Leidsid 27 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moliere (1622-1673)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karakter, moraal, zanrid, tragöödia, vaatuseline, meelelahutus, tartuffe, misantroop, juan, komöödia, õpetlikkus, descartes, klassitsism, aforism, rochefoucauld, moraalsed, maksiimid, fontaine, valmid, boileau, luulekunst, novell, seisukohast, vaimuliku, elunautija, üldiseloom, kaasaja, satiiriline, humaanne, psühholoogia, taruffe, klassitsistlikukorrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida pidasid täiuslikuks ja kunsti igaveseks eeskujuks. Toetudes antiikirjandusele, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi jälgima. Tõmmati selge piir n-ö kõrge ja madala vahele kunstis. Nt tragöödiat ja oodi peeti ,,kõrgeks" zanriks ja nendes ei tohtinud olla midagi labast ega madalat. Tundeid ja kirge peeti inimese mõistusest madalamaks. Nii saigi klassitsismiku tragöödia peamiseks konfliktiks võitlus mõistuse ja tunnete vahel. Ka ,,madalamas" komöödias hinnati õpetlikkust, st moraalset üldistust. Näitekirjanduses oli rangeks normiks nn kolme ühtsuse põhimõte- aja-, koha- ja tegevusühtsus, mis nägi ette, et näidend peab kujutama ühes kohas, ühel päeval toimunud ühtset tegevust. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Klassitsistid ei kujutanud enam inimkaraktereid keerulise tervikuna, vaid vaatlesid üksikuid iseloomujooni
· Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c. Pedro Calderon (1600-1681)- Kirjutanud ~200 näidendit, peaosas ,,elu on unenägu". d. Baltasar Gracian (1601- 1658) · Barokkdraama, so. Hispaania ,,kuldse ajastu" draama. Barokkdraama juhindub Lope de Vega põhimõtetest- liikumine, mis ei ole piiratud aja-ja kohapiirangutega, tõsise ja lõbusa koosesinemine, mitmekesised teemad
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest
teatril on kasvatuslik iseloom, pahet on vaja näidata nii, et ta paneks selle sündusetust mõistma ja vihkama mõistlikkus on teose kunstilise täiuslikkuse tagatis lavategevus peab olema tõepärane, teatri üheks seaduseks on jutustada vaid sellest, mida pole võimalik näidata tegevuses suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt
allakäik üha süvenes,ning neis kriisitingimustes sünnib C ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama. *C esindab küpset barokki. Teatris laienes vaatemängulisus, kasutati rikkalikke ja uhkeid dekoratsioone,näidenditesse põimiti tihti muusikat,laule ja tantse.Oli ühtlasi oopei ja opereti tekkeaeg. * 1623.a oli ta kirjutanud oma esimese näidendi "Armastus,au ja võim". *Loomingu esimesel kõrgperioodil valmisid tuntumaist nädendeist "Kindlameelne prints"(1629), komöödia "Nähtamatu daam"(1629), "Andumus ristile"(1633), tuntumad auteemalisi näidendeid "Oma au arst"(1635), auto "Suur maailmateater" (1635-1645), "Imevõlur"(1637), aga ka tema peateoseks peetav filosoofiline draama "Elu on unenägu" (1635). *1640 võttis C osa sõjast ülestõusnud Kataloonias, 1651.a pühitseti ta preestriks. *1663.a sai ta kuningas Felipe IV eravaimulikuks Madridi õukonnas. *Hilisloomes on tähtsamas näidendid "Zalamea kohtunik"(1642) ja "Õhu tütar"(1653)
teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seisulikke eelarvamusi ja keeled. Keksne oli armastusteema. Armastajad hoolitsevad komöödia lüürilise poole eest, naeru, nalja ja huumorit pakuvad madalamast soost tegelased.Ajalookroonikad.Richard III (1592).Henry VI(1590-02) Henry V(1599) Henry IV(1597-8) Ta paistis silma ajaloolise olustiku kujutamise konkreetsusega. Peamiseks teemaks oli võimu problem. S rõhutab patriootilisi ideid. Leidub rohkesti motiive: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Tegelaskujudeks on silmapaistvad võimukandjad. Tragöödiad
prassimine ja pidutsemine (Too näiteid) Hamleti ja ema suhe - kuidas suhtuda emasse, kes on sind reetnud? Pidetus. Ema vastu ei saa. Taani kuningate säng on kiimas ja neetud veripatu asemeks. Olla vôi mitte olla lahtimôtestamine Kuidas Hamlet end tagasi hoiab ja tôele lähemale püüab (Kui aega on, pane tekstinäited vahele) Shakespeare'i teisi teoseid liikide järgi (ôpiku pôhjal) Shakespeare'i-aegne teater Dante Alighieri, Jumalik komöödia *poeem on filosoofiline sügavalt elu môtestav ja groteskne ebareaalne, moonutatud, autori suhtumine on satiiriline inimlikke pahesid hukkamôistev sümbolloomad sissejuhatuses (avalaulus): lôvi vägivald, panter iharus, hunt reetur, need loomad takistavad Dantet pühal rännakul pimedusest valguse poole sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus sümbolarvud 3, 9, 10, 100 Joonista!
=Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga Wagner tegi neljaosalise teose ,,Nibelungide sõrmus" =Hitlerile meeldis =Tema sõjaplaanide nimed olid sealt 2. Hamlet ja Ophelia Pilet 6 Rüütlikirjandus, trubaduuride luule; Petrarca elu ja looming, sonett 1. Rüütlikirjandus, trubaduuride luule 11.-12. sajand muutub aadelkui seisus päritavaks =Rüütlitel kujune oma elulaad ja moraal =Euroopa barbaarsed rüütlid puutusid kokku Araabia ja Bütsantsi kõrgema kultuuriga -Võtsid selle üle Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus =Kurtuaasne tähendab peenekombeline =Pärineb Prantsusmaalt -Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid -Põhja-Prantsusmaal truväärid Individuaalne kirjandus =Luuletamine on auväärne =Sellega algab ilmalik kirjandus ja muusika =Kujuneb mitmezanriline kirjandus
See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama. Kaotab nägemise, mõistuse ja 1632. aastal sureb. Sureb teine poeg, üks aadlik röövib tema tütre, kes pärast seda peab kloostrisse minema Lope murdub. 1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja. Enne Lopet ei saa rääkida regulaarsest Hispaania teatrist. Hiiglaslik teatriehitis, mis tehtud Lope kätega. Kujundas teatri zanrid (mõõga ja mantli komöödiad eriti popid). Oli ka kõige renessanslikum hispaania dramaturg. Seda mitte vormilt vaid sisuliselt. Commedia erudita järgi jälgiti kolme ühtsuse reegleid. Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid
Ravennas. Ise pani nimeks ,,Komöödia" aga Boccaccio nimetas selle ümber ,,Jumalikuks". · Zanrilt värsivormis nägemus. Geoffrey Chaucer · Vararenessansi suurteoseid ,,Canterbury lood" inglismaa esimene värssnovellide kogu, 14. sajand (üdliselt peale Itaalia teistes maades novell eriti levinud ei olnud). · Kirjanduses valitsesid Inglismaal sel ajal alles hiliskeskaegsed zanrid allegoorilised poeemid jne. · C. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. · Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid kirjutas ballaade, rondoosid, ühe nägemuse vormis poeemi, tõlkis natuke ,,Roosiromaani". Hilisem looming osutab otseselt Itaalia renessansi mõjule.
Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks 3) Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid:
Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks. 3. Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest
Julia on juba lubatud teisele mehele. Romeo tapab end, kuna arvab, et Julia on surnud, kuna vaimulik lubas aidata, sest Romeo ja Julia jõudsid juba abielluda, igastahes, Julia võttis leotist, mis pani ta magama. Kiri ei jõudnud Romeole selle kohta, et ärkamisele tulla, ja seega tappis end. Julia ärkas, kuulis Romeo surmast, ja tappis end. Vältab 5 päeva. Armastuest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli.
,,Misantroop" inimeste vihkaja. Esinäitleja, juht, esikirjanik. Põeb tuberkoloosi. 68 on võidelnud tart.. eest, see saab lavale. Levivad kuuldused ta surmast. ,,Ebahaige" 4. etendusel tabab verejooks ..kuskilt.. 17.02 sureb, 21. veebruaril pidid olema matused aga teda polnud kuhugi matta., kui pimedaks läks sis ,,matsid"... 1674 kaevati välja, ühishauda(kuulujutt), 1792 maetakse ümber Pariisi raekotta. 1817 maetakse Mol Pere-Laschaise kalmistule. 25. Ühe Moliere'i komöödia lähivaatlus ,,Amfitrüon" Komöödia kolmes vaatuses. Tegelased: Jupiter, Mercurius, Amfitrüon- Teeba väepealik, Alkmene- Amfitrüoni naine, Kleantis- Alkmene ümmardaja ja Sosia naine, Sosia- Amfitrüoni teener, Argatifonditas ja Naukrates ja Polidas ja Pausikles- Teeba väepealikud (ebatähtsad). J tahab Alk'i, selleks moondab end Amf'ks kes on sõjaretkel. M veenab Ööd, et see oleks pikem. M muundab end S'ks, kuna pärisAmf saatis pS'i Alk'le teadet edastama. valeS peatab pS'i
hõimude omavahelised võitlused. See kauge ajalugu on segunenud müütidega, mis ,,Nibelungide laulus" pole enam nii toored ega arhailised kui ,,Vanem Edda". Tekivad huvitavad kontrastid: nt kangelased käivad kirikus, samas kasutab Siegfried maagilist võlukuube. ,,Nibelungide laulu" üks tähtis tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine. Siegfried on mehine, väärikas, aus ja õiglane, aga mitte eksimatu. Siegfriedile vastanduv negatiivne karakter on Tronje Hagen, kes on sõjamehena vapper ja hulljulge, kuid tegudes salakaval ja reetlik. Läbiv motiiv on kadedus. ,,Nibelungide laul" on traagilisim, süngeim ja mahukaim. Prantslaste kangelaslaul ,,Rolandi laul" ülistab isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste (mauride) vastu. ,,Rolandi laulus" on palju poeetilisi liialdusi, nt Karl Suur on 200-aastane või et peapiiskop üksi tapab lahingus 400 meest. Tegelased ja võitlused on psühhologiseeritud
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või
Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
(Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on põhiliselt mõeldud laval esitamiseks, va lugemisdraama, on sellest tulenevalt liigi põhiomadused dialoogivorm, sündmuste olevikus toimumine, pingeline arendus, vastuolud ja konfliktid tegelaste vahel. Euroopa draamakirjandus kasvas välja antiikaja kultuslikest rituaalidest. Antiikajal sündinud tragöödia, komöödia ning uusaegne draama on dramaatika kolm põhizanri. Euroopa kultuuriperioodide järgi eristuvad antiikne draamakirjandus (Aischylos, Sophokles), keksaegne vaimulik näidend ja ilmlik rahvateater, renessansinäidend (Shakespeare) ja 17. saj klassitsistlik draamakirjandus (Moliere). 18. saj tekkisid nn kodanlik draama ja saksa romantism, mis murdsid klassitsismi rangelt reeglistatud vorminõuded. 19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama
pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Eepika (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: · romaan - eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse
tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid)
Üks tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa). 1828 "Poltaava" oli poeetiliselt ja filosoofiliselt tema küpsemaid teoseid, kuid ei leidnud eriti vaimustatud vastuvõttu
Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin)
Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus
Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust.
idüllilis-humoristlik. · Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), näidendiks sai "Rätsep Õhk" (1903). · Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). · ,,Tuulte pöörises"- avati 13. august 1906 Vanemuise teatrihoone sellega, sealt sai alguse eesti kutseline teater. 10 "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised
Müsteeriumi!» ümiseti tumedalt. Rahulolematus kasvas. Rahva kohal hõljus ähvardav pilv, mis esialgu ainult tasa kõmises. Jehan du Moulin meelitas sellest välja esimese sädeme. «Müsteeriumi, käigu kus kurat kõik flaamlased!» karjus ta kõigest kõrist, ise ussina kapiteeli ümber keerdudes. Rahvas plaksutas käsi. «Andke müsteeriumi,» kordas rahvas, «ja Flandria käigu kus kurat!» 9 «Meil on vaja müsteeriumi ja otsemaid,» hüüdis skolaar. «Ehk muidu me poome paleefoogti komöödia ja moralitee asemel üles.» 18 «Hästi öeldud,» kisas rahvas, «poome kõigepealt tema seersandid üles.» Järgnes suur heakskiidukisa. Vaesed seersandid kahvatasid ja vaatasid üksteisele otsa. Mass hakkas nende poole liikuma ja nad nägid juba, kuidas nõrk puust balustraad, mis neid rahvast lahutas, surve mõjul kõikuma lööb ja järele annab. Silmapilk oli kriitiline. «Maha! Maha!» hüüti igast küljest.
annaabi.ee 
