Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist). Kuskil 1960-ndate aastate algusest olid mitmed USA valituse organisatsioonid, seal hulgas kaitseministeerium (DOD), NASA ja transpordiamet (DOT) ,
· · Digitaalsignaal: · Tähtsamad parameetrid · Selle signaalil on amplituudil ainult kaks väärtus · Bitiaeg · Ei ole pidev signaal · · · · · Amplituudmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Sagedusmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Faasmodulatsioon:
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu)
AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku. Intel on üle minemas siiani kasutusel olnud 0,18 mikronit tootmistehnoloogialt 0,13 mikronit tehnoloogiale. Praegu on nii Celeron kui ka Pentium 4 protsessorid saadaval mõlemas tehnoloogias (vt. Tabel 1). Uues (0,13 mikronit) tehnoloogias toodetud Celeron protsessor sisaldab kaks korda rohkem vahemälu ja SSE multimeediakäsustiku toetuse. Uue tehnoloogia kasutamisega on vähenenud voolud ja pinged ning eralduv võimsus ja tulnud kasutusse uus korpuse tüüp - FC- PGA 2. Selle korpuse oluline detail on suur jahutusplaat, mis aitab saavutada paremat kontakti jahutusradiaatoriga. See jahutusplaat muudab korpuse kõrgemaks ja seetõttu ei ole üldjuhul ühilduvad vana ja uue korpuse jaoks mõeldud jahutusventilaatorid. Uutel protsessoritel on muutunud ka nõuded tugikiibistikule ja toitepingeregulaatorile. Uuemad
TxD · · TxD RxD · · RxD Sellised on ühendused klemmplaadil Mina valisin sümboliks `b'-i, selle ostsillogramm: 0100011 3.) Nullmoodemi ühenduste skeem. TD · · TD RD · · RD 4.) Signaalide RD ja TD ostsillogrammid null-modemi korral. Teise brigaadi arvutiga nullmoodemi ühenduse korras saatsime sümboli `@', mille signaal ostsillograafil nägi välja järgmine : 5.) Modemühenduste skeem. Arvuti TD--------RD (Terminal) Modem Tel. liin RD--------TD Arvuti TD--------RD (Terminal) Modem RD--------TD 6.) Modemite vahelises liinis toimiva signaali ostsillogramm. Määrata selle võimsusspekter. Võrrelda teoreetiliste tulemustega. Kui olime teise arvutiga moodemi ja telefoniliiniga ühendatud, siis näitas ostsillograaf tühja liini kohta umbes järgmist graafikut : Teoreetiline pilt on aga selline : Môôdetud Teoreetiline
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine
7. Kontrollküsimused a) Millist andmeedastusprotokolli toetas meie NOKIA modem laboris? V.21 is an ITU-T recommendation for full-duplex communication between two analogue dial- up modems using audio frequency-shift keying modulation at 300 baud to carry digital data at 300 bit/s. It is a variant of the original Bell 103 modulation format. Audio frequency-shift keying (AFSK) is a modulation technique by which digital data is represented as changes in the frequency (pitch) of an audio tone, yielding an encoded signal suitable for transmission via radio or telephone
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
(0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadil: Tx- saadetava signaali (Transmit signal) võtab vastu teise arvuti Rx- vastuvõetav signaal(Receive signal). Tx Tx
Pidin taas üle kandma sümboli '3'.. osutus, et signaalide ostsillosgrammid kohalikuklaviatuur-ekraan andmevahetuse ning nullmodemiühenduse korral langevad sama sümboli korral kokku. Seega on signaali põhimõtteskeem sama, mis joonisel 1 ning ostsillosgramm langeb kokku Lisas 1 esitatuga. 5. Modemiühenduste skeem Põhimõtteskeem näeb välja järgmine: RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadi aga: Tx Tx Arvuti Modem Rx Rx
sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Infotehnoloogia (lüh. IT) - tehnoloogia, mis tegeleb informatsiooni talletamise, töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. 1.2 Arvutite tüübid Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid. 1. Suurarvuti (ingl. mainframe computer) on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutuskeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Arvutite hierarhias on suurarvutitest kõrgemal ainult superarvutid
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise
argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus. AND (JA, loogiline korrutamine, konjuktsioon) OR (VÕI, loogiline liitmine, disjunktsioon) NOT (EI, loogiline eitus, inversioon) Teisendusvalemid: · Diskreetne aeg Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Esimesed digitaalsetest integraallülitustes kasutati lülituselementidena bipolaartransistore, sest nende valmistamise tehnoloogia oli rohkem arenenud. Hiljem aga osutus, et suure tihedusega lülituste tarbeks on unipolaarne e. väljatransistor palju sobivam. Viimaste valmistamine nõuab vähem tehnoloogilisi operatsioone ja vähem pinda ühe lülituselemendi kohta. Seetõttu valmistati esimesed mikroprotsessorid eranditult väljatransistoride baasil. Vaatamata oma tehnoloogilistele eelistele jäävad väljatransistorid bipolaarsetele siiski alla töökiiruse poolest
....................................................64 värviprinterid......................................................................................................................... 64 Plotter.........................................................................................................................................64 Skanner...................................................................................................................................... 65 Modem (Modem).......................................................................................................................67 Analoog liides (Analog Interface)............................................................................................. 67 analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion)...................................................67 digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion).....................................................68
............................ 63 o värviprinterid ........................................................................................................................... 63 Plotter .......................................................................................................................................... 63 Skanner ........................................................................................................................................ 64 Modem (Modem) ........................................................................................................................ 65 Analoog liides (Analog Interface) ............................................................................................... 65 o analoog-digitaal muundur (Analog to Digital Conversion) .................................................... 65 o digital-analoog muundur (Digital to Analog Conversion) ...............................................
................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61 6.4. Printerite liigid...............................................................................................................61 7. Internet - ülemaailmne arvutivõrk........................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4
Rööpedastus - Rööpedastuse korral kõik andmerühma bitid (1-8 baiti) kantakse üle korraga, iga bitt mööda eraldi juhet (liini). Rööpedastus sarnaneb sama kiiruse juures toimuva autoliiklusega mitmerajalisel maanteel. Rööpliidese füüsilist teostust (lülitust ja pistmikku) arvutis nimetatakse rööppordiks. Standardiseeritud rööpliidesteks on Centronics ja uuem ECP/EPP. Pooldupleks - Pooldupleks-andmeedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada mõlemas suunas, kuid mitte ühel ja samal ajal. Näiteks pooldupleksedastusega kohtvõrgus (LAN) võib tööjaam saata andmeid liini ja kohe seejärel sealt andmeid vastu võtta samast suunast, kuhu ta andmeid saatis. Nagu täisdupleksedastus , eeldab ka pooldupleksedastus kahesuunalise liini (st. liini, milles andmed võivad liikuda mõlemas suunas) kasutamist Täisdupleks - Täisdupleks- e. lihtsalt dupleksedastus tähendab, et andmeid saab signaalikandjal edastada samaaegselt mõlemas suunas
and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud Arvutatavus Keerukus Praktilisem arvutiteadus Algoritmika Verifitseerimine, järelduste automatiseerimine Õppimine Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused
Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni
AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega koodi vastu , püüab vigu tuvastada ning neid parandada. Allika dekoodris tehakse info kasutajale arusaadavaks – pakitakse lahti. Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur.
allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes
8 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 1.1.1. Kvantimine Kvantimine tähendab klassikaliselt füüsikateoorialt kvantteooriale siirdumise menetlust. Informaatikas on kvantimine signaalitöötluse operatsioon, millega pidevale signaalile omistatakse kindlaks ajavahemikuks diskreetne väärtus. Kvantimine toimub nii signaali nivoo järgi kui ka ajas. Lisagem, et signaal on sõnumi (informatsiooni) füüsikaline kandja. Sõltuvalt füüsikalisest olemusest liigitatakse signaale pneumo-, hüdro-, elektri-, valgus- jms signaalideks. Mikroprotsessortehnikas käsitletakse peamiselt elektrisignaale, kuid erijuhtudel ka optilisi ehk valgussignaale. Suur osa looduslikest ja tehisprotsessidest on pidevatoimelised, s. t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi
edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab)
Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3
kanalit. Kasutamisvõimalused on sarnased CTCSS omadega. DCS varustatud seadmetel on ka ,,tavalise" selektiivkutsungi CTCSS võimalus. Digitaalne PMR446 Digitaalne PMR446 on jõudnud tootmisesse alles käesoleva aasta algul. Kasutab 4FSK/FDMA modulatsiooni. Kanali ribalaius on 2 korda kitsam analoogvariandist, see on 6,25kHz. 100KHz sagedusvahemik (446,103125 kuni 446,196875MHz) on jagatud 16 kanaliks. Võimalik on edastada 32 erinevat eelnevalt fikseeritud olekusõnumit. Võimalik on programmeerida ja edastada 16 sümboli pikkused sõnumid ja ka 6 erinevat helisignaali, leviulatus vabas looduses kuni 3km. Telefonivõrk Üldist Kasutuses olevatest telekommunikatsioonivõrkudest vaneim on avalik telefonivõrk PSTN. Tükk aega oli avalik telefonivõrk ainus tugivõrk, mida kasutati telefoniühenduseks.
Võrdle teda omaduste ja eeliste-puuduste osas la- serprinteriga. Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem? Millised seadmed on tänapäeval ADSL-modemiga tihtipeale kokku ehitatud? Millise pesa abil ühendatakse sülearvutiga laienduskaarte (võrgukaart, traadita võrgu kaart jmt.)? Kirjelda ka, kas ühendamine on võimalik, kui kaart on uuem, pesa vanem või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku). 1.1
- P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?? TCP - Transmission Control Protocol transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust optimeerida, aeglustades oma tööd, kui ühendus hakkab umbe minema. Infoülekandel kasutatakse fikseeritud pikkusega (100 baiti) pakette. Paketis sisalduv aadressosa hõivab 12 baiti. Leida infomaht sidekanalis, kui edastatav sõnum on pikkusega 9300 baiti
2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on tavaliselt keerupaari Ethernet- i võrk, kuid kasutusel on ka koaksiaalkaabelvõrk, USB - võrk, Talken Ring või jadaliidesvõrk. Viimasel juhul on arvutid omavahel ühenduses läbi COM - portide. Võrk (network) koosneb võrguseadmetest, ja need jagunevad omakorda väga mitmeteks osadeks. Võrguseadmed (network device) on LAN kaart, ruuter e marsruuter (router), modem, kaabel, server, hub (jaotur), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku
Lorenz-sakslaste krüpteerimismasin Howard Aiken IBM'i elektriline (releed) digitaalne arvuti MARK I 1939-1944 Viis esimest operatiivset digiarvutit: Zuse 1941 mai, AtanasoffBerry Computer Summer 1941, Colossus 1934/1944, Harvard Mark I IBM 1944, ENIAC 1944 1947 William Shockley, Walter Brattain, John Bardeen Bell Telephone Laboratories-st leiutasid point-contact transistor võimendi 1949 Maurice Wilkes EDSAC esimene praktiline programm, mille tehnoloogia põhines vaakumtorudel 1950 ERA esimene avalikult esitletud arvuti 1951 UNIVAC I esimene arvuti, mis võitis avalikkuse tähelepanu 1962 võidab esimest korda programm inimest kabemängus. 1952 Heinz Nixdorf asutas Nixdorf Computer corp. Saksamaal hiljem 1990 ühines Siemensiga 1953 esimene elektrooniline arvuti 701 1954 Texas Instruments teatab silikoon transistorite tootmisest Logic Theorist is a computer program written in 1955 and
1000101=1010001 2 Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17 liitis korrutas jagas lahutas 3 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud “Moore law”? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant 4 Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemal t üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt mõjutas edasist arvuti / tarkvara tehnoloogia arengut. Dec Oli soodsa hinnaga 5 Arvuta valemi väärtus kõigil muutujate väärtus tus tel. Selleks täida lüngad muutujate väärtus te tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C ((A v B) C) & (B & C) V VT TV V VV T V TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kolme bitti: sisendiks kolm juhet (igaühes üks bitt), väljundiks kaks juhet (summa kaks bitti). 7 Mis on GPL litsentsi põhiidee(d)