Iisreali kiri koosnes 22 märgist ning foniikia tähestikust. Foniikia kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Mõlemad kirjad arenesid välja piltkirjast. Mesopotaamia ja Iisreali olid omad seadused. Mesopotaamias oli Hammurapi seadus ja Iisrealis oli Moosese seadus. Need seadused olid üpriski sarnased. Mõlemas seaduses oli ,,Silm silma,hammas hamba vastu" süsteem, surmanuhtlus varastele, abielurikkujaid ähvardati surmanuhtlusega, naistelt nõuti ranget monogaamsust ning mees võis omada mitut naist korraga. Aga olid ka omad erinevused. Hammurapi seaduses olid õiguslikud seisused: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Moosese seaduses seisuslikult eristati vaid vabu inimesi ja orje. Hammurapi seaduses abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, mis määras kindlaks tulevaste abielu poolte varalised suhted. Moosese seaduses pidid inimesed teadma 10 käsku.
oli kuninga ülesanneteks juhtida sõjaväge ning mõista kohut. Kuna Egiptuses ei valitsenud kastikorda, siis oli mehe ja naise roll ühiskonnas võrdne. Isa pidi vastutama poja kasvatamise eest ning seejärel päris poeg oma isa ameti. Seevastu Mesopotaamias olid perekonnad aga patriarhaalsed. See tähendab, et pereisal oli väga suur võim oma kodakondsete üle ning tal võis olla mitu naist ning ka abieluväliseid seksuaalsuhteid. Naiselt seevastu nõuti aga ranget monogaamsust. Tsivilisatsioonide alguses kujunes välja mõlema riigi jaoks suurim saavutus - kiri. Paljud tunnevadki neid riike kui kirja loojaid. Mõlemal riigil oli oma kirjastiil, mis oli inimestel väga raske omandada - Egiptlastel hieroglüüfkiri ja Mesopotaamialastel oli esialgu piltkiri, millest hiljem arenes välja kiilkiri. Kuigi kummagi tsivilisatsiooni kujunemine ei erine üksteisest eriti suurel määral, siis minu jaoks oli omapärasem Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine
Kõigis neis neljas tsivilisatsioonis oli ka lahutuse võimalus, mille korral tagastati pruudi kaasavara kas talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast. Seksusaalsuhetes oli Vanaajakultuurides tunduvalt suurem vabadus kui naistel. Nii Mesopotaamias kui ka Iisraelis oli meestel õigus pidada mitut naist, Vanas Kreekas olid aristokraatidel tihti püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga, samas kui naiselt nõuti kõikjal ranget monogaamsust. Mesopotaamias oli naisele karistuseks abielurikkumise eest lausa surmanuhtlus. Ka Vanas Roomas peeti naise suurimaks vooruseks jäägitut abielutruudust. Naiste haridusele ei pööratud Vanaaja kultuurides erilist tähelepanu. Vanas Kreekas toimus tüdrukute kasvatus iga perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud tavaliselt kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest. Vanas Roomas oli olukord teatud määral parem vahel saadeti 7 aastaselt koos poistega kooli ka
Naised abiellusid umbes 15-aastaselt ning isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega ning võis juhtuda, et pruut ja peigmees kohtusid pulmas esmakordselt. Abielud sõlmiti Vana-Kreekas ja -Roomas mehe ja tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena. Näiteks lasi Julius Caesar oma tütrel Julial abielluda Pompeiusega, et mehe poliitilist toetust pälvida. Meestel võis olla abieluväliseid suhted, kuid naiselt nõuti monogaamsust. Abielu oli vaid poliitiliste sidemete sõlmimine ning lähedaseks kaasad üldjuhul ei saanud. Roomas sai enamik naisi vähemalt alghariduse. 7-aastaselt saadeti koos poistega kooli ka tüdrukud. Kreeka linnriigis Spartas pandi laste harimise peale suuremat rõhku ning tüdrukud tegelesid kehaliste harjutustega, mujal toimus tüdrukute kasvatus enamasti perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest
Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Naise koht oli kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, abielu lepiti kokku peigmehe ja äia vahel. Abielu võis ka lahutada, sel juhul tuli naise kaasavara suguseltsile tagastada. Naiselt nõuti monogaamsust, mees võis omada ka suhteid väljaspool abielu. Homoseksuaalne armastus Suure au sees oli meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võtab nooruki oma hoole alla, sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Suhet, mida kreeklased pidasid normaalseks nimetati pederastiaks. Sarnased suhted kehtisid ka naiste ja tüdrukute vahel. Lihtrahva hulgas levis pederastia vähem kui aristokraatide seas.
haaremeid. Niisiis oli Egiptuse perekond erand kõigi teiste selle aja tsivilisatsioonidega võrreldes. Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised Keivin Kivimägi 10A armuvahekorrad. Naiselt nõuti samas ranget monogaamsust see tähendab, et naisel võis olla ainult üks mees. Siin tuleb välja, et Egiptuses väärtustati naisi rohkem kui Mesopotaamias. Minu arvates oli Mesopotaamias naine mehele nagu ori. Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuserituaalide keskse osa moodustas muumia valmistamine, mis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsmiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise otsustas saakalikujuline Anubis, kaaludes, kas süda
Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel: jooksud, maadlus, rusikavõitlus, kettaheide, võidusõit kaarikutel. Kõige prestiizemaks peeti staadionijooksu (192m). 5ndal saj. Hakati märkima üles olümpiavõitjaid. Aristokraatide hulgas : Kreekas puudus naistel iseseisvus ja kodanikuõigused. Mees oli abielus selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia vahel. Kokkuleppel võis ka lahutada (kaasnes varanduslik leping). Naistelt nõuti monogaamsust, kuid meestel olid tihti afäärid mõne hetääriga (kr.k kaaslanna). Madalamates kihtides: mees oli ikka domineeriv, kuid suhted olid vabamad. Naised võisd rohkem väljas käia ja vabamalt suhelda. Vahel arenesid tavalised aristokraadi ja tema käe all õppija vahel seksuaalsed kiindumused e. Kreekas tuli ette ka homoseksuaalsust, mida nimetati pederastiaks. Naiste vahel võis sama toimuda, kuid kõige tihedam oli see Lebose saarel, kust tuli ka nimetus lesbiline armastus
Valitsejatel võis olla palju naisi ning enamasti oli üks neist peanaine. Peanaisel oli sageli mõju riigiasjade arutamisel. Mesopotaamia perekond oli patriarhaalne. Pereisal oli väga suur võim oma pereliikmete üle. Abielu oli leping peigmehe ja tema tulevase äia vahel, mis määras kindlaks naise ja mehe varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele ning lahutuse korral tuli see naise sugulastele tagastada. Mehel võis mitu naist olla, kuid naiselt nõuti ranget monogaamsust. Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus, kuid mees võis oma naisele armu anda. Igal naisel oli õigus kaasavara oma lastele pärandada. Arvan, et Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid ei ole niivõrd sarnased, kui nad algul tunduvad. Lähtuti erinevatest uskumustest ja tehnoloogiast ning ka arusaam ühiskonnast oli üpriski erinev. Tänu nendele tsivilisatsioonidele oleme tänapäeval jõudnud palju kaugemale, kasutades samu tehnikaid, mida kasutati tol ajal.
lähedase meessugulase eestkostele. (+)Mõnigi aristokraatlikke suguvõsade liit kinnitati abielu teel, kusjuures abikaasade vastastikused tunded ei pruukinud selles mingit rolli mängida. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki.(-) Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis , kui külalisteks olid lähedased sugulased.(-) Abikaasade vahel võis harvaks jääda isegi seksuaalne läbikäimine, sest kui naiselt nõuti ranget monogaamsust, siis mees võis vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu.(-) Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks.(+) Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine , vallalised tütred , pojad koos oma naistega poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja
Isa pani oma tütre mehele vastavale peigmehele, kelle ta ise välja valis. Eriti tavaline oli selline asi aristokraatia ehk kõrgklassi hulgas. Neiu ei pruukinud oma abikaasat enne pulmagi nähagi, rääkimata veel nendevahelise sümpaatia olemasolust. Abielusid sõlmiti seaduslike järglaste saamiseks ning paremate poliitiliste sidemete pärast. Aristokraatide hulgas oli ka tavaline, et mees on 30-40 kuid naine on vaevalt murdeeast väljas. Naiselt nõuti kogu elu ranget monogaamsust, samal ajal kui mehel oli vaba voli pidada armukesi. Meeste ning naiste elud olid suures osas lahus, nii oligi sümpaatiast sõlmitud abielusid vaid lihtrahva hulgas, kus mees ja naine igapäevatöid tehes ka rohkem kokku puutusid. Praeguseks ajaks kehtestatud seadused, mis võrdsustavad meeste ning naiste õigused kõikides valdkondades, andes naistele vaba voli abielluda kellega nad tahavad ning elada oma elu vastavalt soovidele.
Jagasid elanikkonna 3 õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatanu oli samast klassist kehtis seadus ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Kui vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu piirdus karistus rahatrahviga. Orja eest pidi kahju hüvitama orja omanikule. Perekond oli patriarhaalne, abielu sõlmiti peigmehe ja äia vahel lepinguga, pruudi kaasavara kuulus naisele. Mehel võis olla mitu naist, naiselt nõuti monogaamsust. Abielurikkujaid ootas karistus. Linnaühiskond. Assüüri kuningad lõid alalise armee- kaarikud, jalavägi, raskeratsavägi. Religioon ja kultuur EGIPTUS Hieroglüüfid, tähistasid mõisteid, häälikuid. Kiri oli keeruline ja sisaldas ligi 1000 hieroglüüfi. Kirjaoskus oli privileeg ja kättesaadav 1% elanikkonnast. Kirjutusmaterjal oli papüürus, mida saadi papüürusetaime säsist. Kiri säilis tänu heale kliimale. Teadus. Arstiteadus- osavad kirurgid, silmaoperatsioonid
tähistada pühapäeva ja sõnastasid isiku, omandi ja perekonna kaitse põhimõtted. · Kümnes käsus määratletud üldpõhimõtteid arendasid edasi konkreetsed seadused. Kuritegude puhul kehtis ,, silm silma ja hammas hamba vastu ,, koodeks. · Surmaga karistati varguse ja röövimise eest. · Perekonnaõigus oli patriarhaalne, mis lubas mehele mitut naist ja küllalt suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõudis ranget monogaamsust. · Abielurikkujat ähvardas surmanuhtlus. · Moosese seadused kajastavad Hammurapi-aegsest Mesopotoaamiast mõneti arhailisemat ühiskonda. Prohvetid ja monoteismi väljakujunemine. · Vana Testamendi autorid uskusid, et Jahve on maailma looja, valitseja ja ainus jumal, ning kujutasid sellekohaselt ka oma rahva minevikku. · Kaananimaa vallutamise järel austasid iisraellased siiski ka mitmeid kohalikke jumalaid, mis oli Jahvega sõlmitud leppest rikkumine.
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
kõrgemad asevalitsejad ja suurmaaomanikud. Assüürlased taas aga rikkusid seda tava ja asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise palgaarmeega. Hammurapi koodeks jagas elenikkonna kolme õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!) Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. 10
Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesandeks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted mõne hetääriga. Kasutatud kirjadus M. Kõiv, Vanaaeg, 1998, Avita F. Korovkin, Vanaaeg. V klassile, 1987, Tallinn "Valgus" C. Senker, Vana-Kreeka. Igapäevaelu, 2004, Koolibri www. Vikipedia.org http://kunstiabi.weebly.com/teatrid.html http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php? option=com_content&view=article&id=287&Itemid=5
kujutada, käskisid tähistada pühapäeva, sõnastasid isiku, omandi ja perekonna kaitse põhimõtted raskemate kuritegude puhul kehtis Hammurapi koodeksist tuntud põhimõte “silm silma hammas hamba vastu”, surmaga karistati ka varguse ja röövimise eest perekonnaõigus oli patriarhaalne – lubas mehele mitu naist ja küllaltki suurt seksuaalset vabadust, naiselt nõudis aga ranget monogaamsust. Abielurikkujat kui ka sõnakuulmatut poega ootas surmanuhtlus Moosese seadused on Hammurapi seaduste kogu kõrval kõige paremini tuntud muistse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum, sarnased, ilmselt võeti üht-teist ka üle. Erinevused: Ei rõhutanud ühiskonna kihistatust, seisuslikult eristati üksnes vabu inimesi ja orje. Kui orjad pärinesid oma rahva hulgast, oli neil õigus 6-aastase teenistuse järel vabaks saada.
kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli soetada järglasi või luua poliitilisi sidemeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe vahel. Mehed abiellusid 30 aastaselt teismelise eas olevate neidudega et neid oma suva järgi kasvatada heaks naiseks. Mehe ja naise suhted oli pinnapealsed, mees veetis enamus aja kodust väljas, ta võis omada ka suhteis väljaspool abielu. Naiselt nõuti aga ranget monogaamsust. Kreekas olid tavalised ka samasoolised suhted. · Kreeka tüüpiline riigivorm oli polis ehk linnriik koos selle ümbrusega. · Kõik täieõiguslikud elanikud võisid osaleda riigi valitsemises (rahvakoosolek) ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. · Peale rahvakoosoleku oli igas linnriigis ka nõukogu, nõukogu otsused pandi rahvakoosolekul hääletusele. Nõukogu täitis tihti ka kõrgema kohtu ülesannet.
Kreeka ühiskond oli patriharhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, millele aristkoraatlikes ringkondades lisandus sageli poliitiliste sidemete sõlmimine. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase äia ja peigmehe vahel. Mehe ja naise suhted olid väga pinnapealsed. Mehe elu möödus kodust väljas. Naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi. Naiselt nõuti rangelt monogaamsust, kuid mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu. Rikkad mehed pidasid sageli üleval hetääre, kellega võisid kujuneda lähedasemadki suhted, kui seadusliku abikaasaga. Oli suure au sees meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et juba kogemustega mees võttis nooruki oma hoole alla, oli talle isiklikuks eeskujuks, vestles temaga elulistel teemadel ja jagas praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli ammustest aegadest peale üks atistokraatliku kasvatuse aluseid
orjad. Samas-päikesejumal Sin-kuujumal · Karistus erines põhimõttest siis, kui tegemist oli eri seisusest pärit Ystar-armastusejumalanna inimestega. (trahv) Templid · Perekond oli patriarhaalne- pereisal suur roll, mehel mitu naist, · Linna tempel oli pühendatud linna kaitsejumalale naiselt nõuti monogaamsust. · Astmiktemplid ehk tsikuraadid Linnad · Rahvale rohkem ligipääsvam kui Egiptuse · Olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused · Jumala kuju eest kanti hoolt · Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest Ennustuskunst ja astroloogia
suurmaaomanikud. Assüürlased taas aga rikkusid seda tava ja asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise palgaarmeega. Hammurapi koodeks jagas elenikkonna kolme õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!) Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal
suurmaaomanikud. Assüürlased taas aga rikkusid seda tava ja asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise palgaarmeega. Hammurapi koodeks jagas elenikkonna kolme õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!) Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal
lähedased. Küllalt sarnastes looduslikes oludes elavate semiidi rahvaste puhul on see ka mõistetav. Samas võtsid iisraellased tõenäoliselt Mesopotaamia õigusnormidest üht-teist ka üle. Nii kehtis Moosese seadustes Hammurapi koodeksist tuntud silm silma ja hammas hamba vastu põhimõte. Perekonnaõiguses on samuti näha Mesopotaamiast tuttavat patriarhaalsust, mis lubas mehele mitut naist ja küllalt suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõudis ranget monogaamsust. Samas olid Moosese seadused Hammurapi omadest mõneti leebemad ega rõhutanud sama rangelt ühiskonna kihistatust. Seisuslikult eristati üksnes vabu inimesi ja orje, ning viimastelgi oli, juhul kui nad pärinesid oma rahva hulgast, õigus kuue aastase teenistuse järel vabaks saada. Moosese seadused näivad kajastavat Hammurapi aegsest Mesopotaamiast suhteliselt arhailisemat, vähem kihistunud ja tsiviliseeritud ühiskonda. Prohvetid ja monoteism
Poolte kokkuleppel võis abielu lahutada ja naine sai oma kaasavara tagasi. Abielu eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi; aristokraatide seas olid olulised ka poliitiliste sidemete sõlmimised. Tunded olid ebaolulised ja tihti ei puutunud mees ja naine ka abielu jooksul eriti palju kokku. Mehed käisid koosolekutel jne, naised püsisid kodus ja kasvatasid lapsi. Pidudel võisid naised käia ainult oma majas ja siis kui külalised olid lähedased sugulased. Naiselt nõuti monogaamsust, mees võis vabalt luua ka abieluväliseid suhteid. Eriti levinud oli see aristokraatide seas, kes läbisid hetääridega. Lihtrahva seas olid mees ja naine sunnitud oma igapäevast elu korraldama koos ja olid seega lähedasemad. Homoseksuaalne armastus Kuna kogu suhtlus põhines meestel omavahel, tekkis tugev meestevaheline sümpaatia. Oli tavaline, et küpses eas mees võttis mõne nooruki oma hoole alla ja asus teda õpetama. Tihti ületas see vahekord
Naised allusid alati abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool; abielu otsustati peigmehe ja tema tulevase äia vahel (see oli sageli äriline kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järg- lasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesan- deks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted mõne hetääriga. Kreeka aristokraatide elu kulges eeskätt oma sookaaslaste hulgas. See lõi soodsa pinna tugevaks meeste- vaheliseks sümpaatiaks, mis sageli ületas vaimse ja hingelise läheduse piirid ning arenes seksuaalseks kiin- dumuseks. Peamiselt oli tegu mehe ja nooruki vahekorraga. Enam-vähem kehtib eelöeldu ka naistevaheliste suhete kohta
suurmaaomanikud. Assüürlased taas aga rikkusid seda tava ja asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise palgaarmeega. Hammurapi koodeks jagas elenikkonna kolme õiguslikku seisusesse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Mesopotaamia perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Mehel oli õigus võtta endale mitu naist ja lisaks võisid olla tal ka abieluvälised armuvahekorrad, naiselt nõuti samas ranget monogaamsust (erinevused Egiptuse perekonnaga!) Kuigi Mesopotaamias oli ühiskonna korraldus vähem reguleeritud kui Egiptuses, pidid kõik täitma valitseja korraldusi ja nii mõnigi kord käsutati suuri rahvamasse ühiskondlikele ehitustöödele. Majandustegevusse ei sekkunud riigivõim peaaegu kunagi. Nõuti sisse vaid makse ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis. Kõik tahtsid elada head elu. Ka kõik patud tuli lunastada elu ajal
Abielu põhines peigmehe ja tema tulevase äia vahelisel lepingul, millega määrati kindlaks tulevaste abielupoolte varalised suhted. Pruudi kaasavara kuulus naisele, ja kui mees end oma naisest lahutas lasi, tuli see tagastada naise sugulastele. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Igal naisel oli sel juhul õigus oma kaasavara just oma lastele pärandada. Mehele olid lubatud ka abieluvälised seksuaalsuhted. Naiselt seevastu nõuti ranget monogaamsust (seksuaalsuhteid ainult oma mehega). Abielurikkujaid ootas surmanuhtlus nii naine kui ka temaga patustanud mees seoti kokku ja visati jõkke. Siiski võis mees soovi korral oma naisele ka armu anda. Jumalad Mesopotaamia panteon (kreeka keeles jumalate kogum) pärineb sumeritelt. Semiidid võtsid sumerite jumalad üle ning sulatasid need ühte omaenda jumalatega. See ilmneb muuhulgas ka asjaolus, et samal jumalal on enamasti nii sumeri kui ka semiidi nimi. Erinevalt
sõlmimist teineteist näinudki. Ka abielu kestel ei tarvitsenud mees ja naine teineteisega kuigi palju kokku puutuda. Rikka ja suursuguse mehe elu möödus suurel määral kodust väljas nõukogus ja rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakul jne. Naine seevastu püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Naised ei osalenud isegi omas majas toimuvatel sümpoosionidel, juhul kui külla polnud saabunud just nende oma lähedased sugulased. Naistelt nõuti ranget monogaamsust, kuid mehed võisid luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga (kreeka keeles kaaslanna-seltsidaam). Ülalöeldu puudutab eelkõige aristokraatlikke abielusid. Lihtrahva puhul pidid mees ja naine igapäevases elus ja töös teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku puutuma ja seega teineteisele lähedasemaks saama. Selge on seegi, et vaesemaid naisi ja tüdrukuid viisid
sõlmimist teineteist näinudki. Ka abielu kestel ei tarvitsenud mees ja naine teineteisega kuigi palju kokku puutuda. Rikka ja suursuguse mehe elu möödus suurel määral kodust väljas nõukogus ja rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakul jne. Naine seevastu püsis enamasti kodus, korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. Naised ei osalenud isegi omas majas toimuvatel sümpoosionidel, juhul kui külla polnud saabunud just nende oma lähedased sugulased. Naistelt nõuti ranget monogaamsust, kuid mehed võisid luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted mõne hetääriga (kreeka keeles kaaslanna-seltsidaam). Ülalöeldu puudutab eelkõige aristokraatlikke abielusid. Lihtrahva puhul pidid mees ja naine igapäevases elus ja töös teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku puutuma ja seega teineteisele lähedasemaks saama. Selge on seegi, et vaesemaid naisi ja tüdrukuid viisid
Ühiskond vähem reguleeritud Inimeste igapäevaelu oli riigivõimust võrdlemisi sõltumatu Riik piirdus maksude sissenõudmisega, mis ei olnud rängad Hammurapi seadused: Hea allikas M. üh mõismiseks Jagas elanikkonna: vabad kodanikud, sõltlased, orjad Kohtumõistmisel järgiti ,,silm silma, hammas hamba vastu" põhimõtet Perekond patriarhaalne(isakeskne), abielu sõmiti lepinguga; mehel võis olla mitu naist, naisel õigus oma varal, naiselt nõuti monogaamsust Linnad: Mesopotaamia oli linnatsivilisatisoon Linna juhtis nõukogu Lameda katusega põletamata tellistest majad, sisehoov, mitu korrust, all töökoda ja pood, ülemisel korrusel eluruumid 2. Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Kaubadeed Idamaadesse olid läinud araablaste ja türklaste kätte, arvati et läände purjetades võib ka jõuda Indiasse Ameerika esmaavastamine viikingite poolt aastal 1000 1471 jõudsid eurooplased ekvaatorini
kokkuleppel ka lahutada. Sel juhul tuli naise kaasavara tema suguseltsile tagastada ja naine läks taas oma isa või mõne teise meessugulase eestkoste alla. Mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllalt pinnapealseks. Mehe elu möödus sageli kodust väljas, näiteks rahvakoosolekul, sümpoosionidel, sõjakäikudel, sportides, naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas lapsi. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, kuid mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu orjataride või prostituutidega. Rikkad ja suursugused mehed pidasid sageli üleval hetääre, kellega võisid kujuneda lähedasemadki suhted kui seadusliku abikaasaga. Mees ja naine lihtrahva hulgast pidid teineteisega muidugi tihedamalt kokku puutuma. Vaesemaid naisi viisid majapidamistoimetused paratamatult sageli ka kodust väljaspoole, olgu siis turule või avalikule kaevule vett tooma
annaabi.ee 
