Elastsusmoodul (17)

!"# $ %% & ' !(&&)( %% *+, %%(/ -. ** // ** .
Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 .
Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem , Nihkumine , Lugem, Nihkumine, mine, kg N mm mm mm mm mm 0. 0 0 0 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Arvutused ja veaarvutused
t , 0.95 2.0 t 2, 0.95 4.3
(d d ) 2 6.70 10 5 3 i 1 i
(d 6.70 10 5 n d )2 d j t n 1, 4.3 0.0144 mm i 1 i
n (n 1) 3 2
Kruviku lubatud põhiviga p 0.004 mm
2 2 p 0.004 d (d j ) t , 2 0.0144 2.0 2 0.0146 mm 3 3
d 2 3.14 0.61 10 3 2.92 10 7 m 2 2 S 4 4
2 5 d 2 d 2 1.46 10 S S 2 S 2.92 10 7 8 4 1.39 10 mm 2
d d 6.13 10
l 0.80 m l 2 10 3 m
Elastsusmooduli arvutamine
Punkti A koordinaadid on 22 N, 0.12 mm. Punkti B koordinaadid on 65 N, 0.64 mm.
l FB FA E S B A
0.80 65 22 11 N E 4 2.27 10 2.92 10 (6.4 1.2) 10 7 m2 Elastsusmooduli vea arvutamine
Punkti A ümbritseva viie eksperimentaalse punkti kõrvalekalded lähendusjoonest on 0.03; 0; 0; 0; 0.01 . Punkti B ümbritseva viie eksperimentaalse punkti kõrvalekalded lähendusjoonest on 0.005; 0.005; 0.005; 0.005; 0.015 . t 3, 0.95 3.2
(l li ) 2 n 0.03 2 0.012 (l A ) t n 2, 3.2 0.0261 mm i 1 i
n ( n 2) 53
(l li ) 2 n 4 0.005 2 0.015 2 (l B ) t n 2 , 3.2 0.0149 mm i 1 i
n (n 2) 53
E FB FA 65 22 4 2.83 10 11
l S l B l A 2.92 10 6.4 1.2 10 7
E l F FA 2 B 7.76 1017 S S l B l A
E l FB FA 4.36 1014 l A S l B l A 2
E l FB FA 4.36 1014 l B S l B l A 2
2 2 2 2 E E E E E l S A ( l ) B ( l ) l S A l B l
2.83 10 11 2.0 10 3 2 7.76 1017 1.39 10 8 2 4.36 1014 2.61 10 5 2 4.36 10 14 1.49 10 5 2
N 1.70 1010 m2
N E 2.3 0.2 1011 m2 Suhtelise vea arvutamine
E 1.70 1010 100 % 100 % 7.49 % E 2.27 1011
Järeldus Arvutuste tulemused:
N Traadi elastsusmoodul : E 2.3 0.2 1011 , usutavusega 0.95. m2 suhteline viga: 7.5 %
Järeldus: Saadud elastsusmoodul lubab väita, et tegemist on terastraadiga, kuna viimase elastsus - moodul on 210 GPa. Graafikult on näha, et Hooke'i seadus kehtib. Käesolev metoodika on sobiv materjali elastsusmooduli määramiseks. Spikker
1. Elastsusmoodul iseloomustab materjali elastsust : pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe. 2. Selle abil hinnatakse materjalide jäikust, tugevust, püsivust, ka aatomitevahelisi jõude. 3. N/m2 . 4. Sõltub mõõteriistast ja algsuuruste mõõtevigadest. 5. Suureneb molekulide vaheliste kauguste suurenemise tõttu. 6. See on seletatav nende ainete erineva struktuuriga. 7. Molekulidevaheliste jõudude ületamiseks ja soojuseks. 8. Elastne keha ­ keha, mis taastab oma kuju ja ruumala pärast deformeeriva jõu mõju lõppu. Plastiline keha ­ keha, mis ei taasta oma kuju ja ruumala pärast deformeeriva jõu mõju lõppu. kx22 kx12 9. A Fdx -kxdx - 2 2 10. Keha soojeneb.