KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-m...
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku ki...
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Sa...
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal te...
KESKAEG · keskaeg- 4.saj 16.saj. · Noodikiri 8.- 9. sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleis...
Keskaeg 4.sajand-15.sajand Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat ülesse, vaid seda anti edasi suuliselt. Vajadus noote kirja panna, kujunes alles 8. sajandil ning jõudis oma tänapäevasele kujule alles 13. sajandil. Keskajal ei kirjutatud ülesse muidu laulusõnu ega muusikat, kui ainult kirikumuusikat. Paavst Gregoorius Suur(elas 540. kuni 604.)juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia korralduse.Ta ühtlustas jumala teenistuse tekstid, mis said ühtse lääneliku laulu ehk Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, saateta, Ladina keelne, kaoliku kiriku jumalateenistusel kõlav laul, mille peamiseks osaks on tekst ja sõnum. Kirikus kasutati sageli tagasihoidlikku orelisaadet. Seda võis laulda üksi, grupiga või kooriga. Missa on katoliku kiriku igapäevane jumala...
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korra...
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
KESKAEG Sissejuhatus Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes ni...
PRANTSUSE MUUSIKA Marc-Antoine Charpentier (1643 - 1704) Baroki vaimuliku muusika helilooja. Kuula: Te Deum in D Major originaallugu: http://www.youtube.com/watch? v=JkpWyOKbyK8 Eurovisiooni tunnusmuusika: http://www.youtube.com/watch? v=ejJvlA-8nXY RÄNDLAULIKUD Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, mil ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk rüütlilaulikud: Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Lauldi armastuslüürikat ja ballaade. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Prantsusmaa oli Euroopa varase ...
Muusika 1. Vanaaja juhtivad muusika riigid on: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina ja Kreeka. 2. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tevevustega- inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Humanistlik iluideaal: Kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloo...
1.Motett Motett kujunes 13ndal sajandis Geugoriuse laulubaasil. Motett on selline laul ,mille alumine hääl on gregoriuse laul (ladina keelne) , millele liasti uute tekstidega ülemised hääled. Need tekstid olid erikeeltes ja võisid olla ilmaliku sisuga (armastusteema) . Motetti esitati pillide saatel , motette hakati laulma väljaspool kirikuid , nendest kujunesid seltskonna laulud . Aja jooksul muutus motetti stiil vabamaks , teda lauldi Renensansi ja baroki ajastul . 2.Protestantlik koraal 1517ndal aastal toimus Euroopa kiriku ajaloos suur muutus , mis saksa usuteadlane ja kiriku tegelane Martin Luther lõi Wittenbergi seinale oma 95nda teesi , mis protesteerisid valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu . Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, sell...
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad Teadus Kirjandus Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Ka...
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna raj...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud),...
AEG, KESTUS KESKAEG 5-14 saj RENESSANSS 14 16 saj BAROKK 17 saj 18 saj I p KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; ISELOOMUS- pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisu...
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...
Muusikaajalugu Vanakreeka muusikast – Klassitsism Koostanud: Andres Maasikas 14AT1 10.Klass Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskool 2015 Vanakreeka muusika Arhailine ajajärk – iseloomustab rahvaluule ja rändlaulikute loomingute kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e. Eeposteks. Homerose ajal (9-8 sajand) tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes lüüra saatel kandsid ette eepilisi laule, neid suurel määral improviseerides. Rändlaulikud, rapsoodid, polnud ise laulude loojad, vaid pigem tekstide ettekandjad. Vanimast kreeka luulest on tuntud mitmesugused kultuslikud laulutüübid: * paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
XX sajandi muusika Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Impressionism.................................................................................................................. 2 Claude Debussy........................................................................................................... 2 Maurice Ravel............................................................................................................... 2 Neoklassitsism................................................................................................................. 3 Paul Hindemith............................................................................................................. 3 Igor Stravinski............................................................................................................
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimuli...
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
