA teist järku struktuur (kruvikujuliselt keerdub ehk on keerdunud biheeliksisse) TÄISVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - VÄHEVÄÄRTUSLIKUD VALGUD - 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C,H,O,N,P,S. Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest 2
Kui valku mõjutada ( vahutamine, kuumutamine ) toimub denaturatsioon. Valgud : 1.) lihtvalgud proteiinid ; 2.) liitvalgud proteiidid. Valkude bioloogiline tähtsus : * ehituslik ülesanne * transport ülesanne * retseptor ülesanne * liikumisülesanne * regulatoorne ülesanne * kaitse ülesanne * energeetiline ülesanne * katalüütiline ülesanne. Nukleiinhapped. üks nukleotiin koosneb kolmest osast. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. Kui nukleotiidid ühinevad, tekib DNA üksikahel. DNA puhul on tavaline teist järku struktuur see on kahe ahelaline. Need ahelad omavahel vastavad, nad on seotud vesiniksidemetega, see on ka kahe ahela koos püsimise alus. RNA-ahel koosneb järjestikustest nukleotiididest, - esimest järku struktuur. Tema molekul ei ole kaksikspiraal. RNA-l võib olla ka teist järku struktuur, selle ülesandeks on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku.
ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur biheeliks(suhteliselt vastupidav füüsikaliste je keemiliste tegurite suhtes) III järku struktuur eriilmeline DNA molekuli peaülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA e ribonukleiinhape on bioplümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiidid. Moodustub lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Koosneb lämmastikalustest A, G, D, U. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur tRNA, ristikulehe sarnane RNA ülesanne on pärilikkuse avaldamine. Enamiku rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: *mRNA- toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika *tRNA- mõtestab lahti
1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2. Liitumispolümerisatsiooni toimub monomeeride ühinemine polümeeriks süsinikevaheliste
Milline tunnus neid ühendab? 9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega. 10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kust saab organism kolesterooli? 11.Kuidas on kolesterool seotud südame-veresoonkonna haigustega? Kirjelda. Milliseid suguhormoone Sa tead, mis on nende toime? Valgud 1.Tea aminohapete ehitust, omadusi ja peptiidsideme teket konkreetsete aminohapete näitel. 2.Mida nimetatakse monomeeriks, millistel ainetel need esinevad, mille poolest erinevad erinevate orgaaniliste ainete monomeerid? 3.Milliseid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks, miks? Nimeta mõni. Mis on täisväärtuslik valk? 4. Kirjelda valkude kõrgemat järku struktuure (millistel ainetel), millised on nende ruumilised kujud. 5.Milline ülesanne on fibrinogeenil, hemoglobiinil, klorofüllil, keratiinil, kollageenil? 6.Mida nimetatakse valgu denaturatsiooniks, renaturatsiooniks, too näited. Millised tegurid
- varuaine (varurasv loomadel, õlid seemetes) - bioregulatoorne (avaldub lipiidse ehitusega hormoonides) - kaitse (naha alune rasvkude) - ainevahetuslik (vee varud, kaamel ja koliblikas) - lahusti (a- ja d-vitamiinid, mürkainete lahustamine) Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli nukleotiidi: A (adeiin), C (tsütosiin), G (guaniin) ja T (tümiin). DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud koleme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliset tegurite suhtes küllalt vastupidav. See tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias.
25) Kontraktsioonivalk valk, mis on võimeline muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine. 26) Antikeha organismi sattunud võõrainete eemaldamiseks veres tekkiv moodustis(valk) 27) AIDS omandatud imuunpuudulikkuse sündroom mida põhjustab HIV viirus. 28) HIV viirus, mille toimel lakkab antikehade teke organismis, mistõttu organismi vastupanuvõime haigustekitajatele langeb. 29) Nukleiinhape Biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiid, on kahte tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA 30) Nukleotiid Nukleiinhappe monomeer 31) Lämmastikalus selle poolest erinevad teineteisest DNA monomeerid. 32) Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus, mis on aluseks DNA ahelate koospüsimisele. 33) Biheeliks DNA sekundaarstruktuuri kuju 34) Replikatsioon DNA kahekordistumine, ensüümi toimel., mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse struktuuriga DNA molekuli.
Kui leiutataks mingi aine, mis hävitaks mingis piirkonnas kõik polümeerid, oleks kaos tohutu. Sõjalistel eesmärkide võib-olla on midagi sellist isegi leiutatud. Ma arvan, et tänapäeval elu ilma polümeerideta oleks täiesti jube variant. Me sõltume nendest lihtsalt liiga palju. See sõna on tulnud kreeka keelest (, polu, "palju"; ja , meros, "osa"). Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 ) Polümeerid on suur kogus naturaalseid ja sünteetilisi materjale erinevate kasutusalade ja omadustega. Looduslikud polümeerid nagu näiteks merevaik on olnud kasutusel juba sajandeid. Bio-polümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiin happed mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides. Eksisteerib ka palju muid looduslikke polümeere nagu näiteks tselluloos, mis on põhiline puidu ja paberi koostises.
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
Teist tüüpi mikrokehi esineb idanevates seemnetes, kus need konverteerivad rasvhapped noore taime kasvuks vajalikeks suhkruteks. Kuna selline lipiididest suhkrute teke käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, nimetatakse vastavaid mikrokehi glüoksüsoomideks. 1.2. Tsütoskelett Sarnaselt loomsetele rakkudele, on ka kõigis taimerakkudes olemas tsütoskelett. Selle moodustavad kolm valguliste filamentide süsteemi: 1) aktiinifilamendid e. mikrofilamendid (läbimõõt 6-8 µm), monomeeriks on globulaarne valk aktiin. Taimerakkudes esinev aktiin on molekulaarmassilt ja aminohapete järjestuselt sarnane loomarakkude aktiinile. Aktiinifilamentide osalusel leiab aset tsütoplasmaliikumine; 2) mikrotuubulid (läbimõõt 25 nm), monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust;
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too.
Munaraku areng : · Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. · Munaraku eellased on ovogoonid. · Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. · Oodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polosüüti, mis hukuvad. 10. pilet. 1. Nukleiinhapped ehitus ja ülesanne. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA - on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. 2) RNA - on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA) 2.Meioos. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud
annaabi.ee 
