• § 13 õigus riigi kaitsele välisriikides • § 36 kodanikku ei tohi riigist välja saata ega takistada Eestisse asumast. 9. Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab? Põhjenda ja selgita. Pisut väheneb. Viimase 20 aasta jooksul on välismaalaste arv vähenenud 24%. Võrreldes 1992.aastaga on Eestisse tulnud elama kodakondsuseta isikuid 7% kogu elanikkonnast. 10. Selgita mõisted: kodanik, mittekodanik, kodakondsus, Euroopa kodakondsus. Kodanik – kindla riigi liige, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mittekodanik – isik, kellel puudub vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus – isiku ja riigi õiguslik seos, mille kaudu on määratud poolte vastastikused õigused ja kohustused. Euroopa kodakondsus – EL liikmesriigi kodaniku staatus. 11. Mida tähendab massikommunikatsioon? Massikommunikatsioon ehk massisuhtlus on teabekorraldus, mille käigus tehniliste
TEHA OTSUSTUSTE MUUTMINE, ÜMBERPÖÖRAMINE JA VASTANADAMINE. 1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. Ükski intellektuaal ei ole skeptik. Kõik skeptikud on intellektuaalid. Ükski skeptik ei ole inetellektuaal. 2. Mõned linlased on mittekodanikud. Mõned linased ei ole mittekodanikud. Mõned mittekodanikud on linased. Ükski mittekodanik pole linlane. 3. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. Ükski mittetõeline õpetlane ei ole tagasihoidlik. Iga tagasihoidlik on tõeline õpetlane. Ükski tagasihoidlik pole tõeline õpetlane. 4. Mõned imetajad elavad vees. Mõned imetajad ei ela vees Mõned vees elavad on imetajad. Ükski vees elav ei ole imetaja. 5. Mõned lõbud ei ole lubatud. Mõned lõbud on lubatud. Mõned lubatud ei ole lõbud. Ükski lubatud ei ole lõbu. 6
Et tagada isikliku informatsiooni saladust, on keelatud kuulata pealt telefoni- kõnesid, lugeda võõraid kirju, avalikustada eraisikute pangaarveid. 17. Mõisted: Naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine läbi vastava õigusliku protseduuri läbimise. Kodanik- Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Topeltkodakondsusega isik- tähendab, et isikul on kaks kodakondsust. Seda luba- vad näiteks USA ja Venemaa. Eesti sellist topeltkodakondsust ei tunnista. Teabenõue- inimese kirjalik informatsioonipäring riigi- või omavalitsus asutuselt, millele vastav asutus on kohustatud vastama seadusega määratud aja jooksul.
olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas. Kodakondsus inimese õiguslik suhe ühe või kahe riigiga, mis tagab talle õigused ja vabadused ning paneb peale kohustused. Naturalisatsioon õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik inimene, kes omab riigiga õiguslikku suhet. Mittekodanik inimene, kes elab riigis alaliselt ja omab mõne teise riigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane välisriigi kodanik, kodakondsuseta Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks kodakondsust. Register - loend e. nimestik teatud tüüpi andmete kogumiseks E-riik elektrooniline riigiasutuste süsteem interneti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline järelvalve trükiste ja andmebaaside üle.
Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid
agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord, kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigi valitsemisest osa võtta strateeg - väepealik, kes juhtis riigi sõjaväge Ateena mereliit - koondas egiptuse mere rannikul ja saartel paiknevad polised. olid loodud vabatahtliku ühendina pärsia vastu pedagoog - õpetaja
Zeus-peajumal, Hera-Zeusi abikaasa, Demeter-põllujumal, Athena-tarkusejumal, Aphordite-armastusejumal, Apollo-luulejumal 15. Kuidas kujutati surmajärgset elu? Allilmas elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena 16. Mis olid: Knossos-Kreeta palee, Mükeene-loss Mükeenes, polis-linnriik, akropol- kreeklaste püha paik, agoraa-vabade kodanike kogunemiskoht, barbar-mitte kreeklane, spartiaat-Sparta kodanik, perioik-vaba mittekodanik, heloot-ori, faalanks-lahingurivi, müsteerium-salajane jumalateenistus, oraakel-ennustaja, paiderastia-poiste omavaheline armastus 17. Millist aastat peetakse Rooma alguseks? Kes rajas müüdi kohaselt linna? 753 eKr, Romulus 18. Millised ajajärgud olid Rooma ajaloos?kuningate, vabariigi, impeeriumi, keisririigi 19. Millist mõju avaldasid etruskid Rooma kultuuriruumile? (4) metallitöötlemine, skultuur, arenenud ehituskunst, ennustuskunst 20
Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust. Maksukoormus-kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem- maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui
Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset. Vertikaalne: putka müüja->putkade ülemjuhataja- >pangateller->panga saali juhataja Horisontaalne- nt maalt linna; ühest majandusharust teise. Sotsiaalne roll- sotsiaalse staatusega sobiv käitumisstandard. Staatus koostöös rolliga.
Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid. Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus. Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed (Eukleides). Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon peab olema arusaadav, tähendab defineerivas ei tohi esineda mõisteid, mis eeldavalt nõuavad nende defineerimist. Näide, kus on nii juhtunud. Riik- on maailma vaimu-poliitiline ilmutis.
Noorsootöö, teede ja tänavate korrashoid, elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon, ühistransport, haridus. KOV tuluallikad- Osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, trahvid, riigilõivud. 15.Kodakondsus- inimese õiguslik suhe riigiga (kaasnevad õigused ja kohustused) Kodanik- inimene, kellel on mingi riigi kodakondsus. Kodakondsuse omandamise viisid: 1) Sünnijärgselt 2)naturalisatsiooni korras 3) Eriliste teenete eest riigi ees Mittekodanik- riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne teise riigi kodakondsust või on hoopis kodakondsuseta. Naturalisatsiooni tingimused: 1) Vähemalt 15- aastane 2) Pikaajaline elamisluba (vähemalt 8 aa. ning 5 aa. neist püsivad) 3) Eesti keele eksam 4) Legaalne püsiv sissetulek 5) Lojaalne Eesti riigile Kodanikuõigused EV-s: I Hääletada Riigikogu ja KOV valimistel ning rahvahääletustel II Kuuluda erakondadesse III Kandideerida EV presidendiks (peab olema vähemalt 40-aa.)
Haldus- inimene, kaebab vallaasutuse kohtusse või vastupidi Ambutsman- ehk õigusvahemees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asustuste suhtes Kaasus- kohtuasi , millega tegeletakse Kodakondsus- ühe või kahe riigi õiguslik suhe inimese ja riigi vahel Naturalisatsioon- õiguslik protseduur, mille läbi inimene saab oma kodakontsuse Kodanik-ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi Mittekodanik-riigis alaliselt elav isik, kes omab välisriigi kodakontsust või on kodakontsuseta Välismaalane. Kindlalt teise riigi kodanik, kes läheb kodumaale tagasi Topeltkodakondsusega isik- kahe riigi kodakondsusega isik Kaitsejõud-riigi sõjaväeliselt korrastatud struktuurid Kaitseliit- vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Kaistsevägi- relvajõud KAPO- kaisepolitsei- iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan
kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselevatest inimestest, kes ei pruugi olla oma vahel sugulased massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni kasutades, nende osasaamine ühesugustes teabetes massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot paljudele inimestele üheaegselt või lühikese ajavahemikuga mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakonsust või on kodakonsuseta mittetulundussektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundus sektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel mittetulundusühing (MTÜ) kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks
Reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Olid 594 eKr. 14. Tähtsamad Kreeka-Pärsia lahingud: Maratoni lahing (ateenlased võitsid), Salamise merelahing (Pärsia laevastik purustati). 15. Kreeklased võitsid Pärsia armeed, sest nad olid valmis võitmela viimase veretilgani tänu kodumaa armastus. Spartanlased olid väga hästi treenitud. 16. Strateeg (vanakreeka väepealik), heloot (maaga ori Sparta riigis), faalanks (raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi), perioik (vaba mittekodanik Spartas), spartiaat (Sparta linnriigi kodanik), polis (linnriik), akropol (mäe otsas asuv kindlustatud linnaosa), barbarid (võõramaalased, mittekreeklased), aristrokraatia (suursuguste võim, koondatud), akadeemia (filosoofide kool), hellenism (Hilis-Kreeka ajajärk), Museion (muusade pühamu, kõige suurem raamatukogu), tempel (jumalate koda, püha ehitis, kus käidi palvetamas / ohverdamas). 17. Solon (Ateena valitseja, andis rohkem võimu lihtrahvale), Homeros (poeet), Peisistratos
(NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametitesse osaleda riigikaitses Mittekodanik välimaalased rentnikud orjad naised mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna: neil puudus maaomand puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid
kom m u n a alte e n u st e , ühistran s p or di , haridu sa s utu st e,h e a k orra ja kauba m d u s e g a se o n du vat selle om avalitsu s e territooriu mil. 17. Doku m e nti mille valitsus annab válja piiramatu arvu juhtude regule eri mis e k s nim etataks e üldakt. 18. Referendum on rahvah á ál etu s (ots e s e de m o kra atia vorm). Náide : 1992.a a stal korraldati Eestis refer en d u m põhis e a d u s e heak skiitmis e ning mittekodanik el e h áále õigu s e and mis e s . 2003 aastal Euroopa Liitu astu mis e k s . 19. Demokraatliku valitsemise nõuded : · Kandidaate on ühele saadikukoh al e mitu. · Kõigil on võrdn e võimalu s om a vaateid propa g e e rid a. · Kodanikul on õigu s teha valik ise s ei sv alt ja hoida se d a saladu s e s . · Hááled loetaks e ausalt ning tulemu s e d avalikustataks e táielikult. 20
(Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20 protsenti kauba hinnast) Maksusüsteem maksustamise põhitõed Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks
1952 (6)- Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia 1973 (3)- Suurbritannia, Iirimaa, Taani 1981 (1)- Kreeka 1986 (2)- Porgutal, Hispaania 1995 (3)- Austria, Rootsi, Soome 2004 (10)- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 (2)- Bulgaaria, Rumeenia 2013 (1)- Horvaatia *euro tuli kasutusele 2002- Eestisse 2011 (18 liikmesriiki kasutavad) *referendum- rahvahääletus *hääleõigus- teovõimeline vähemalt 18a kodanik (RK,EP) ja ka mittekodanik (KOV) *kandideerimisõigus- vaid kodanikul (18 KOV, 21 RK+EP, 40 president) *valimissüsteem- põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad *valimised- protsess, mille raames rahvas valib endale esindajad, tehes seda demokraatlike põhimõtete alusel *erakond- partei; kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis osaleb valimistel ja tahab võimule saada
Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemike jooksul väga paljudele inimestele, massidele, massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus, internet Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks mitmesugustes kultuuri-,
kõrvaldamiseks 3) kurjategija kinnipidamine 4) kuritegude matkimine kohtu luba ainult pädeval organil 5) kohustuse kollisioon rikutakse õiguslikku kohustust, kui isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust ning pole võimalik kõiki täita jt. 45. Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on üldjuhul inimene, sõltumata tema seosest riigiga (kodanik, mittekodanik, välisriigi kodanik). Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda loodus ega loomad, samuti vaimuhaiged ning deliktivõimetud alaealised, sest nad ei suuda oma käitumist teadlikult juhtida ega sellest endale aru anda. 46. Õigusrikkumise objekt. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Iga
sotsiaalset kaitset. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihistust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samal ajal võib inimene kanda mitut rolli. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad nii tema õigused, vabadused ja kohustused kui ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, kelleks olemine või mitte olemine paneb talle ühiskonna ootused, mida peab arvestama end ühiskonnas kehastades. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ning normide põhjal välja töötatud
e. Õigus kuuluda erakonda f. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel g. Õigus osaleda rahvahääletusel h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b. Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks c. Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga d. Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta e. Välismaalane välisriigi kodanik f. Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) 53) Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle? a. Vajalik on elamisluba b. Vajalik on tööluba 54) Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus
Orjade vabakslaskmine polnud Roomas sugugi haruldane. Seda võidi teha ka lihtsalt heast südamest ja tänutäheks orja ustavuse eest. Tavaliselt oli vabakslastu edaspidi oma senise isandaga seotud kliendina. Samas sai Rooma kodaniku ori vabakslaskmise läbi kohe ka ise Rooma kodanikuks. Vabakslastud tegid enamasti innukalt tööd, et koguda jõukust, võita tunnustust ja sel viisil oma senisest orjaseisusest vabaneda. Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene.Kui mittekodanik soovib Rooma kodakondsust siis ei piisa kodanikuga abiellumisest, kuna kodakondsus ei muutu ka abiellumisejärgselt. Kuid siin tuleb appi võimalus hakata roomlase orjaks ja saada hiljem vabaks lastud. Muidugi peab tulevane kodanik seda roomlast usaldama, kelle meelevalda ta end annab, aga üldiselt kasutati seda süsteemi impeeriumis laialdaselt. Rooma orje on nimetatud "rääkivateks tööriistadeks" ning soovitatud enne maha
2005
definitsioon on ebakorrektne, kuna defineerivas on eitus. Toodud näitest ilmneb ka
tasakaalureegli vastu eksimise fakt (Dfd
106. to guarantee garanteerima 107. the right to protection õigus kaitsele 108. inform the public teavitama avalikkust 109. existing infringements of law olemasolevad seaduserikkumised 110. activities of the pubic sector avaliku sektori tegevused 111. right of recourse regressiõigus 112. person with limited rights piiratud õigustega isik 113. conscripts kutsealused 114. special care home eriline hooldekodu 115. non-citizen mittekodanik 116. receive a petition saama kaebuse 117. administrative agency haldusorgan/riigiasutus 118. administrative official haldusametnik 119. to perform procedural acts teostama protseduurilisi toiminguid 120. in cooperation with the petitioner koostöös kaebajaga 3 121. the accused süüdistatav 122. the complaint was founded or not kaebus oli põhjendatud või mitte 123
maksta. Maksusüsteem maksustamise põhimõtted ( nt astmeline ja proportsionaalne maksusüsteem) Mandaat esindusõigus ; ühele ringkonnale eraldatud saadikukoht. Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades . ( tv,raadio , internet ) Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese vahemiku jooksul väga paljudele inimestele; massidele . nt raadio , tv , internet. Minister valitsuse liige , juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Mittetulundussektor ( kolmas sektor) mittetulundussektori asutused ei tegele tulu teenimise eesmärgil , vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele . ( seltsid, sihtasutused , mittetulundusühingud ) Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri , sotsiaal, ja majandusvaldkondades
kaitsele. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Kuid inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihistust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samas võib inimene olla mitmete rollide kandja. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Elukestev õpe õppimine, mis kestab kogu elu mitmesuguste tegevuste kaudu; eesmärgiks on inimeste parem
Vastuolus rv-se õ-ga. Adjudikatsioon: omandam/loovut rv-se kohtu või organisats otsuse alusel. Rahvas Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis täh kodanikule nii õigusi kui kohustusi. Sellega võimalus riigi kaitsele, kui tema õigusi välismaal rikut. Kodakondsuse kaot võimalik loobumise, tühistamise või äravõtmise järel. Omandatakse: Ius sanguinis e vereõ pm Ius soli e terr pm Ameerikas Naturalisatsiooniga saab mittekodanik taotleda kodakondsust, residentsusnõue. Välismaalaste ja põgenike kohtlemine vähemalt rv-se minsstandardiga vs siseriikliku õ-ga. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus Õigusjärgluse puhul tuleb kindlaks teha, kas ja millised eelmise riigi rv-d õ-d ja koh-d lähevad teisele riigile üle antud terr-l.Toob kaasa muutusi õj-lase õigussubjektsuses. Välist on siseriiklikult õigusele omane universaalne õigusjärglus. „Puhta riigi“ kontseptsioon välist õ-te ja koh-te ülemineku
apply for citizenship kodakondsust taotlema apply to (the court) - kellegi poole pöörduma application law rakendusseadus Constitution põhiseadus applicable rakendatav inapplicable rakendamatu application taotlus to submit / hand in an application avaldust sisse andma 2 Citizenship Act kodakondsusseadus Law on citizenship kodakondsusseadus Alien (foreigner) võõra-, välismaalane Alien's office välisministeerium Non-citizen mittekodanik Penalty; punishment - karistus Fine trahv Enforceable täideviidav Law making process - Seadusloome prostesse System of courts; judicial system- kohtusüsteem 2 3 instance / 3- level court system kolmetasandiline kohtusüsteem 2 Administrative courts halduskohtud (level 1) County court maakohus (level 1) Trial court esimese astme kohtud (arutavad kohtuasju) Circuit court ringkonnakohus (2 level) Supreme court riigikohus (3 level) Judge kohtunik 1 ja 2 levelil
Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 2 Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid
Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Kuid inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihistust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samas võib inimene olla mitmete rollide kandja. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Inimõigused. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused
Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Kuid inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihisust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samas võib inimene olla mitmete rollide kandja. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused
õigust saada kaitset ja abi ning vanurite õigust sotsiaalsele kaitsele. Sotsiaalsed rollid Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Kuid inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab sotsiaalse struktuuri, rahvastiku kihilisust peegeldab sotsiaalne hierarhia. Igal inimesel on ühiskonnas oma sotsiaalne ehk ühiskondlik roll. Samas võib inimene olla mitmete rollide kandja. Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused. Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal
Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat ehk massikommunikatsiooni (TV-d, raadiot, ajalehti, internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemike jooksul väga paljudele inimestele, massidele, massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus, internet Minister valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja valikust sektorist; mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele Mittetulundusühing kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemaks
annaabi.ee 
