Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moliere - Ebahaige". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etteaste, cleante, teatab, thomas, karjub, küsib, kloostrisse, kümnes, muusika, armsam, notar, teenija, vaatus, pärandus, vahemäng, neiu, pulss, vennale, ööd, tantsivad, naiseks, tütrele, tütart, toonud, võlakirjad, muusikaõpetaja, vaikselt, heidab, nalja, noormees, laseb, surnut, arstim, ebahaige, komöödia, daphne, pealik, eelmine, kurdabTARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks
SCAPINI KELMUSED Komöödia kolmes vaatuses TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon
selgitusi. Don Juan lükkab oma teenri Sganarelle ette, öeldes, et tema võib öelda, et miks nad lahkusid. Sganarelle on sõnatu. Saab mõlema osapoole käest sõimata, et oma suud lahti ei tee. Viimaks ütleb, et ärasõidu põhjuseks oli Aleksander Suur ja teised maailmad. Donja Elvira on äärmiselt pettunud ,et mees ennast kaitsta ei oska ning õpetab teda, kuidas ta seda tegema oleks pidanud. Pöörased igatsusavaldused ja igasugune siuke värk. Mees teatab ,et ta ei põle igatsusest naise vastu ning ta mitte ei lahkunud naise juurest, vaid põgenes! Teda oli haaranud patukahetsus, et ta naise kloostrimüüride vahelt ära põgenema oli sundinud. Palub naisel oma vanade vagaduste juurde naasta ,et mitte minna vastuollu taevaga. Donja Elvira sõimab mehe läbi, olles tema truud palet näinud, lubab kättemaksu taeva ning vb ka iseenda poolt. NELJAS STSEEN Sganarelle uurib oma isandalt, et kas tal südametunnistus ei hakka vaevama
ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2. Cleante ja Dorine räägivad omavahel, et ka Proua poeg on Tartuffe meelevallas kõik, mis too teeb on imetlusväärne, ta on prohvet (Orgoni jaoks jumal ja pihiisa). 3. Saabus Orgon. 4. Orgoni poeg Damis tahab Valère õega abielluda, aga saab seda teha ainult siis, kui Valère abiellub Damise õega. 5. Orgon päris Dorinelt (teenijanna), kuidas tema maal oleku ajal majas olukord oli olnud
Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen) Orgon saabus ja uuris, mis majas toimub; tegelikult huvitus ainult Tartuffe tegemistest (V stseen) Cleante & Orgoni vaidlus jälle Tartuffe pärast. Orgon ei tagane oma seisukohtadelt (VI stseen) II VAATUS
Naine soovib, et need jõulud võiksid olla erilisemad kui varasemad, et pole vaja enam kokku hoida. Mees on saanud ametukõrgendust ka ning palk on kõvasti kukrut täiendanud. Nora mõtleb kelleltki raha laenata, mille peale mees ärritub. Ütleb, et mitte kunagi ei tohi ta raha laenata. Nora soovib mehelt raha, mis ta ka saab. Ta on ostnud lastele jõuludeks kingid. Helmer hellitab oma naist ,,raiskaja" nime all. Küsib, et mida ta jõuludeks tahab ning naine vastab jälle, et raha Mees uurib, et ega naine kuskil maiustamas pole käinud või mõnd mandlikooki mekkinud. Nora valetab, et ei ole. Esikus heliseb uksekell. (Helmer läheb oma kabinetti. Toatüdruk juhatab tuppa proua Linde, kes on reisiriietuses, ja ta suleb tema järel ukse.) Nora ja Linde on mõlemad taaskohtumise üle oskamatult rõõmsad. Linde on vahepeal oma mehe maha matnud. Nora pajatab, et tema mees on aga Aktsiapanga direktoriks määratud
maitset kirjeldama Mehele pakutakse õlle ning ss flööti mängida. Hedvig istub ema juurde laua äärde. Hjalmar käib edasi-tagasi ja hakkab energiliselt, kuid aeglaselt elegilises tempos ning tundeküllaselt mängima böömi rahvatantsu. Seejärel katkestab. Ütleb tütrele, et nende kodu on küll väike ja tagasihoidlik, ent sellegi poolest on seal hea olla. (Hakkab jälle mängima. Kohe pärast seda koputatakse uksele.) See on Gregers, kes teatab, et lahkus oma isa majast. Hjalmar võtab ta lahkelt vastu. Gregers istub diivanile, Hjalmar laua äärde toolile. Gregers tutvub uue olukorraga. Saab teada, et sõbral on ka allüürnikke ning näeb esimest korda tema tütart. Tütar läheb juua tooma. Samal ajal Hjalmar ohkab, et arstid ennustavad, et ta tütar jääb varsti pimedaks ning see on juba ette teada/paratamatu. Mingi pärilik asi. Laps ise seda aga ei tea. Paar on varsti olnud abielus juba 15 aastat.
Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma. (Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.) Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta. (Pöördub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake väikese poisiga käekõrval.) Siimeon teatab ärritunule, et turul müüakse vett ning naine lahkub rutates. Siimeon otsib poisile abi ja armu, ent Juudit peab melanhoolselt vanale tuttavale keelduma. Siimeon palb edasi ning laskub lausa põlvili armu paluma. Juudit tõstab vanamehe ja poisi jalule tagasi. Juuditi arvates on rahvas Jehoova unustanud, Siimeon arvab aga vastupidist. (Susanna välisuksest.) Teatab, et vanemad ja rabi on juba peaaegu kohal. Juudit palub Susannal Siimeoni ning poisi
Tohter palub Leandrit et too läheks tüdrukuga aeda jalutama olles jõudnud välja nad põgenevad. Kui avastatakse et noored on põgenenud tahetakse Sagnarelli ülesse puua. Martine uurib Lucaselt et kuidas tema soovitatud tohtril ka läheb ning saab vastuseks et mees tõmmatakse võlla kuna lasi peremehe tütre ära röövida. Lucinde ja Leandre tulevad tagasi, ning Leandre ütleb et ta ei soovi peremehe tütart röövida vaid tahab teda tema käest võtta. Ta teatab peremehele et on äsja saanud suure päranduse oma onult kes suri. Peremees nõustub oma tütre Leandrile naiseks andma ning Sagnarelle jääb ellu.
Naine ei saa aru, kuidas mees seda teadis. Mees räägib, et kuu aega tagasi käis siin üks mees teedevalitsusest ning jättis siia maha ühe ajakirja. Läheb ajakirja võtma. Näitab talle pilti ning seal peal on Laura ise. Osvald teeb naisele ettepaneku oma mees ära saata. Naine tänab teda ning hakkab ära minema. Uks lendab suure pauguga lahti, uksel seisab Roland. Osvald paneb ajakirja ära. 3. stseen Istub toolile ja kallab mõlemast kingast vett välja. Roland teatab, et nüüd ta ei saa enam õues olla. Osvald üritab magama jääda aga und ei tule. Roland on natuke õnnetu, et nad sünnipäevale ei jõudnud. Osvalt uurib, et mis kingiks oli. Ümbrik. Uurib, et kas margiga või ilma. Ilma. Osvaldil on kahju. Uurib, et kas inimesed kohvi või teed soovivad. Roland küsib kas kohvi on. Ei ole. Niisiis teed. Aga ainult kaks tassi on. Okei, kolmas on ka aga see on kole. Osvald uurib, et millega Laura tegeleb. Tõlkimisega inglise prantsuse
aga praeguseks hetkeks on ta pidevalt joonud ning kardab koju minna. Ta räägib oma abielust Katerina Ivavnovnaga, kõrgema klassi lese ja 3 lapse emaga, kes abiellus temaga viletsuses. Samuti pajatab ta, et tal on tütar Sonja, kes on sisenenud prostitutsiooni maailma, sest see oli ainus võimalus peret toita. Marmeladov varastas selle raha, mille tema tütar oli teeninud, et maksta oma 5-päevasele pummelungile. Ta küsib Raskolnikovi käest, et kas too suudab öelda veenvalt, et Marmeladov ei ole siga ning kas too teab, mis tähendab, kui sul ei ole kuhugi minna, olla täielikus meeleheites ja kannatada ilma, et oleks mingitki korvamist igale aktsioonile. Ta võttis Sonja viimased 39 kopikat, et osta alkoholi. Ta kardab koju minna, sest Katerina peksaks teda ja ta väärib seda Raskolnikov, kes tahtis lahkuda, otsustab Marmeladovit koju aidata, kus ta näe seda armetut vaesust, milles nad elavad
millest mehel pole õrna aimugi. NELJAS STSEEN Gorgibus käsib tüdrukutel ette kande, et mis juhtus. Naised kurdavad, et need mehed esinesid liiga ebasündsalt. Alustasid kohe abieluettepanekuga. Naised teevad maha meeste riietust ning unistavad ise lokitud parukaga ning sulgeega härrastest, kes neile tundeküllaseid luuletusi ette kannaksid. Madelonile ei meeldi, et isa teda ristinime pidi kutsub. Cathos tahaks olla kutsutud kui Polyxena ning Madelon kui Aminta. Mees on endast väljas. Karjub, et tema on mees siin majas ning kui muud moodi enam ära elatud ei saa siis lähevad tüdrukud kloostrisse. VIIES STSEEN Neiud tõestavad veelkord oma lollust. Räägivad Gorgibusi taga, et kui ebaintelligentne ta on. Milline vaimupimedus jne. KUUES STSEEN Marotto teatab, et üks poiss palub luba neiudele külla tulla. Madelonile ei meeldi, kuidas teener temaga räägib. Naisele on see talumatu, et teener ei suuda rääkida nagu mingi õukondlane. Poiss
Jelena soiub, kui igav tal on, et mitte midagi tarka ei ole teha. Sonja soovitab tal tööd teha, kuid teine laidab selle idee maha. Vanja laseb kohe oma huuled käiku ning üritab uuesti Jelenale külge lüüa, ent edutult. Vanja lahkub talle roose tooma. Sonja palub Jelenal, et too uuriks doktorihärra käest, et kas ta armastab teda või siis mitte ning vastasel korral lõpetaks neil mõisas külas käimise ära. Jelena juba teab, et doktor Sonjat ei armasta, ent küsib seda doktorilt põhimõtte pärast ikkagi ning vastus oli nagu arvata oligi. Doktor seletab Jelenale oma maalist, ent tool on peas hoopis mingid muud mõtted. Doktori ülekuulamisega ühele poole saadud, taipab Astrov midagi ning hakkab räigelt Jelenale külge lööma ning räägib, et ta käib seal nii tihti tegelikult just nimelt tema tõttu, et ta armastab teda. Võtab tal pihi ümbert kinni ning üritab suudelda. Jelena puikleb vastu ning on räigelt pahane tema peale
Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas, aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale, lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused. Kuningas teatab koosoleku kokkukutsumise põhjuse. See on see, et tal on külm. Ta on kõikidelt tarkadelt abi palunud, ent lahendust pole saanud üheltki. Hüve ülem kuulutab, et tema mure on rahvas ning kuningas ei ole rahvas. Väeülem soovitab tervendavat sõda. Narr arvab aga, et kuningale kuluks ära naine, kes ei tunne meest. Narri sõnavõtud pälvivad tihti negatiivseid vastulauseid. Vahepeal arutatakse süjapidamise plaani ka üsna asjalikult, ent kuningale meeldib naisevõtmis idee rohkem
III stseen: Philinte ja Alceste on jälle kahekesi, Philinte heidab Alceste'ile ette, et ta nii otsekohene oli, kuid Alceste käsib tal vait jääda ja minema minna, Philinte aga ei ole nõus minema. Teine vaatus I stseen:Alceste ja Celimene tülitsevad, Alceste heidab Celimene'ile ette, et Celimene on kõigiga lahke ning väidab, et selletõttu ongi Celimene'il nii suur austajate hulk. Celimene peab Alceste'i juttu ülekohtuseks. Alceste küsib, et kui Celimene on kõigiga nii õrn ja hea, kuidas siis tema(Alceste) teistest erineb, Celimene vastab, et on öelnud et armastab teda ja, et ta ei saa aru, kuidas Alceste kahtleb tema armastuses. Alceste räägib, kui suur on tema armuvalu. Celimene ütleb, et Alceste on sapine armunu ja tahab koguaeg tülitseda. II stseen: Basque teatab Celimene'ile, et Acaste on all. III stseen: Alceste küsib Celimene'ilt et kas nad ei saa iialgi olla kahekesi ja kas alati peab ta
Pariisis. Ta järgneb narridepäeva pidustustele keskväljakule lootes leida süüa, kui kõik oli otsas. Leides sealt ainult piinamisriistu, istub ta lõkke äärde. Nad vaatavad Esmeraldat. Ta on elegantse figuuriga mustlane, mustade silmadega. Ta hoiab kahte mõõka oma otsaesisel tasakaalus, lausub lotse rahva sekka. Ta on Gringoire'i meelest hämmastavalt kaunis. Korraga muutub lõke punaseks kui kiilas mees, umbes 35 aastane, karjub, et siin on nõidusega tegemist. Esmeralda väriseb ja pöördub oma kitse, Djali, poole kellele ta õpetas aega ja poliitikuid matkima. Rahvas armastas neid uusi trikke ja jätsid mõistatsuliku võõra kõrvale. Just sellel hetkel tuleb narridekuninga ongkäik väljakule, Quasimodo eesotsas. Ta aimab juba praegult, et kuigi ta naudib praegust tähelepanu, vihkab rahvas teda homme jälle. Sellest hoolimata
Leides sealt ainult piinamisriistu, istub ta lõkke äärde koos a huge group of spectators transfixed by a "dazzling vision". Nad vaatavad Esmeraldat. Ta on elegantse figuuriga mustlane, mustade silmadega. Ta hoiab kahte mõõka oma otsaesisel tasakaalus, lausub lotse rahva sekka (which doesn't budge even after she finishes her performance). Ta on Gringoire'i meelest hämmastavalt kaunis. Korraga muutub lõke punaseks kui kiilas mees, umbes 35 aastane, karjub, et siin on nõidusega tegemist. Esmeralda väriseb ja pöördub oma kitse, Djali, poole kellele ta õpetas aega ja poliitikuid matkima. Rahvas armastas neid uusi trikke ja jätsid mõistatsuliku võõra kõrvale. Just sellel hetkel tuleb narridekuninga ongkäik väljakule, Quasimodo eesotsas. Ta aimab juba praegult, et kuigi ta naudib praegust tähelepanu, vihkab rahvas teda homme jälle. Sellest hoolimata
) Matilde on tõepoolust õrnnus ise ning mees läheb sellega väga bädassilt kaasa Naine on saanud nädalate kaupa lugeda lehest ainult kiidusõnu oma mehe kohta. Tahab, et raamat maailmakirjandussegi välja jõuaks. Nüüd käsutab Sander Matildet nagu too oma nooremat õde algul ahistas. Konjakit ning komvekki. (Väike vaheaeg. Külguksest ilmub vana Vestman, külmakohmetuid käsi hõõrudes, keskuksest samal silmapilgul Matilde kompvekkidega.) Papa teatab kohe, et ärimehed ei joo päise päeva ajal. Vanamees on endiselt Sanderiga tõre. Ta on linnas ka vistitsi ainuke, kes ,,Pisuhända" lugenud pole. Mees teatab, et Sander peab sõitma otsejoones Peterburi äriasju ajama. Tuntakse muret Laura pärast, kuna too pole ennast viimasel ajal kellelegi nöole andnud. (Koputatakse ukse pihta.) Sisse astub Piibeleht. Vestman saab Piibelehega kohe heale lainele, kuna viimane on isegi alles hiljuti ärimeheks otsustanud hakata. Matilde ja Vestman lahkuvad
ja Vana-Märt vihane. Pilt 2. Näitelava muudatus Alevi turuplatsil käsutab Vana-Märt Urjadniku-härrat hobuse tõttu. Peremees lõhub ust ja karjub varast. Küla ärkab ja kõik kuulavad himuga. Joodikud tulid kõrtsist välja, härra saab teada, et tüdruk on plehku pannud. Minnakse hiljem kõrtsi. Nad tahavad maja ukse poisiga maha lüüa. Käib sehkeldamine ukse ees, et peremeest maha rahustada. Pärn küsib, mis lahti, püssiga. Käib vaidlus tüdruku üle, ees on Peeter Andreits urjadnik. Urjadnik proovib lahendada situatsiooni. Pärn näitab, et tal süüa on ja ta juba ära kihlunud. Soovib ära lepitada ja kihlumist tähistada. Miili lausub, et Pärn tore mees ja isegi isa ei karda tal. Isa ei jäta aga Miili ütleb hüvasti, kuna isa ei anna nõusolekut ja pühapäeval bad abielluvad. Märt lõi kõrtsimehele näkku ja tekib suur kaklus.
Kristin siseneb kirikurõivastes, palveraamat käes. Julia anub Kristinit, et ta kaitseks teda Jeani eest. Kristinil on suht ükskõik Juliest. Uurib, et kuhu nad reisikostüümis küll põrutama hakkavad. Kristin on selle vastu, et Julie Jenai ära tahab meelitada. Julie käib välja plaani Kristin reisile kaasa võtta ning uues hotellis ta endale kokaks võtta. Õigemini panna ta kööki juhatama, kus ta saab käia viiskalt riides, kuna ta peab paljude klientidega suhtlema. Kristin küsib, et kas ta ise ka usub, mida ta räägib. Julie langeb pingile; paneb pea käte vahele lauale. Jean tõttab appi, et tegelikult on see täiesti läbiviidav plaan. Jean kiskleb Kristiniga. Kristin paneb mehe haledalt paika sellega, et räägib välja, et mees müüb krahvi tallist kaeru. Nine läheb kirikusse. Ütleb, et sealt saab vähemalt lunastust. Juliel läheb kõrv kohe kikki. Jumal ei vaata inimeste seisuste peale. Seal savad viimased esimesteks
usk inimmõistusse. Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures. 3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi. Sagredo räägib, et sellise mõtteavalduse eest saadeti kümmekond aastat tagasi üks mees , Giordano Bruno, tuleriidale. Sisse astub kuraator, kes teatab, et Galilei teleskoop on täiesti tähtsusetu, kuna seda tuntakse juba paljudes maades ning seda võib endale ümber nurga võileiva hinna eest muretseda. Galilei seletab, et tänu selle rristapuuga on ta suutnud koostada tähekaardi, mida merereisijad seda navigatsiooni otstarbel kasutada saavad ning, et see võib laevandusele säästa miljoneid skuudosid. Galilei teadis, et see teleskoop oli juba varemgi olemas.
põlanud. See tekitab Konstantin Dimitritsis segaseid tundeid. Stepan Arkadits soovitab tal Moskvasse sõita, kuid Levin keeldub. Algul on vürstinna Vronskaja poja armuloost kuuldes rahul, kuid saab teada, et mees on Anna pärast tähtsa kohapakkumise tagasi lükanud. See ei meeldi emale ning naine saadab vanema poja kaudu talle küllakutse. Vronskile meeldivad väga ratsahobused ja ta otsustab osaleda Krasnoje Selo ratsavõistlusel. Enne võidusõitu külastab Aleksei Kirillovots Annat, kes teatab, et on rase. Mees on küll kohkunud, kuid ütleb, et nad peavad naise abikaasale kõik ära rääkima ning põgenema. Anna ei ole sellega nõus. Lepitakse kokku kohtumine kella üheks. Võidusõidul võtab osa 17 ohvitseri. Vronski suurimad konkurendid on Kuzovlev ja Mahhotin. Võistlusel on üheksa takistust: jõgi, suur barjäär, kaks kuiva ja kolm veega täidetud kraavi, järsk nõlvak, iiri bankett. Vronskil läheb päris hästi ning asub sõitu juhtima, kuid viimast takistust ületades
Olle räägib Jutustajale ühest nimeta saarest kaardil, millele ta on juurde mõelnud oma loo. Ta räägib, et saarel elavad vaid linnud ja seal on üks kõrge kalju, mida kutsutakse Surnud mehe mäeks. Saart nimetab ta selle ainsate asukate järgi Lindude saareks ja räägib, et kunagi elas seal ka üks tütarlaps. Ent tütarlapsele tuli kuskilt suurest linnast järele keegi noormees, kes ta naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus 2 nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi
Olle räägib Jutustajale ühest nimeta saarest kaardil, millele ta on juurde mõelnud oma loo. Ta räägib, et saarel elavad vaid linnud ja seal on üks kõrge kalju, mida kutsutakse Surnud mehe mäeks. Saart nimetab ta selle ainsate asukate järgi Lindude saareks ja räägib, et kunagi elas seal ka üks tütarlaps. Ent tütarlapsele tuli kuskilt suurest linnast järele keegi noormees, kes ta naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi kindel, kes on tegelik Allan. Ta
Nüüd nad ainult loodavad et Othello saabub turvaliselt. Varsti saabub Desdemona kes muretseb Othello pärast, talle antakse teada et ta peab varsti saabuma, ja saabubki. Mõne aja pärast jäävad Jago ja Rodrigo kahekesi. Nad räägivad Desdemonast ja sellest et varsti ta ei armasta enam Othellot, et ta varsti avastab et ta vajab enda kõrvale kedagi teist. Ja nad arvavad et Desdemona võib varsti Cassiosse ära armuda. Jago arvab et Rodrigo peaks midagi tegema et Cassiot vihastada. Heerlod teatab et linnaelanikud võivad täna öösel juua Türgi niiöelda alistamise pärast. Othello paneb Cassio ja Jago ööseks vahti. Jago aga tahab juua ja kutsub Cassiot ka kaasa. Cassiole ei meeldi see plaan, ta ei kannata alkoholi just eriti hästi ja ta tahaks vahti jääda, kui lõpuks jääb ikka nõusse. Jagol on plaan Cassio täis joota, et too märatsema hakkaks. See tal ka õnnestub. Cassio lööb Jagot. Hiljem saab haavad ka Montanat kes nende seltskonnaga hiljem liitus läbi Cassio mõõga
· Teisel ööl, mil Isebel Kadrioru korterisse jääb, tuleb ema teda otsima. Martin käsib neiul taksoga koju sõita ning tüdruk lähebki ema juurde. · Vahepeal on Martini naine saatnud maalt postkaardi, millele härra Justus vastab, et midagi ebatavalist tema käitumise juures kahtlustama ei hakataks. Martin tunneb end Isebeliga noorena ja leiab, et kas üldse noorusel ning end noorena tundmisel on vahet. · Isebel teatab Martinile, et ema ei kahtlustavat midagi, oli vaid soovinud tütarlapsele ülessoojendatud sööki korterisse tuua. Klooga rannas aega viites alustab Martin küsimustega, et mis saab tüdrukust peale kolmekümmet päeva ning kuidas suudab Isebel mehe lihtsalt unustada. Isebel vihastub ning palub Martinil olla vähem isalik ning lasta neiul elada selles ebareaalsuses, sest kolmekümne päeva möödudes ta PEAB Martinist loobuma
vaikima. Romeo ja Julia peavad maha kerge dialoogi ja Romeo suudleb Juliat kaks korda, Julia ja Romeo mõistavad mõlemad, et on armunud ,,vaenlasesse" Teine vaatus 1. stseen Lahkudes peolt hüppas Romeo Capuletti aeda. Benvolio ja Mercutio otsivad teda, Mercutio paneb talle peale loitsu ja nad lahkuvad. 2. stseen Romeo alustab Julia akna all vestlust ning Julia ilmub aknale. Romeo ülistab Juliat ning Julia küsib miks Romeo peab olema just Romeo(mõeldes selle all, miks ta peab olema Montecchi perekonnast). Ütles Romeole et ta oma nime unustaks või võtaks tema(Julia) igaveseks endale ja ta(Julia) unustaks ise oma pere. Julia pärib, kuidas Romeo üle aia sai, sest see on nii kõrge ning Romeo vastas, et armu-tiivad kandsid ta üle. Nad tunnistavad teineteisele armastust ning Julia ütleb, et kui Romeo tunded on tõelised, saadab ta homme päeval kellegi Romeo juurde, Kellele Romeo peab
Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili, kes pole rõõmus neid nähes. Boriss läheb rääkima Pierrega, et teda Rostovite juurde lõunale kutsuda. Boriss, kes tunneb piinlikust, et tema ema peab inimestelt raha kerjama, ütleb Pierrele, et tema pole Pierrelt ega kavatse temalt kerjamisega end alaldada. Pierre, on avalduse peale rabatud, kuid hakkab kohe Borissi vastu sümpaatiat tundma. Kodus küsib krahvinna Rostova oma mehelt 500 rubla ja annab need pärast Anna Mihhailovnale. XV-XVII Rostovite majas valmistutakse lõunasöögiks. Naised räägivad külalistetoas ja krahv lõbustab end külaliste vaidlusi kuulates. Saabub tähtis külaline, Marja Dmitrijevna, kes räägib valju häälega, ei kasuta prantsuskeelseid väljendeid ja on üsna labane. Kuid ta on väga mõjukas ja rikas ning seltskonnas alati teretulnud. Tema lemmik on peretütar Natasa, keda ta kutsub kasakaks
ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi. Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita. Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab saunas, kus öösel laipa hoiti ja ta nägi, kuidas kolm tonti kiltri ära nülgisid, liisku tômbasid ja üks neist naha endale selga tômbas ja kirstu magama keeras, sel ajal kui teised minema läksid. Surnuaias on lisaks elavatele ka surnud, kes tulid vaatama, keda neile
Tema 11 last halisevad sama moodi. kõik rahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekenita vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada
Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi. Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita. Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab saunas, kus öösel laipa hoiti ja ta nägi, kuidas kolm tonti kiltri ära nülgisid, liisku tômbasid ja üks neist naha endale selga tômbas ja kirstu magama keeras, sel ajal kui teised minema läksid. Surnuaias on lisaks elavatele ka surnud, kes tulid vaatama, keda neile seltsiks
Niina selle teate tõi, ta andis oma korjatud lilled Polinale, kes need lihtsalt pooleks rebis. Seejärel tuleb Treplev, jahipüss õlul ning viskab surnud kajaka Niinale jalge ette maha. Ütleb, et varsti laseb ta enese samal kombel maha. Ajab oma emo juttu, et Niina teda enam ei armasta ning lahkub. Tuleb Trigorin, kes väidab, et ta just tihti ei juhtu ilusate noorte naistega kokku juhtuma ning väidab, et tahaks kasvõi tund aega tema nahas olla. Tüdruk väidab sama, mehe vastu ning küsib talt, mis tunne on olla kuulud. Mees väidab, et tüdruk liialdab tema kuulsusega või tal tegelikult üldse ei olegi seda ning tõdeb ka seda, et kui kiidetakse on meeldiv, ent kui sõimatakse siis on kaks päeva halb tuju. Trigorin räägib oma raskest kirjaniku elust, et tal on vahetpidamata vajadus kirjutada ning ta on sellest väsinud. Arkadina juba ulub, et nad linna hakkaks sõitma, ent Trigorin otsustab peale Niina palvet veel üheks päevaks külaliseks jääda. Kolmas vaatus
annaabi.ee 
