Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moliere "Misantroop" ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alceste, celimene, stseen, arsinoe, oronte, küsib, arvab, süüd, basque, vaatus, dubois, isse, markii, koguaeg, teatab, teener, käskjalg, viisakus, armastab, lahkub, heidab, juttu, narr, ametnik, lahkuma, silmakirjalik, tahtma, nagunii, õukond, petab, sõbranna, petmise, naiseks, loodab, astub, misantroop, moliere, armastatu, nõbu, majas, inimsuguMisantroop 1. Tegevus toimub Pariisis ning taas arvatavasti Moliere´i anda ajastut silmas pidades ehk sündmused leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus
Baptiste Poquelin ja tõlkinud August Sang. Misantroop (kr. misantropos) tähendab tõlkes inimeste vihkajat või inimpõlgurit. Etendus algas kell seitse õhtul ja osalisi etenduses oli üksteist, näitlejad oli, aga kuus. Alceste`d, Celimene`i ühte austajat mängis Tanel Saar, kes oli kirjanik ja ühtlasi ka misantroop. Celimene`d, kes oli aadliku tütar ja kes oli ka väga ilus ning kellel oli kolm armunud kosilast, mängis Elina Pählimägi. Oronte, kes üritas kirjutada luuletusi ja sellega Celimene südant võita, mängis Ago Soots. Ago Soots mängis veel Acasted, kes oli Pariisis tähtis markii. Kolmas Celimene austaja oli Clitandre, kes oli samuti markii. Clitandre osa mängis Margo Teder. Tegevus toimus Pariisis, Celimene majas. Kolm Celimene austajat olid väsinud ootamast ning nad tegid abielu ettepaneku. Celimene, aga nautis kõigi tähelepanu ning utsitas ja mängis nendega
1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. „Misantroop” arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Selles kõiki klassitsistlikke norme järgivas värssnäidendis toob Molière lavale don Juanile risti vastandliku peategelase – õlisa aadliku Alcetste’i. Kui don Juan kohanes pahega, tehes nii „nagu teised“, siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad teised, isegi kui ta seeläbi täiesti ükski jääb ja endale lõpuks inimesevihkaja kuuluse saab. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Molière oma teostes kasutas tegelaste tüpiseerimine : inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsestena kuivõrd pandi nad kehastama mingit kindlat karakterit ehk iseloomujoont (ideed)
Sp on tema draamat nim "hingesuuruse kooliks". *Alates 1640 a kirjutas täielikus vastavauses klassitsismi eeskirjadega. Tema järgnevatest tragöödiaist on tuntumad Rooma ajaloo ainelised "Horatius"(1640) ja "Cinna"(1641) ning usuteemaline "Polyeuctus"(1643). *1647 a valiti C Prantsise Akadeemiasse. MOLIERE(1622-1673) *Kirjutas enamus oma näidendeid proosas. *Moliere'i Tartuffe on kehtestunud valevagatseja e silmakirjateener, don Juan on paadunud elumees ja vabameelitseja, Alceste pessimist, Harpagon ihnuse võrdkuju. *Kodanikunimi oli Moliere'il Jean Baptiste Poquelin.*Tema isa, Pariisi jõuka kodanlase ja õukonna käsitöömeistri soov oli teha temast ametijärglane, kuid see ei täitunud tal. *rännates ühest riigist teise, jõuti küpsus kogemuseni. *1658.a pealinna naasemise järel lavastas trupp 1659.a erakordse menuga lühinäidendi ,,Neruväärsed eputised"-see meeldis ka monarhile, misjärel M 'ile kuulus tema isiklik soosing. *läks viis
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN
Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada
TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi palju sekeldusi olnud (kohtuga ka)
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen)
Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et
Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl
Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib meestelt, et kuidas ta tüdrukutega läks
Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. (lk 10) Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse
Teisalt nii naljakalt kui see kirjaniku elust kõneldes tänapäeval kõlab raha oli ju palju! Suurte tiraazide pealt saadi tuhandeid rublasid honorariks. "Päevade kaupa istuti KuKus. Mahajoodud raha võis ju lühikese ajaga tagasi teenida," kõneleb Jüri Tuulik vaimustunult. Boheemlus käis kokku ka ülemaailmse ajavaimuga. "Ma ei oska seda siiski mingiks elupõletamiseks või raha hävitamiseks pidada, see oli pigem lihtsalt olemise rõõm," arvab Jüri Tuulik. Ta meenutab Jaltas veedetud draamaseminare, mis möödusid kõik ohtra veinijoomise tähe all. Juhtus, et kogu seminari käigus ei pandud ühtegi repliiki paberile. Kaugver valdas vene keelt suurepäraselt ja oskas seltskonda nautida. Eestlase head suhtlusoskust ja härrasmehelikku käitumist hindasid isegi Moskva ametnikud, kes tema näidendeid lavale aitasid. Ega päris alati joomist ohjata saanud. Nii jäänud Kaugveril kord Bulgaarias (välismaal
HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saanud. See kuu 11 korda aga eelmine kuu sai 12 korda klistiiri. Arstimeid oli umbes sama palju. Kurdab, et ta ei imestagi, et tema tervis nii hea ei ole kui ta eelmine kuu oli. Tiristab haigekella aga keegi ei tule kohale. Ta ei kõlista enam, vaid karjub. TEINE ETTEASTE Toinette saabub kohale
Tal on väga terav keel pilkamaks abielumehi, kellele naine on sarvi teinud, ent lõpuks saab ka ise petetud. Agnés on naiivne ning harimatu tütarlaps. Ta on Arnolphe kasvandik ning too soovib temaga ka abielluda. Horace on Agnési kallim, Arnolphe hea sõbra poeg. Alain ja Georgette on talupoiss ja talutüdruk, mõlemad on Arnolphe teenistuses. Nad on veidike kohtlased, kuna teevad kas sõna-sõnalt nii nagu nende peremees ütleb või asjast valesti aru saades risti vastupidi. Chrysalde ja Oronte on mõlemad Arnolphe sõbrad. Enrique on Chrysalde`i õemees. Tegevus toimub Pariisis. Etendus algab sellega, et Arnolphe räägib Chrysalde`le oma abiellumissoovist. Chrysalde on selle pärast mures, kuna Arnolphe on teisi nii palju pilganud ning see võib talle endale kurjasti kätte maksta. Arnolphe aga vaigistab ta kartused, kinnitades, et temaga nii et juhtu, kuna tal on kõik planeeritud. Arnolphe abikaasa pidi olema harimatu, truu, usklik ja hoolas. Ta ei
Vronski on vähem rahul, tema kõik soovid on rahuldatud ning nüüd ta igatseb uut põnevust. Ta hakkab joonistama Anna portreed. Ta kuuleb, et vene kunstnik Mikhailov elab nende linnas. Vronski peegeldab uue põlvkonna vene haritlast, kellel on annet, kuid puudub haridus. Anna teeb ettepaneku külastada Mikhailovit. Kui Anna ja Vronski saavuvad Mikhailovi stuudiosse, on kunstnik meelitatud, kui tähelepanelikud venelased on. Ta näitab neile pooleli maali, kus on stseen Jeesus Kristusest. Anna ja Vronski kiidavad Mikhailovi esitusviisi Pontius Pilatust ja Anna leiab rõõmu kaastundlikust Jeesuse näost. Külalised naudivad veelgi rohkem maastikupilte Vene poistest, kes puhkavad jõe ääres. Vronski küsib, kas maal on müügiks. Ta palkab Mikhailovi maalima Anna portreed. Vronski loobub oma portree joonistamisest ja muutub rahulolematuks oma Itaalia eluga. Levin kohaneb aeglaselt oma abielu eluga. Ta kujutab ette, et kõik, mida
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid
Iullus recites Julia viletsus Scipio ja ta tuleb leppida plaan tappa Augustus ise. Nad lepivad kokku, et ei räägi Julia plaanist. Tiberius, kes on veel plaanis tappa Iullus truudusetus koos oma naise pealt, krunt ja teatab oma ema. Livia otsustab, et need korvavad Iullus teolt ja seda tehes oleks vabaneda Julia ka. Iullus kasutab oma positsiooni keiserliku majapidamise pääseda Augustuse kojad. Kuid plaan on nurjatud kui müra hoiatab Livia, Julia ja Tiberius stseen. Tiberius surmavalt haavad Iullus ja salvestab Augustus. Scipio ja Iullus ilmnevad olema mõrtsukad nagu Julia siseneb. Enne kui ta on ära võetud Iullus ütleb Julia "Ma tegin seda sinu jaoks." Augustus läheb Senati ja korraldusi neil eksiilis Julia Roomast. Nad keelduvad tõttu tema populaarsus rahva ja asjaolu, et ta on tema tütar, kuid Augustus nõuab need kuulavad tema sõna. Nagu ta lahkub senat ta koheselt kahetseb ta, märkides, et oli Maecenas on elus ta ei
et Türgi laev uppus öises tormis. Sõda ei tule. Nüüd nad ainult loodavad et Othello saabub turvaliselt. Varsti saabub Desdemona kes muretseb Othello pärast, talle antakse teada et ta peab varsti saabuma, ja saabubki. Mõne aja pärast jäävad Jago ja Rodrigo kahekesi. Nad räägivad Desdemonast ja sellest et varsti ta ei armasta enam Othellot, et ta varsti avastab et ta vajab enda kõrvale kedagi teist. Ja nad arvavad et Desdemona võib varsti Cassiosse ära armuda. Jago arvab et Rodrigo peaks midagi tegema et Cassiot vihastada. Heerlod teatab et linnaelanikud võivad täna öösel juua Türgi niiöelda alistamise pärast. Othello paneb Cassio ja Jago ööseks vahti. Jago aga tahab juua ja kutsub Cassiot ka kaasa. Cassiole ei meeldi see plaan, ta ei kannata alkoholi just eriti hästi ja ta tahaks vahti jääda, kui lõpuks jääb ikka nõusse. Jagol on plaan Cassio täis joota, et too märatsema hakkaks. See tal ka õnnestub. Cassio lööb Jagot
Tartuffe ehk petis Molière Komöödia viies vaatuses Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Esimene vaatus 1. Proua Pernelle`l on halb tuju ja ta tahab majast lahkuda. Ta vaidleb teistega, kes seal ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad
NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab
Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili, kes pole rõõmus neid nähes. Boriss läheb rääkima Pierrega, et teda Rostovite juurde lõunale kutsuda. Boriss, kes tunneb piinlikust, et tema ema peab inimestelt raha kerjama, ütleb Pierrele, et tema pole Pierrelt ega kavatse temalt kerjamisega end alaldada. Pierre, on avalduse peale rabatud, kuid hakkab kohe Borissi vastu sümpaatiat tundma. Kodus küsib krahvinna Rostova oma mehelt 500 rubla ja annab need pärast Anna Mihhailovnale. XV-XVII Rostovite majas valmistutakse lõunasöögiks. Naised räägivad külalistetoas ja krahv lõbustab end külaliste vaidlusi kuulates. Saabub tähtis külaline, Marja Dmitrijevna, kes räägib valju häälega, ei kasuta prantsuskeelseid väljendeid ja on üsna labane. Kuid ta on väga mõjukas ja rikas ning seltskonnas alati teretulnud. Tema lemmik on peretütar Natasa, keda ta kutsub kasakaks
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes
ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja) Mefisto on misantroop (inimesevihkaja) Mefisto ja Jumala leping: Jumal lubab üht inimest (fausti) teelt eksitada, kui see eksitamine õnnestub ja Faust on tänu üle õnnelik, siis saab saatan Fausti hinge ja teiste eksinute hinged. Juhul, kui eksitamine ei
Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest,
Ta siis võttis kotist kümme krooni, pani selle tasku, läks veidi eemale, viskas ema poole mullakamaka ja karjus, et vargad teevad su paljaks. Neenu ärkas ehmunult üles, vaatas, et raha on alles, pani selle tasku ja sammus laada poole. Nii tegi ka Ekke. Korraga märkas ta Enekeni ühe kaubaleti ääres. Ta oli teda terve päev otsinud. Eneken vaatab pilte ja raamatuid, aga tal pole raha , et midagi osta, sest isa ei anna ja emal on kiire. Nüüd läheb Ekke Enekeni juurde ja küsib, et kas ta soovib midagi, Eneken annab talle väikse ingli ja ütleb, et vaatab seda juba mitu tundi, ning see jääks mälestuseks mil kohtusime Ingelandis. Kaubaleti äärde tuleb ka Toomas Üüve, ta ütleb, et teised hakkavad koju minema, aga nähes Ekket seal muutub ta vihaseks ja kisub Enekeni sealt minema. Aga Ekke on rõõmus, ta oli saanud päevalt mida ta oli oodanud. Laat hakkab laiali minema, inimesed sõidavad kodudesse, teed on ummistunud loomadest, mida lihunikud
PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal on probleeme uskumisega, et see näidend meeldib kellegile, eriti tema enda emale. Ta lahkus ülikooli kolmandalt kursuselt ning sellest ajast saati
annaabi.ee 
