Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
,,Aine agregaatoleku muutumine" 1. Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus?
· Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks Sulamis/tahkumis/soojus · Massiühiku aine (m) · Näitab, kui suur sulamisel/tahkumisel soojushulk kulub/eraldub
võivad märgatavalt erineda. Vaatleme kahte pentaani isomeeri: Pentaan (normaalpentaan, npentaan*) CH3CH2CH2CH2CH3 2,2dimetüülpropaan (neopentaan) Mis põhjustab ühesuguse koostisega süsivesinikisomeeride omaduste erinevuse? Selle põhjustab molekuli kuju erinevus. Süsivesinikahelate vahel toimib nõrk külgetõmbejõud. Molekulidevaheliste jõudude mõjul süsivesinike molekulid justnagu kleepuvad omavahel, kuigi üpris nõrgalt. Lineaarsed ahelad liibuvad palju suurema pinnaga, kui seda saavad teha hargnenud ahelaga, antud juhul kerakujulised molekulid. Seetõttu on npentaani tihedus suurem ja tema molekulide üksteisest eemaldamiseks (gaasiolekusse viimiseks) kulub rohkem energiat, s.t npentaani keemistemperatuur on kõrgem kui neopentaanil.
(tasakaaluoleku) ümber. Kristallides moodustavad need asendid perioodilisekristallivõre; esineb ka amorfne kuju. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik erinevalt kristallist säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala
kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib Soojusjuhtivus Konvektsioon Soojuskiirgus siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia Muutke teksti laade levib ühelt aineosakeselt teisele Teine tase molekulidevaheliste põrgete Kolmas tase tõttu, ilma et aine ümber Neljas tase paikneks. Viies tase Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Väga head soojusjuhid on kõik metallid
tinglikult hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal kõrgust 1000- 1200km. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär- on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. MAA ENERGIASÜSTEEM Elastsuse potensiaalne energia ehk elastsusenergia- on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat- omavad kõik liikuvad kehad. Nt: veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormavad murdlained. Sise- ehk soojusenergia- on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa. Laineenergia- on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast.
Külgrühmade paiknemise regulaarsust iseloomustab taktilisus. Allikas: http://orgchem.ru/vrml/link24.htm Taktilisus Isotaktiline ◦ paiknevad regulaarselt ühel pool peaahelat Sündiotaktiline ◦ paiknevad vaheldumisi mõlemal pool peaahelat Ataktiline ◦ kõrvalrühmade juhusliku asetuse korral Ainult isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid võivad kristalliseeruda! Molekulidevaheliste sidemete energia Molekulidevahelised jõud on seda suurem, mida polaarsem molekulid on. Mida tugevamad on molekulidevahelised jõud, seda kõrgem on kristaalse polümeeri sulamistemperatuur. Sama molekulide suuruste puhul enam polaarsetel ainetel on kõrgem kristallisatsioonitemperatuur. Tänu molekulidevahelisele vastastikmõjule tekivad korrapärased ja vastupidavad agregaatid, mille purunemiseks on vaja kõrge temperatuur.
perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt); mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes;
Süsteem - Omavahel seotud objektide Potentsiaalne energia energia mida kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad
Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss). Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Agregaatolekud ja faasid: Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Aine omadused eri agregaatolekutes on erinevad. Erinevate agregaatolekute omadused: Tahke olek Vedel olek Gaasiline olek Kristallvõre On Ei ole Ei ole Kindel kuju On Ei ole Ei ole
liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirendusega liikuva keha kaal on aga sellest erinev.
Kaalutus- kui eemaldada ese, millele keha toetub, kaob ka mõju toele, s.t. kaob kaal. Nii on kõik
vabalt langevad kehad kaaluta olekus. Ülekoormus- P>mg (kaal on suurem raskusjõust)
Alakoormus- P
aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Selgitada molekulidevaheliste jõudude ja molekulis esinevate keemiliste sidemete erinevust. Enamasti ei teki molekulide vahel keemilist sidet. Kui aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub. Molekulidevahelised jõud on palju nõrgemad kui need jõud, mis seovad osakesi keemiliste sidemete korral. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Selgitada, miks väärisgaasid esinevad üksikute aatomitena, kuid teiste elementide
sobiv materjali elastsusmooduli määramiseks. Spikker 1. Elastsusmoodul iseloomustab materjali elastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe. 2. Selle abil hinnatakse materjalide jäikust, tugevust, püsivust, ka aatomitevahelisi jõude. 3. N/m2 . 4. Sõltub mõõteriistast ja algsuuruste mõõtevigadest. 5. Suureneb molekulide vaheliste kauguste suurenemise tõttu. 6. See on seletatav nende ainete erineva struktuuriga. 7. Molekulidevaheliste jõudude ületamiseks ja soojuseks. 8. Elastne keha keha, mis taastab oma kuju ja ruumala pärast deformeeriva jõu mõju lõppu. Plastiline keha keha, mis ei taasta oma kuju ja ruumala pärast deformeeriva jõu mõju lõppu. kx22 kx12 9. A Fdx -kxdx - 2 2 10. Keha soojeneb.
suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. *Raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus, sest puudub tugi, mida mõjutada. Raskusjõud on gravitatsioonijõu vorm. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi. *Hõõrdejõud Hõõrdejõud on tingitud kehade pinnakonaruste vastastikusest haakumisest. Haakumisel algab molekulidevaheliste tõmbejõudude mõju. Kui keha on paigal, on tegu SEISUHÕÕRDUMISEGA - keha liigutav jõud peab võrduma hõõrdejõuga ning olema vastassuunaline Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.
Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe moodustavad ÖKOSÜSTEEMI. Energia eksisteerib paljudes eri vormides ja need võivad üksteiseks üle minna-muunduda e. teiseneda. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Kui keha paiknseb teise keha loodud gravitatsioonijõu väljas, räägime gravitatsioonienergiast. Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise-mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Kulgliikumis-, pöörlemis- ja võnkumisenergia kujul ning sõltub keha massist ja liikumiskiirusest. Nt. Veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormaval murdlainel. Kineetiline energia on seda suurem, mida suurem on keha mass ja mida kiiremini ta liigub. Keemiline energia, mis vabaneb keemiliste
Liikumine toimub tänu vedeliku või gaasi osakeste soojusliikumisele. 6. Mida nimetatakse soojusülekandeks? Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. 7. Nimeta soojusülekande liigid. · Soojusjuhtivus · Konvektsioon · Soojuskiirgus 8. Mida nimetatakse soojusjuhtivuseks? Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. 9. Mida nimetatakse konvektsiooniks? ©anmet.rtg 2007 1 Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. 10. Mida nimetatakse soojuskiirguseks? Soojuskiirguseks nim
potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur. Sisehõõre - seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad
Seal on integreeritud ventilatsioon, küte ja soe vesi. Soojusenergia kõrge hinna tõttu muutub üha olulisemaks hoonete sooajapidavamaks muutmine, millest tulenevalt on võetud kasutusele uued soovituslikud hoonete välispiirete soojajuhtivuse suhtes. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui näiteks külm lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb vees olev osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars muutub tasapisi soojaks. Soojuskiirgus
I Alküünid CnH2n-2 etüün CHCH K * mida hargnenum U vähemalt üks C- lõppliide pent-1-üün süsivesinikahel, seda madalam -üün keemistemperatuur D C kolmikside CHCCH2CH2CH3 (molekulidevaheliste jõudude Areenid CnH2n-6 benseen C6H6 toime on häiritud, C&H (benseeni CH CCH 6H35- fenüül kokkupuutepind liibumiseks HC C homoloogid) tolueen (metüülbenseen) väiksem) HC CH delokaliseeritud CH C6H5CH3 -elektronsüsteem
või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal. Soojusülekannet liigitatakse siseenergia ülekande viiside alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib ühelt aine osalt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Tegelikkuses esinevad soojusülekande liigid korraga. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega džaulides.
Energia ei kao, vaid muundub ühest olekust teise. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Energia liigid ja nende avaldumine looduses Mingi keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on mehaaniline energia. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö - s.t keha kokkusurumine või venitamise mõjul kehasse salvestanud energia. Kineetiliselt ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Mitmesugustes ainetes on salvestunud keemiline energia, mis vabaneb keemliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemetaga energia. Aatomituuma potentsiaalne energia on salvestunud tuumaosakeste seoseenergiana ja vabaneb radioaktiivsel lagunemisel.
· Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu (Aatomid lagunevad elektronid eemalduvad) · Juhivad elektrit (gaasid on enamasti elektriisolaatorid) · Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju · Esineb näiteks Päikesel ja teistel tähtedel · Välk ja virmalised on plasma Ülekandenähtused aines · Mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise · Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. · Ülekandenähtuste liigid: · Difusioon massi ülekanne · Soojusülekanne energia ülekanne · Sisehõõre impulssi ülekanne Temperatuur · Soojusõpetuse põhimõiste · Iseloomustab keha soojust või jahedust Temperatuuri skaala Paljud suurused omavad antud temperatuuril alati sama väärtust Näide · Metall varda pikkus muutub koos temperatuuri muutmisega, kuid on ühel temperatuuril alati sama. · Nt. paneme
Siirdesoojuseks nim soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur on temperatuur, mis vastab antud faasisiirdele antud aine korral. Sõltuv rõhust. Sulamine ja tahkumine Sulamise korral on tegemist tahkest faasist vedeliku faasi ning tahkumise korral on tegemist üleminukuga vedelast faasist tahkesse faasi. Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Sulamisel toimub neeldumine, mille käigus läheb energia molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks ning neeldumine toimub sulamisel, mõlemad toimuvad samal temperatuuril ning seda nim sulamis-ja tahkumistemp-ks. Aurumine ja kondenseerumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Aurumise korral on tegemist vedelast aineks gaasiliseks muutumise protsessiga. Selle käigus aine neelab energiat ehk energia neeldub. Vesi aurustub igal temp-l. Kondenseerumise puhul on tegemist gaasilisest ainest vedelasse üleminekuga ning selle
7) Soolasillad: Vastasnimeliselt laetud ioonide tõmbumine valgu molekulis. 8) Hüdrofoobsed ühendused: Loomises osalevad molekulid, milles on ainult C ja H molekulid (mida rohkem neid aatomeid on seda hüdrofoobsem see molekul on). Ühinevad omavahel Londoni dispersioonijõududega (mittepolaarne+mittepolaarne). 9) Polaarsed molekulid: Kui molekulis on lisaks C ja H (polaatsed) aatomile mistahes aatom. Elusorganismis O, N, S. 10) Molekulidevaheliste jõudude tugevus, väheneb vasakult paremale: Ioonsed-vesiniksidemed-dipool-Londoni disotsiatsioonijõud. 11) Funktsionaalsed rühmad: Keemiliste reaktsioonide toimumise kohad. VAATA ÜLE! 12) Cis- ja trans-isomeerid: Cis isomeer tekib, kui rühmad asuvad samal pool kaksiksidet. Trans isomeer tekib, kui rühmad asuvad kaksiksidemest vastaspool. 13) Keemilised sidemed. VAATA ÜLE! 14) Aminohapped:
Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal. Soojusülekannet liigitatakse siseenergia ülekande viiside alusel soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja soojuskiirguseks. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib ühelt aine osalt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. · Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. · Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Tegelikkuses esinevad soojusülekande liigid korraga. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega dzaulides.
Polümeer ehk polümeerne aine on tehniline mõiste ja tegemist on materjaliga, mis koosneb polümeersest molekulist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest(plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid) Polümeermaterjal polümeeridest valmistatud materjalid plastmass, kiud, elastomeerid, liimid, pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid 19.17 Selgitada ahela pikkuse, kristallilisuse, võrkstruktuuri moodustumise, ristsidumise ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele; 19.18 Kirjeldada -aminohapete struktuure; Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest 19.19 Selgitada -aminohapete amfoteersust; 19.20 Kirjeldada valkude moodustumist ja eristada nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri; Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete kaudu. Kahest või enemast aminohappest moodustatakse valke kondensatsiooni käigus. Produkti nimetatakse peptiidiks.
Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus: pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 . Keha siseenergiaks nim keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia alati soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid on: 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud soojushulk (J), c J
järelikult tööd ei tee. 28. Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks -Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi tasakaaluoleku ümber. Kristallides moodustavad need asendid perioodilise kristallivõre.Tahked kehad säilitavad kuju ja ruumala. -Vedela korral saavad molekulid vabalt liikuda, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. -Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala -Plasmaoleku korral, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Plasma on ioniseeritud gaas. PT diagram
1.Mida suurem on elektronide arv molekulis, seda suurem on dispersiooni interaktsioon. 2.Sfäärilise sümmeetriaga molekulides on interaktsioon nõrgem kui analoogilistes mittesfäärilistes molekulides. 3.Kõik molekulid, nii mittepolaarsed kui ka polaarsed, on omavahel Londoni vastasmõjus. Suured anioonid on kergemini polariseeritavamad kui ketoonid ja neil on suur dipoolmoment. 39. Ennustage kahe ühendi keemistemperatuuride suhtelist järjekorda, arvestades nende ühendite molekulidevaheliste vastastikmõjude tugevust. 40. Tehke kindlaks, kas antud ühend võib anda vesiniksidemeid. 41. Kirjeldage vedeliku struktuuri. Kuidas viskoossus ja pindpinevus sõltuvad temperatuurist ja molekulidevaheliste vastastikmõjude tugevusest? Molekulid on vedelikes lähedases kontaktis oma naabritega. Vastasmõjude tulemusena on molekuli lähim naabrus suhteliselt hästi korrastatud, suurematel kaugustel ilmneb korrapäratus
Kohesioon kirjeldab seoseid ühe ja sama aine molekulide vahel ja avaldub aine vastupanus osadeks jaotamisele: · Elastsusjõud avaldub vastupanus keha kuju muutmisele · Pindpinevusjõud hoiab vedeliku pinna sellisena, et pinna pindala oleks minimaalne Adhesioon kirjeldab seoseid aine eri faaside või eri kehade kokkupuutepindade vahel: · Märgumine · Kirjutamine · Liimimine · Tinutamine Molekulidevaheliste jõudude omapäraseks väljendusviisiks on hõõrdejõu teke. Selle põhjuseks on asjaolu, et ühe pinna liikumisel vastu teist pinda tuleb a) ületada molekulide vahelised tõmbejõud b) horisontaalsel libisemisel tõsta libiseva keha raskuskeset üle konaruste c) mõned konarused purustada Hõõrdejõu suurust saab arvutada lihtsa valemi kohaselt: Fh = kN , kus N on rõhumisjõud ja k on hõõrdetegur. Rõhumisjõud on pinnaga risti pinna poole suunatud jõud. Kui keha libiseb
võivadki kokku jääda toimub gaasi veeldumine. · Lihtsaim viis gaasi veeldada on nende jahutamise kaudu, nt tahke CO2 ja atsetooni seguga. Saavutatav temperatuur -78 °C. · Gaase saab veeldada, kasutades ka nendevahelisi tõmbejõude (Joule'i-Thomsoni efekt). Gaas surutakse kokku ja lastakse seejärel paisuda läbi väikese avause tänu molekulidevahelistele tõmbejõududele toimub nende aeglustumine ja gaas jahtub. Vesinikku ja heeliumit ei saa nii veeldada nende molekulidevaheliste tugevate tõukejõudude tõttu. · Kui veeldatud gaas on gaaside segu, siis on võimalik saadud vedelikku destilleerida ja saada segu komponendid eraldi kätte (fraktsioneeriv destillatsioon). · Selliselt eraldatakse atmosfäärist (toodetakse) lämmastikku, hapnikku, neooni, krüptooni ja ksenooni. Kasutatud materjalid: http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK/L6.pdf http://www.staff.ttu.ee/~/janek/EMH5020/EMH5020_sissejuhatus2011.pdf http://et.wikipedia
Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk Q= c m t (c-aine
Jämedateralised liivpinnased lasevad vett kergelt läbi ja paisuvad külmumisel vähe. Halvemate ehituslike omadustega on tolmliivad, eriti veega küllastunud olekus. Liivpinnaste kandevõime on 1..4,5 kG/cm². Savipinnased on tekkinud aegade jooksul keemilise lagunemise tulemusena. Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest Ø alla 0,005mm ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesed poorid on tavaliselt veega täitunud. Molekulidevaheliste jõudude tõttu on osakesed omavahel seotud, savipinnased on sidusad pinnased. Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem
lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus. 12. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. 13. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Hõbe, vask. 14. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Hõbe, vask. 15. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kergsulav elavhõbe, rasksulav metall titan 16. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide
● Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke. Neid nnimetatakse ka agregraatolekuteks. ● tahke oleku korral- aine molekulid ja aatomid sooritavad vaid väikesi võnkumisi, tasakaaluoleku ümber.Kristallides moodustavad need asendid perioodilise kristallivõre, esineb ka amorfne kuju. Tahked kehad säiltavad kuju ja ruumala. ● vedela oleku korral- molekulid saavad vabalt liikuda, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mismtõttu vdelik säilitav ruumala, kuid mitte kuju. ● gaasilise olekus- aine molekulid või aatomid liiguvad täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. ● Aine üleminekut ühest olekust teise nimetatakse faasimuutuseks. ● vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine) ● tahke-gaas(sublimeerimine- desublimeerimine)
nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel (Ashby, Shercliff, Cebon 2007: 319). 1.1. Plastide liigitus ja omadused Erinevate plastide peamised omadused määrab temas sisalduv, põhikomponendiks olev polümeer. Molekulidevaheliste sidemete iseloomust ja nende kuumutamisel toimuvatest muutustest lähtuvalt liigitatakse plaste: termoplastseteks (termoplastid), termoreaktiivseteks (reaktoplastid). Termoplastsete polümeeride molekulid on lineaarse ahela kujulised ning kuumutamisel lähevad need polümeerid voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad nad jälle esialgsed omadused. Termoplastsetele materjalidele täiteainete lisamisega saadud materjale nimetatakse termoplastideks.
(Charles'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk p1T2 = p2T1 . 2. Isotermiline protsess, gaasi temperatuur ei muutu ehk T = const (Boyle'i Mariotte'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame . 3. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ehk p = const (Gay Lussaci seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk V1T2=V2T1 . 16.Soojusülekande liigid. 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmT , kus Q on ülekantud J
Polümeer on stereoregulaarne siis, kui kas kõik korduvad ühikud või ühikute paarid on sarnase suhtelise stereokeemiaga. Esimeseel juhul on tegu isotaktilise polümeeriga (C-d on sama käelisusega). Teisel juhul sündiotaktilise polümeeriga (C-d on vahelduva käelisusega). Juhusliku korduvate ühikute orientatsiooniga polümeer on ataktiline. 43. Selgitage ahela pikkuse, kuju, võrkstruktuuri moodustumise (põiksidumise ehk ristsidumise) ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele. Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil üest molaarmassi ega sulamistemp. Polümeeri tugevus ja viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist. Funktisonaalrühmade polaarsus mõjutab polümeeride tugevust. Lineaarse ja hargnenud ahelaga polümeerid
vastupidises suunas. Pööratavaks protsessiks nim. niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõiki olekuid mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi. · 15. Termodünaamiliste protsesside tõenäosuslik iseloom. · Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu. · 16. Ülekandenähtused gaasides. Põhikarakteristikud. · Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. · 17. Difusioon, soojusjuhtivus, viskoossus. · Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. · Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa.
soojusvahetuse käigus. Soojushulk iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega dzaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus kasvab keha temperatuuri tõustes. Soojuskiirguseks nimetatakse ka soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale, mis kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal.
Soojushulk iseloomustab soojusülekandel üleantavat energiahulka. Soojushulka mõõdetakse energiaühikutes, seega dzaulides. Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus kasvab keha temperatuuri tõustes. Soojuskiirguseks nimetatakse ka soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale, mis kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad võrdseks. Sel juhul öeldakse, et on saabunud termodünaamiline tasakaal.
=mg/S=Vg/S=gSh/S=gh -vedeliku tihedus g-raskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu tegemist vedelikus kahe erineva nivooga,kõrgustega H1 ja h2,siis vastavate rõhkude vahe. P2-P1=g(h2-h1)= gh Rõhkühikus on SI süsteemis paskal ja CGS süsteemis dyn/cm². Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg 1mm Hg=133Pa 2.1.2.Archimedese jõud 2.1.3.Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku ja pinnakihi molekulid omavad tõendava potentsiaalse energia,mis moodustab osa vedeliku siseenergiast. Vedeliku vaba pinna potentsiaalse lisaenergia arvelt tõmbavad pindpinevusjõud pinna kõveraks ja veetilga ümaraks
keha pikkuse muut Kui keha koik kolm moodet on samas suurujargus, siis esineb ruumpaisumine ning keha ruumala muut Keha siseenergia on keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergia levimist uhelt kehalt teisele nimetatakse soojusulekandeks. Soojusulekandes levib siseenergia soojemalt kehalt kulmemale. Soojusulekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid saavad vordseks. Soojusulekande liigid ? soojusjuhtivus: energia levib uhelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste porgete tottu, ilma et aine umber paikneks; esineb pohiliselt tahketes kehades; temperatuuri suurenedes molekulide vonkumise amplituud suureneb; porked naabermolekulidega panevad ka need rohkem vonkuma, vonkumise energia kandub edasi. * metallides on vabad elektronid; * vabade elektronide liikumisel kandub energia kiiremini edasi; * jarelikult metallid on vaga head soojusjuhid. ? konvektsioon: energia levib gaasi voi vedeliku liikumise tottu;
(tasakaaluoleku) ümber § Kristallides moodustavad need asendid perioodilise kristallivõre; esineb ka amorfne kuju (klaas, merevaik, plastiliin jne.) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega § Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral § Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala Plasmaoleku korral (mis on Universumis laialt levinud) koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest § Väga ioniseeritud gaas
=mg/S=Vg/S=gSh/S=gh vedeliku tihedus graskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu tegemist vedelikus kahe erineva nivooga,kõrgustega H1 ja h2,siis vastavate rõhkude vahe. P2P1=g(h2h1)= gh Rõhkühikus on SI süsteemis paskal ja CGS süsteemis dyn/cm². Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg 1mm Hg=133Pa 2.1.2.Archimedese jõud 2.1.3.Pindpinevus Vedeliku ja õhu piirpinna lähedal on molekulidevaheliste tõukejõudude osakaal väiksem kuna vedeliku molekulide põrgete sagedus piirpinnal väheneb ja molekulide kaotilise liikumise vaba tee pikkus suureneb ning molekulide vahel on tõmbejõud ülekaalus.Sellest tulenevast ei liigu paljud molekulid pinnakihist enam tagasi vedeliku ja pinnakihi molekulid omavad tõendava potentsiaalse energia,mis moodustab osa vedeliku siseenergiast.
Treimistöödel kasutatakse mitmesuguseid lõikeriistu. Nende kõigi töö- põhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukuju- line. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toi- mel tooriku pinnakihti ja eraldab selle ( vt.joon. ). Tooriku surutud pinnakihis tekivad sisepinged. Teriku edasisel sissetungimisel sisepinged pinnakihis kasvavad. Kui sisepinged ületavad metalli molekulidevaheliste sisejõududega määratud pinge, eraldub tooriku pinnakihist kokkusurutud element ja tõuseb mööda treitera esipinda üles. Treitera edasiliikumisel surutakse kokku järgmine element, see eraldub samuti ja nii moodustubki laast. Töötlustingimustest sõltuvalt võib laast moodustuda mitmel kujul. Lülilaast tekib kõvade ja vähesitkete metallide väikese kiirusega töötlemisel (näiteks kõva terase töötlemisel). Sellise laastu elemendid on
Tooge näide. Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või enamast koos tahkunud materjalist. Sageli lisatakse polümeerile anorgaanilisi tahkiseid ja saadakse oluliselt tugevamaid, kuid siiski painduvaid materjale. Võimalikud on ka mitmesugused muud muutused materjali omadustes. 42. Selgitage polümeeri stereoregulaarsust ja selle mõju polümeeri füüsikalistele omadustele. ?? 43. Selgitage ahela pikkuse, kuju, võrkstruktuuri moodustumise (põiksidumise ehk ristsidumise) ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele. Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest molaarmassi ega sulamistemperatuuri. Defineerida saab aga keskmise molaarmassi ja ahela pikkuse. Ahela pikkuse väärtus vastab Gaussi kõverale. Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist. 44. Kirjeldage -aminohapete struktuuri.
Välk ja virmalised on plasma. Elav tuli? Tuli on kuumade gaaside segu ja leek on keemiliste reaktsioonide tulemus (hapnik reageerib kütusega) Reaktsiooni tulemusel tekib CO2 , aur, valgus, soojus. Kui leek on piisavalt kuum tekivad ioonid ja tekib plasma. Tavalises tules on enamus ainest gaasiline. Ülekandenähtused aines on mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise. Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtuste liigid: Difusioon – massi ülekanne Soojusülekanne – energia ülekanne Sisehõõre – impulssi ülekanne Difusioon on molekulide laialivalgumine juhusliku, kaootilise soojusliikumise tõttu, mille käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt. Ei nõua lisaenergiat. Näide: lõhnaõli lõhna levimine ruumis, värvi laiali minemine vette sattudes.
W Materjalide klassid W W 0 M e t a ll P o o lju h t D ie le k tr ik W 0 W e V W e V 3. DIELEKTRIKUD 3.1 DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS Erinevalt juhtivatest ainetest on dielektrikus peaaegu kõik laetud osakesed seotud aatomisiseste, molekulisiseste või molekulidevaheliste jõududega. Seepärast on ka välise elektrivälja mõjul vabade elektronide või ioonide poolt elektrilaengute edasikandumisest tekkiv juhtivusvool tühiselt väike. Dielektrikus esinevatest nähtustest omab erilist tähtsust polarisatsioon Polarisatsiooniks nimetatakse seotud laengute piiratud nihkumist või dipoolsete molekulide orienteerumist dielektrikus välise elektrivälja mõjul . Dielektriku viimisel välisesse
annaabi.ee 
