Karükinees-raku tuuma jagunemine,mille käigus jagatkse ja seemneraku tuumad,taastub liigile iseloomulik kromosoomistik.Sügoot-viljastunud kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.Tsütokinees- munarakk.Metafaas-krom-idest moodustub raku elevatsioonitasand,kääviniidid tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena mood. 2 tütarrakku.Gameet.organismi kinnituvad krom.tsentromeeridele. Mitootilise jagunemisel krom.-ide arv sugusrakk-2 tüüpi-muna-ja seemnerakud.Spermatogenees-seemneraku areng 2kordistub.Mitoosi tähtsus-tagab organismi kasv. Ja arengu.Ristsiirdega kaasneb spermatogoonist küpse spermini.Anafaas-lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad geenivahetus, mis on üheks pärilikumuutlikkuse allikaks.Sugurakkude areng naistel- kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidideralduvad teineteistest.Algab
Greatwall (MAST-L), Aurora B ja ROCK, kasutades peptiidkiipide tehnoloogiat), Tartu Ülikool Juhendatud väitekirjad Katrin Kestav, magistrikraad, 2014, (juh) Darja Lavõgina, Asko Uri, Targeting Both Substrate-Binding Sites of Mitotic Haspin Kinase with a Single Inhibitor (Mitootilise Haspin-kinaasi mõlema substraadi taskusse seonduva inhibiitori konstrueerimine), Tartu Ülikool Jevgenia Bredihhina, magistrikraad, 2010, (juh) Asko Uri, Darja Lavõgina, Isoquinolinesulfonamide-oligoarginine Conjugates: Affinity Enhancement by Variation of Linker Structure, and Design of High-affinity Fluorescent Probe
9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku). 11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus. 12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke. 13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus, kääviniidistik moodustub, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, lõpptulemusena tuleb ühest diploidsest rakust neli haploidset geneetiliselt erinevat rakku. 14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus. 15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub
*Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku *Mitoosi teel paljunevad keharakud Meioos: *Meioos on sugurakkude jagunemise viis *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku *Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. (1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku *Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina *Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna 5) Somaatilist rakku/ gameeti gameedid on sugurakud:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatilised rakud on organismi ehitusse kuuluvad rakud. Näiteks leukotsüüdid ja epiteelirakud. 6) Mehe/ naise suguelundkonda
muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? Moodustub 2 rakku 46 kromosoomiga. Milles seisneb mitoosi tähtsus? vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
meioosiga (avatud paljunemissüsteem). Ega seene meioos spetsiaalsetes rakkudes (eoskotis, basiidis) sellisest „somaatilises“ hüüfis toimuvast tuumade jagunemisest palju erinegi (sellest allpool). Haploidiseerumine tuumade jagunemisel võib toimuda pintselhalliku hüüfides sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 ühe tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Sisuliselt näitab see meioosi teise jagunemise sagedust. Antud juhul langeb see kokku mitootilise geenivahetuse sagedusega. Siin toimub meioosi esimesele jagunemisele tüüpiline geenivahetus diploidse tuuma korduva (näivalt mitootilise) jagunemise käigus, enne kui jõutakse tuumade haploidiseerumiseni. Meioosi teine jagunemine (haploidiseerumine) on vahepealsete jagunemistega ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud, edasi lükatud. Võib-olla annab see rohkem aega rekombinatsioonide tekkeks. Võiks öelda, et suguline protsess on toimunud ilma nähtava sugulise paljunemiseta
2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Toimub tsütokinees. Loomarakus plasmamembraan sopistub. 12)Kuidas muutub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus? DNA kahekordistumise tulemusena muutub raku jagunemise eel kahekromatiidiliseks. 13)Milles seisneb mitoosi tähtsus. Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 14) Mida kujutab endast krosoomide ristsiire ehk grossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni
lühiealine, dikarüoosne e. kaksiktuumaline faas, mil igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma. Tuumad läbivad samaaegselt järgnevad jagunemised, mille tulemusel tekib hulk kaksiktuumalisi rakke. Kaksiktuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud ning kaitstud eristunud haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha. Tuumade liitumine (karüogaamia) toimub noores eoskotis. Diploidne sügoot läbib seejärel koheselt meioosi, mille tulemuseks on neli diploidset tuuma. Viimaste mitootilise jagunemise tagajärjel valmib kaheksa haploidset kotteost. Seega iseloomustab kottseeni nii dikarüoosse kui diploidse faasi lühiealisus. Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest! Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud
katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise tulemusena. Kõik klooni osad ühesuguse genotüübiga. Liikumine rakkude liikumist piiravad rakukestad. Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil. Terve taime suunatud liikumist vastusena lähiümbruse omadustele nimetatakse taksiseks. Taim saab liigutada üksikuid organeid kasvuliikumise abil, osmootse jm liikumise abil. Need liikumised jagatakse: 1. tropism liikumise sõltumine välisärritaja suunast (lehed pöörduvad valguse poole) 2
fosforüleerimist; ning tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK-de ja tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis on vajalikud rakkudes M-faasi käivitamiseks, ning G1- tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks. Mitootilise tsükliini kontsentratsioon tõuseb järk-järgult ning seostub CDK-ga, moodustades kompleksi, mida nimetatakse ka MPF (M-phase promoting factor). Teatud kriitilise MPF-i kontsentratsiooni juures käivituvad sündmused, mis on vajalikud mitoosi alustamiseks (kromatiin kondenseerub, tuumaümbris laguneb). MPF ise aga laguneb metafaasi- anafaasi jooksul. MPF laguneb seetõttu, et ta käivitab proteolüütilise aktiivsuse, mis teda ennast lagundab
) Telomeerid seovad kromosoomid tuuma lamiinidega rakutuuma ümbrises. Samuti on telomeer seotud rakujagunemiste arvu kontrolliga. DNA igal replitseerumisel rakutsüklis uus sünteesitud DNA on umbes 100 bp lühema telomeeriga. Selle põhjuseks on asjaolu, et DNA mahajääva (ingl lagging) ahela sünteesil Okazaki fragmentidena 5' ots ei saa olla täispikkusega, sest kromosoomi lõpus ei ole kohta RNA primeri sünteesiks viimase Okazaki fragmendi jaoks. Seega umbes 100 mitootilise jagunemise järel telomeer on kadunud. Edasisel DNA replitseerumisel lähevad kaotsi geenid alates kromosoomi otstest.Kui vastsündinu rakud viia rakukultuuri kunstlikku toitekeskkonda, siis sellised rakud jagunevad umbes 100 korda ja siis surevad. Kui võtta rakud täiskasvanud ~ 60 a vanuselt inimeselt, siis rakud jagunevad ehk paarkümmend korda ja siis surevad. Seega telomeer määrab rakujagunemiste arvu ja rakuliini eluea. Kadunud telomeeriga DNA tuntakse
tagamiseks. Replikatsiooni origin peab sisaldama autonoomselt replitseeruvaid järjestusi ehk ARS- e. Kui prokarüootide genoomis on tavaliselt üks origin, siis eukarüootides algab replikatsioon paljudest kohtadest korraga. Tsentromeer ehk cen on kromosoomipiirkond, mis koosneb erinevatest DNA kordusjärjestustest, millega seonduvad tsentromeerivalgud. Tsentromeer vahendab kromosoomide kinnitumist mitootilise või meiootilise käävi külge, osaleb kromosoomide liikumisel poolustele ja hoiab koos tütarkromatiide. Tsentromeeri DNA koosneb lühikestest, enamasti alla mõnesaja aluspaari pikkustest lõikudest, mis on miljoneid kordi tandeemselt korratud. Osas tsentromeerides esineb lihtne järjestus (GGAAT)n, mida peetakse tsentromeerseks konserveerunud järjestuseks. Inimesel paiknevad kõigi kromosoomide tsentromeerses alas alfa.satelliit-DNA järjestused, mis on 171 bp
· Erinevad CDKd tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise: CDK-1 üleminek G2 faasist mitoosifaasi CDK-2 üleminek S faasist G2 faasi CDK-4 ja 6 üleminek G1 faasist S faasi 80. Mis on MPF (maturation promoting factor, sün mitose promoting factor), kuidas tekib, millest koosneb, kuidas laguneb. Heterodimeerne proteiiin tsükliin B ja CDK1. kuidas tekib? Mitootilise tsükliini kontsentratsioon tõuseb järk-järgult ning seostub CDK-ga, moodustab MPF kompleksi Millest koosneb? mitootilisest tsükliinist ja CDK-st (tsükliin-sõltuvad kinaasid) Kuidas laguneb? MPF ise aga laguneb metafaasi- anafaasi jooksul. MPF laguneb seetõttu, et ta käivitab proteolüütilise aktiivsuse, mis teda ennast lagundab. MPF-i lagunemine on vajalik, et rakk saaks mitoosist väljuda. 81. Milline on valk p53 osa rakutsükli kontrollis, kuidas see realiseerub?
Imetajate munasarja folliikul. Spermi ehitus. Munaraku viljastamine spermi poolt. Loote varajane areng. Meioosi faasid. Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. 1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse, 2. jagunemisel e. 21 ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega). 1.Profaas. Kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised meioosile iseloomulikud sündmused. Jaotatakse 5-ks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge erilise struktuuri - kinnitusdiski abil. (attachment plaque). Sügoteen. Algab homoloogsete kromosoomide konjugatsioon, paardunud kromosoomi osade
Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon Kui emastel indiviididel on kaks X kromosoomi ning isastel ainult üks, siis kuidas saavutatakse see, et X-liiteliste geenide avaldumise tase on mõlemal juhul võrdne? Drosophila X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel Geneetika 16
Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon Kui emastel indiviididel on kaks X kromosoomi ning isastel ainult üks, siis kuidas saavutatakse see, et X-liiteliste geenide avaldumise tase on mõlemal juhul võrdne? Drosophila X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel Geneetika 16
X-0 süsteem: XX naine, X mees, rohutirts ZW süsteem: ZW naine, ZZ - mees, kukk, kana Haplo-diploidne süsteem diploidne emane (tuleb viljastatud munast), haploidne isane (viljastamata munast). Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas emamesilane või steriilne töömesilane. Et haploidsus-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. Thomas Morgan näitas, et punast silmavärvust määrav geen asub äädikakärbsel X kromosoomis, valgesilmne isane ja homosügoote punasilmne ristati. F2 põlvkonnas olid pooled isastest kärbestest valgesilmsed, kuid emased kõik punasilmsed. Valgesilmsus avaldub emastel järglastel ainult siis, kui mõlemad X kromosoomid sisaldavad mutatsiooni white. Isased on punast silmavärvi määrava geeni osas hemisügootsed neil on ainult üks geenikoopia
taastootmise eest. Kui ekspresseeruvad kohas, kus ei peaks, põhjustavad sagaraid vales kohas. 11. Milliste geenide ekspresseerumise transkriptsioonitasandiline kontroll on reguleeritud valgusega (nimetage vähemalt kolm geeni) nitraadireduktaas, Rubisco väike subühik, LHC valgud 12. Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi Determineeritud kasv, uute valkude süntees, füllotaksise muutus, mitootilise aktiivsuse tõus, tipu kasvukuhiku lamenemine ja pinna suurenemine, õite väljakasvude initsieerimine 13. Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis), mis on nende funktsiooniks. Muudatused igas nende geenis põhjustavad tüüpilise muudatuse õieosade asetuses. mRNA in situ hübridiseerimistehnika abil on võimalik jälgida nende geenide ekspresseerumist generatiivses meristeemis
b) rakud omandavad kindla kuju c) üleminek teistesse kudedesse on blokeeritud d) kujuneb kindel rakkude paigutus koos rakkude vaheainega ORGANITE KUJUNEMINE e. ORGANOGENEES Mitte kasutada näitena närvisüsteemi arengut, sest see kõige keerulisem!! Organogeneesis on 3 olulist mehhanismi: 1) Rakkude kiire hukkumine mitoosi blokeeringu tõttu 2) Rakkude ümberpaiknemine kujuneva organi piires 3) Rakkude mitootilise aktiivsuse jätkumine NT: Labakäe kujunemine jäsemepungast (nagu rusikasse pandud käsi). Peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed. Sõrmevahede kujunemine: a) mitoos blokeerub, rakud surevad ja lüüsuvad b) osa rakke migreerub tulevaste sõrmede alale; Sõrmede kujunemine: a) nende koostises olevad rakud jätkavad jagunemist b) lisanduvad sõrmevahelt alalt saabunud rakud Organogeneesi häired: 1) Liigsõrmsus a) funktsionaalne- ühel käel on nt 6 normaalselt arenenud ja paigutunud sõrme
Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? Äädikakärbestel toimub X-liiteliste geenide hüperaktivisatsioon, kui rakus puudub geeni Sxl produkt (isased). Teatav valkkompleks seondub X-kromosoomil paljudesse kohtadesse ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset 2 korda. Kui Sxli produkti on piisavalt, siis pole seda vaja ja see takistab valkkompleksi seondumist.
Naarits Mustela vison Brisson 15 30 Kass Felis catus 19 38 Koer Canis familiaris 39 78 Rebane Vulpes vulpes 19 38 Reesusmakaak Macaca mulatta 21 42 Simpans Pan troglodytes 24 48 Inimene Homo sapiens 23 46 15 Mitootilise tsükli erinevate osade ajaline jaotus on järgmine: G1 30-50%; S 30-40%; G2 10- 20%; M 5-10%. Kromosoomid meioosis Suguliselt sigivate organismide elutsükkel algab seemneraku ja munaraku tuuma ühinemisel viljastumisel. Viljastumisel moodustuvas sügoodis e isendis pärinevad seega pooled kromosoomid (üks homoloog igas paaris) isalt ja pooled emalt. Selleks, et vältida kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni käigus välja kujunenud meioos
munarakku väljast, nt putukatel koorion - tertsiaarne munakest - produtseeritud munajuhas reproduktiivsüsteemi poolt, nt munavalge, munakoor lindudel. Oska kirjeldada imetajate oogeneesi (follikulaarne): alimentaarse oogeneesi tüüp, kus abirakud on somaatilist päritolu. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). o paljunemine – emassugurakud paljunevad mitootilise jagunemisega ja kannavad sel perioodil nimetus oogonid. Imetajatel lõpeb oogoonide paljunemine varajases embrüonaalses eas. Paljunemisperioodi mehhanismid sõltuvad muidugi looma sigimisbioloogilistest iseärasustest. On liike, kelle emasloom produtseerib igal aastal sadu või tuhandeid mune, ja teisalt selliseid, kel kogu elu jooksul valmivad vaid üksikud sugurakud.
superspiraliseerub 30-nm diameetriga solenoidstruktuuriks) 3) metafaasne kromosoom scaffold (mittehistoonsed kromosoomivalgud moodustavad kesktoe, umbritsetud DNA-st). 87. Tsentromeerid ja telomeerid. DNA konserveerunud järjestused. Tsentromeer on keeruline polüfunktsionaalne kromosoomipiirkond, mis koosneb erinevatest kordus-DNA järjestustest, millega assotseeruvad tsentromeerivalgud. Tsentromeer vahendab kromosoomide kinnitumist mitootilise või meiootilise käävi külge, osaleb kromosoomide liikumises poolustele ja hoiab koos tütarkromatiide. Kõige lihtsam ja mõneti erandlik on pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) tsentromeer. Tsentromeeri piirkonna DNA järjestus on ainult 220 bp pikk ning selles eristatakse 3 funktsionaalselt olulist ala (regioonid I, II ja III). Erinevate pärmiliikide cen-alade võrdlemisel leiti, et I ja III regioonis paiknevad konserveerunud nukleotiidijärjestused, II
TADi kuuluvate elementide vahel. Sama TADi geenid kipuvad olema koordineeritult ekspresseeritud. III. Fraktaalne gloobul – ilmneb 10 nm fiibri polümeeri kondensatsiooni tagajärjel, mille kestel topoloogilised piirded takistavad sõlmumist ja aeglustavad polümeeri tasakaalu. Gloobulid võivad esindada kas A või B kompartmente. Umbes 10 TADi moodustavad ühe fraktaalse gloobuli. • uus nägemus mitootilise kromosoomi kondenseerumisest ‘polümeer-sulami’ mudel alusel (põhinedes HiC andmetel). G1, S faasis esinevad kompartmendid ja TAD struktuur, mitoosis kompartmendid ja TAD strukutuur kaovad. Tekib fiiber mille aluseks on silmused. Esimene faas – lineaarne kokkupakkumine järjestikuste kromosomaalsete silmuste moodustumisega. Teine faas – fiibri selgroo aksiaalne kokkusurumine, moodustub tihedalt pakitud kromosoom
Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast. Kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kloon - isendi, raku või DNA molekuli (fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. Kloon - ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond. moodustub üksnes rakkude mitootilise paljunemise teel. Kõik osad on ühesuguse genotüübiga. moodustavad pillirootukk, maikellukeste laik, haavad, saared, lepad. Kloonimine - DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Klorofüll - taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisse. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid.
lingudena. DNA-s asuvad nende valkudega seondumiseks kindlad piirkonnad, mida nimetatakse toese/tellinguga seotud piirkondadeks SAR (i.k, scaffold-associated regions) või maatriksiga seotud piirkondadeks (i.k, matrix attachment regions MAR). S/MARs paiknevad transkriptsiooniühikute vahel, st geenid paiknevad kromatiini lingudes ning geen võiks teoreetiliselt avalduda ka nii, et DNA jääb toesevalkudega seondunuks. Kromosoomide mitootilise struktuuri tekkes osalevad lisaks veel üht tüüpi valgulised kompleksid, mida nim kondensiinideks ja kohesiinideks, mis kuuluvad SMC valkude perekonda (structural maintenance of chromosomes).Tegu on dimeersete (funktsionaalne on kahest identsest valguahelast moodustunud struktuur) molekulidega, mille vabad otsad osalevad kromatiiniga seostumises ja hüdrolüüsivad ATP-d, et DNA liigutamiseks energiat saada. Milles seisneb C-väärtuse paradoks?
DNA-s asuvad nende valkudega seondumiseks kindlad piirkonnad, mida nimetatakse toese/tellinguga seotud piirkondadeks SAR (i.k, scaffold-associated regions) või maatriksiga seotud piirkondadeks (i.k, matrix attachment regions MAR). S/MARs paiknevad transkriptsiooniühikute vahel, st geenid paiknevad kromatiini lingudes ning geen võiks teoreetiliselt avalduda ka nii, et DNA jääb toesevalkudega seondunuks. Kromosoomide mitootilise struktuuri tekkes osalevad lisaks veel üht tüüpi valgulised kompleksid, mida nim kondensiinideks ja kohesiinideks, mis kuuluvad SMC valkude perekonda (structural maintenance of chromosomes).Tegu on dimeersete (funktsionaalne on kahest identsest valguahelast moodustunud struktuur) molekulidega, mille vabad otsad osalevad kromatiiniga seostumises ja hüdrolüüsivad ATP-d, et DNA liigutamiseks energiat saada. 30. Milles seisneb C-väärtuse paradoks?
on leitud mitmeid erinevaid trans-faktoreid mis cis-elementidega seostuvad 16. Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi SAM üleminekul generatiivseks meristeemiks toimub: tipu kasvukuhiku lamenemine ja pinna suurenemine õieosade väljakasvude initsieerimine determineeritud kasv füllotaksise muutus mitootilise aktiivsuse tõus uute valkude süntees 17. Kirjeldage lühidalt õie tekke ABC mudelit, millised geenid on ABC geenideks müürloogas (Arabidopsis) Õie arengu skeem ABC mudeli alusel: vegetatiivne meristeem (meristeemi hoidvad geenid nt KNOTTED1) Generatiivne meristeem (meristeemi hoidvad geenid nt LFY, AP1) 3 geeni (ABC) ekspressiooni kattuvate piirkondade formeerumine (AG, AP3, PI) Õieosade (Tupplehed, kroonlehed, tolmukad, sigimik) 4 kontsentrilise ringi teke. ·
Genoom pole sama mis on karüotüüp, see on liigispetsiifiline. Genoom on nukleiinhape, kromosoom on kompleks nukleiinhappest ja tervest erinevast reast valkudest. Eukarüootidel on genoom paigutatud kromosoomidesse, prokarüootidel on ta tsirkulaane (plasmiidis või nukleoidis, üksainuke kromosoom). Genoom on pakendatud kuna rakk on väike. DNA molekul ühes kromosoomis on piisavalt pikk. et tagada DNA pakitus ja funktsionaalsus, on DNA omakorda erinevalt pakitud sinnamaani kuni saame mitootilise kromosoomi. DNA ja valkude kompleksi nimetatakse kromatiidiks. Eukarüootse kromosoomi struktuur Kromatiin - DNA ja valkude kompleks kromosoomis, valku 2x rohkem kui DNA Kaks põhilist valku: Histoonid aluselised valgud, positiivse laenguga, seovad DNA. 5 põhitüüpi: H1, H2A, H2B, H3, H4. Võrdne DNA massiga, evolutsiooniliselt konserveerunud. Mittehistoonsed väga erineva nii struktuurilt kui tüübilt, hulk varieerub tugealt. >> 100% DNA mass, << 50% DNA mass.
CDK-de ja 13 tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. 5.)Mis on MPF (maturation promoting factor, sün mitose promoting factor), kuidas tekib, millest koosneb, kuidas laguneb. : MPF (mitoosi tekitav faktor) tsükliini ja proteiinkinaasi sisaldav kompleks, mis põhjustab raku sisenemise M faasi. Mitootilise tsükliini kontsentratsioon tõuseb järk-järgult ning seostub CDK-ga, moodustades kompleksi, mida nimetatakse ka MPF (M-phase promoting factor). Teatud kriitilise MPF-i kontsentratsiooni juures käivituvad sündmused, mis on vajalikud mitoosi alustamiseks (kromatiin kondenseerub, tuumaümbris laguneb). MPF ise aga laguneb metafaasi- anafaasi jooksul. MPF laguneb seetõttu, et ta käivitab proteolüütilise aktiivsuse, mis teda ennast lagundab. MPF-i
Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. 4.10. X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon Drosophila X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel Juhul, kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on ka Sxl geeni produkti piisavalt, takistab see valkkompleksi seondumist ja seega ka geenide aktiivsuse tõusu. X-liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel
Arvatakse, et esimene kiasm tekib juhuslikus kohas; järgmine ei saa aga tekkida väga lähedal, kahe kiasmi vahel peab olema teatud vahemaa; seda nimetatakse kiasmi interferentsiks. Mitootiline krossingover. Ka somaatilistes ning goniaalsetes rakkudes võib homoloogsete kromosoomide vahel toimuda krossingover, mis viib täiendavale geneetilisele rekombineerumisele. Nii saavad heterosügootidel tekkida rakud, mis on homosügootsed retsessiivse alleeli osas ja mis avaldub mosaiiksusena. Mitootilise krossingoveriga seletatakse näiteks üksikute retsessiivse fenotüübiga täppide ilmumist äädikakärbse kehal. Mitootiline krossingover esineb ka imetajatel, sh. inimesel ning mehhanism on siin sama, mis meiootilise krossingoveri puhul - ühinevad kaks homoloogi ja toimub ema- ja isapoolsete genoomi osade vahetus. Krossingoveri toimumise kohti näeme mitoosi metafaasis kiasmidena (nagu meioosi diploteenis). Pärast homoloogide lahkuminekut anafaasis eralduvad kohe ka kromatiidid
Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. X-liiteliste geenide doosi kompensatsioon Kui emastel indiviididel on kaks X kromosoomi ning isastel ainult üks, siis kuidas saavutatakse see, et X-liiteliste geenide avaldumise tase on mõlemal juhul võrdne? Drosophila X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel Juhul, kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda
rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära
kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga
kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste jagunemiste seeria põhjustab emaraku sisemise poolme saanud isendite mõõtmete järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga
Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. X-liiteliste geenide doosikompensatsioon 31 Kui emastel indiviididel on kaks X kromosoomi ning isastel ainult üks, siis kuidas saavutatakse see, et X- liiteliste geenide avaldumise tase on mõlemal juhul võrdne? Drosophila X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel Juhul, kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X-
Mesilastel on sugu määratud ploidsusega e. kordsusega. Diploidsed embrüod, mis arenevad viljastatud munarakust, arenevad emasteks, haploidsed embrüod, mis pärinevad viljastamata munarakkudest, aga isasteks. Vastse toitmisest sõltub, kas emane valmik saab olema viljakas (emamesilane) või steriilne (töömesilane). Et haploidsuse-diploidsuse süsteem jääks kehtima ka järglaskonnas, toimub munarakkude valmimine läbi meioosiprotsessi, seemnerakkude valmimine aga mitootilise jagunemise teel. X-liiteliste geenide doosikompensatsioon Kui emastel indiviididel on kaks X kromosoomi ning isastel ainult üks, siis kuidas saavutatakse see, et X- liiteliste geenide avaldumise tase on mõlemal juhul võrdne? Drosophila X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel Juhul, kui geeni Sxl produkti rakus pole (isased), seondub teatav valkkompleks paljudesse kohtadesse X- kromosoomil ja võimendab X-liiteliste geenide avaldumise taset kaks korda. Kui rakus on ka Sxl geeni
annaabi.ee 
