Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu ka politsei: riigiametnike ning poliitikute üle, kuna rahvas on see, kes otsustab selle alusel, mida ajakirjandus neile vahendab. Seetõttu on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimali...
Meie elu värvid Elus on õnne ja rõõmu, kuid on paratamatu, et mitte alati pole kõik nii nagu soovime. Me vajame oma ellu värvilisi muinasjutte, mis meid igal sammul saadavad. Neid tuleb vaid tähele panna elu rasketes rabelustes. Tuleb silmad lahti teha ning mitte ainult enda ümber olevat maailma silmitseda must-valgelt. Oskus unistada, on fantastiline oskus, mis on meiega koos üksinduses. Unistused teevad meie elu värviliseks ehk toovad meiega kaasa uusi mõtteid ning ellu uusi inimesi. Sellest ainuüksi ei piisa, et üksindus kaoks. Selleks on vaja jõuda ka tegudeni, mida me millegipärast väga ei armasta teha. Miks küll? Kui me paneksime kõik oma mõtted, unistused paberile kirja, et iga päev mõni uus idee täide viia, siis ehk me elaksimegi meile kõigile sobivas maailmas, kus on igal inimesel oma värv, mille ümber ta saab tiirelda. Meie igapäevases elus juhtub palju õnnetused, õnnitlused, pah...
Õnnetu Kaotaja Igal ühel on oma õnn mõnedel rohkem, teistel aga vähem. Inimesed meie ümber kipuvad ütlema, et kõik oleneb meist endist, kuid kas see on ikka nii? Elu on mäng, kuhu me panustame nii palju kui vähegi võimalik. Selle lõppedes aga kaotame kõik, sest mitte keegi ei lahku võitjana. Hoolimata sellest pakub elu nii head kui ka halba ning me võtame sellest kõik, mis võtta annab. Mäng algab sünniga ja lõpeb surmaga. Mõnel on see lühike, kuid õnnelik. Teisel aga pikk ning piinarikas. Mind paneb mõtlema, miks eksisteerib selline ebavõrdsus ühiskonnas. Kuidas inimkond üldse julgeb tunnistada iseendale, et üks on parem kui teine? Me kõik sünnime siia ilma võrdsetena, kas pole nii? Juba kohe alguses antakse meile hinnang, teadmata millised me tegelikult oleme. Seda nimetatakse eelarvamuseks. Kuid kas ilus näolapp ning hea figuur teeb inimese meeldivaks? Paraku o...
Elu muundumiste maailmas Keemilised reaktsioonid toimuvad iga päev meie elus. Iga inimene puutub igapäevaselt kokku erinevate ainete vahel toimuvate muundumistega. Kindlasti on nii minu kui kõikidel teistel päevas toimumas erinevad reaktsioonid näiteks kütuse põlemine automootoris, raua roostetamine või kõdunemine. Keemilised protsessid omavad igapäevaelus suurt tähtsust- kui ei oleks keemilisi protsesse, ei oleks inimesi ega elu maal. Praegusel aastaajal on meil kõigil kokkupuuted erinevate puuviljadega. Puuviljades esineb looduslikke alkeene, ning alkeenid oksüdeeruvad väga kiiresti. Õuna kokkupuutumisel õhuga muutub ta pruuniks, sest toimub aeglane leegita põlemine. Põlemine on hapniku ühinemine süsinikuga. Seda juhtub kõikide puuviljade/juurviljade puhul, mis sisaldavad looduslikke alkeene. Kui ei oleks puuviljades oksüdeerumist, säiliksid puuviljad igavesti ja tänu sellele inimorganism ei suudaks neid v...
,,Eestlane olla on uhke ja hea" Lugupeetud kuulajad! Olen siin, täna, teie ees, et rääkida teile, miks minuarust on eestlane olla uhke ja hea. Alati on hea lugeda või kuulda mida võõrmaalased meist arvavad, millisena nad meid näevad, aga millisena me ennast ise näeme. Igapäeva elus tundub olevat palju negatiivset, muret, et unustame ära kõik hea mille me, eestlased oleme korda saatnud ja mille eest meie esivanemad on võidelnud, just meie enda rahvuse säilimise eest. Võim Eestis vahetus mitmeid kordi, aga püsima jäime ikka oma sitkuse ja tahtejõuga. Öeldakse, et saavutasime iseseisvumise lauldes. Laulmine on olnud tähtis juba ammusest ajast, mil hakati korraldama laulupidusid. Sellest kujunes suur traditsioon, mis kestab tänapäevani. Meil on põhjust olla uhked oma kodumaa üle, kuna meil on ilus loodus, keel ja inimesed. Meie põhjamaine kliima, sood , metsad, mererannad, saared on meie jaoks küll ...
Meedia mõju ühiskonnale Meedia on tänapäeva maailmas muutunud peaaegu sama vajalikuks nagu toit. See on kui ühiskonna peegel, mis on kõikjal meie ümber. Me vaatame saateid televiisorist, kuulame muusikat raadiost, loeme ajakirju ja raamatuid. Mõned juurdlevad selle üle, kas meedia positiivne mõju ikka on suurem, kui negatiivne. Samas on tõsi see, et inimesed tahavad teada, mis maailmas toimub, nii naabruskonnas, riigis, kui rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et infovoog laieneks kogukondade vahel, ja selleks abivahendiks ongi meedia. Ilma laia valiku informatsioonita on inimeste arvamused ja seiskohad nende ümber olevast maailmast piiratud. Meedia vabadus annab võimaluse lugeda ja õppida läbimurretest tehnoloogiast, tervisest ja muudest valdkondadest, mis aitavad meil teha vajalikke otsuseid nii praegu, kui ka tulevikus. Meedia on kasulik vahend, mis aitab olla teadlik asjadest, mis võib olla kahjulik või kahjustada meid, kui ka me...
Kuidas meedia mõjutab minu elu? Meedia osatähtsus meie elus kasvab iga päevaga. Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale. Meedia aitab ka mul inimestega suhelda. Ma suudan end paremini väljendada ja leida teemasid, millest rääkida. Mul on võimalus avaldada tervele maailmale enda arvamust ja saada sealt tagasisidet. Näiteks oma blogi pidamine, ma saan seal arvamust avaldada ja kutsuda ka teisi endaga kaasa rääkima. Samuti saan anda oma blogiga inspiratsiooni teistele inimestele. Meedia...
Kunsti kestvuse saladus Kunst on igalpool meie ümber, iseasi on aga see kuidas iga erinev individuaal seda tunnetab ja näeb. Kunst võib tähendada kallist ja kuulsat maali või ainult mõnda erilise välimusega puid. Tänu kunstile on inimesed läbi aegade andnud mõista, mis toimub nende ümber ja sees ning samuti on kunst suur mõjutamisvahend. Milline on olnud kunst läbi aegade ja kuidas on see jäänud kestma? Juba ammustel aegadel kasutati kunsti. Kiviajal maaliti koopa seinadele pilte, tänapäeval kõige kuulsamad koopamaalingud on vast Prantsusmaal Marseille'si lähedusest leitud pildid. Meie eelkäijad joonistasid selliseid pilte, sest nad lootsid läbi nende joonistuste ellu viia oma uskumusi, näiteks parandada küttimise õnne ja nii edasi. Meie jaoks on need aga olulised infoallikad, mille abil saame teada nende juhtumistest, uskumustest ja igapäeva elust. Kunstistiile on olnud mitmeid ning paljud neist on allunu...
Meie lokaalne probleem - Läänemere saastatus Läänemere tutvustus Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne Ida-Euroopa sisemeri. Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle maa-ala, millelt veekogu toitub (1,7 miljonit km² )on ligi neli korda suurem kui meri ise. Mere ümber elab ~85 milj inimest. Kogu Läänemere keskmine sügavus on ligikaudu 50 meetrit. Vesi on sügavaim Ava-Läänemere Landsorti süvikus, mille sügavuseks on registreeritud 459 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligikaudu 21000 km3. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest ole...
Kellele: Teema: Kellelt: Ajavaim Ühiskond on pidevas muutumises. Enam jaolt iga asi areneb paremuse poole. Leitakse tõhusamaid vahendeid, kuidas paremini ning lihtsamalt hakkama saada. Peamine on raha, mis mängib maailmas väga olulist rolli, kuid ka teadus ning poliitika. Kõike ei saa võtta ehtsa tõena, vaid üha enam valetatakse ja manipuleeritakse inimestega. Filmis oli suur osa pühendatud rahale, selle pettustele, võimule. Seda, et meile valetatakse, meie eest varjatakse ning meid tahetakse orjastada. Üha enam inimesed laenavad. Filmis on öeldud, et mida rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suu...
Füüsika teame ja ei tea Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust väga põhjalikult. Koolis õpitakse füüsikast osa sellest suurest teadusest. Teaduslikumal tasemel tegeletakse igasuguste kehade- ja nähtustega spetsiaalsete vahenditega mõnes laboris. Füüsika on väga lai mõiste. Me võime visata palli õhku ja hõigata, et see on füüsika. Pall kukub alla Maa külgetõmbejõu mõjul. Selle jõu avastas Isaac Newton 18. sajandi alguses. Võime öelda, et Newtoni seadused on ühed füüsika ja meie elu aluseid. Kui Maa meid ei tõmbaks enda poole tänu tema enda massiivsuse tõttu võrreldes inimestega, see tähendab, ei kehtiks gravitatsioonijõud, ei saaks toimuda elu. Eeltoodud näide on üks väike osa tervest loodusteadusest. Miks, miks ja veel kord miks? Seoses füüsikaga esineb väga palju küsimusi. Arvan, et ma pole ainuke, kes lihtsalt uudishimust sooviks teada füüsika tagamaid. Pean tunnistama, et kolme...
Tegelikkus ja kirjandus - mis on nende seosed? Peeter, hapupiim, karussell - kõik me oleme neid sõnu kohanud nii raamatukaante vahel kui ka tegelikkuses. Me puutume sõnadega igapäev kokku, tahes-tahtmata on iga inimene sündinud sotsiaalseks olevuseks, kes ilma suhtlemist kasutamata läheks hulluks. Nagu näha on mõlemal omavahel palju seoseid, kuid mis nendeks täpsemalt on? Kirjandus ning tegelikkus käivad käsikäes, nende vahel toimub justkui ahelreaktsioon. Kõik need imelised jutud, mis me võime raamatutest leida, on arvatavasti juhtunud ka päriselus. See tekitab tunde, et kui see juba kellegiga juhtunud on, miks siis ei või see sama asi minuga juhtuda. Muidugi inimesed kipuvad asju ilustama, et huvitavam tunduks. Kirjandus sõltub paljustki maailmas valitsevast olukorrast- kõik, mis toimub meie ümber, jäädvustatakse lõpuks ka paberil. Seega on olemas ka hea kronoloogiliselt siduv pool. Samuti on olemas erinevad p...
Minu ID-entiteet Mida üldse tähendab identiteet? Sõnastiku järgi tähendab identiteet teadmist endast sotsiaalsetes olukordades ja suhetes. Minu jaoks aga on identiteet persooni olemus, iseloom, mõtted, eesmärgid, väärtused, mida peetakse õigeks, mida mitte. Identiteet on miski, mis on igal inimesel erinev, talle oluline, mis kuulub ainult temale. Identiteet muudab iga inimese unikaalseks ehk teistest erinevaks. Meil on mitmeid omadusi, millega me teistest erineme. Lisaks eelnimetatud punktidele elukoht, perekond, suhtlusringkond, sõbrad, ellusuhtumine. Me kõik kogeme erinevaid asju erinevat moodi. Mõni võtab juhtunut väga südamesse ega unusta seda eal, mõned inimesed aga ei lase sündmusel end heidutada, jätkates oma elu nagu poleks midagi juhtunudki. Identiteedi kujunemine algab kodust. Milline oli ühiskond meie ümber siis, kui olime alles vanematest täielikult sõltuvad inimolevused. Kuidas s...
Kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab elektroni käitumise eripärasid. Kaua on vaiendlud, kas elekron on laine nagu veel või aine nagu korvpall. Kõik viitab sellele, et elekrton on osake, tal on mass, tal on laeng ja spinn. Kuid on katsetega tõestatud ka seda, et elektronil on laineomadused. Kui kujutame ette maailma, kus inimesed ja asjad tema ümber käituksid nagu elektronis, siis maailm oleks täielikult sassis.Inimesed ja asjad tema ümber oleksid korraga mitmes kohas. Transprodiga liiklemine oleks võimatu, sest me ei saa teiste liiklejate täpset asukohta määrata.Kas selline elu oleks üldse võimalik? Raske uskuda, sest kui elektonidel või rakkudel pole kindlat asukohta, siis ilmselt poleks ka maailmas olemas mitte midagi peale elektonide ja rakkude. Kvantmehaanika on väga veider asi. Kui teha midagi ühes...
Mitmekesisus muudab maailma rikkamaks Tänapäeva ühiskonnas on tähtsal kohal teadmised ja lai silmaring. Tuleb osata lisaks kooliharidusele ennast ka kooli ja töö kõrvalt täiendada, koguda informatiooni. Mida rohkem inimene teab mitmetest valdkondadest, seda huvitavam on tema elu ja seda parem suhtluskaaslane ta on. Tema prioriteetideks on mitte argitöö, vaid näiteks võimalikult tihti reisimas käia ja erineda hallist massist. Üks võimalus oma maailma pilti mitmekesistada ja silmaringi laiendada, on olla pidevalt kursis maailmas toimuvast. Kui lugeda ja vaadata või kuulata palju uudiseid, siis on maailma kohe avaram. Tähtis oleks valida selline ajaleht või uudistesaade, mis käsitleb meie lähedal toimuvat, kuna see mõjutab meid kõige rohkem kuid siiski ei tohiks ainult sellega piirududa. Tuleb jälgida, mis toimub ka meie riigist väljaspool. Kõige tähtsam on maailma suurriikides nagu näiteks USAs ja Vene...
Küsimused Pascali mõtete kohta 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui kesmist seisundit kahe äärmuse vahel ( looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes ). Selgitage! Inimene peaks loodust vaatlema siiski tervikuna. Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Milleg...
Keemilised elemendid minus ja minu ümber VI A rühma mittemetallid Inimeste evolutsioon on olnud küllaltki pikk protsess mis jätkub ka peale meid , aja jooksul on õpitud erinevaid oskusi milleta ei saaks see kõik meie ümber toimuda ,üheks selliseks oskuseks on keemia , tuhanded aastad tagasi juba tunti keemiat Egiptuses, Hiinas ja Indias, osati sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili. Kõik see on muutnud meie elu mugavamaks. Tegelikult see kõik tähendab ,et keemia tähtsus pole veel kuhugi kadunud ning ei kao ka. Igapäev erinevad keemilised elemendid mängivad rolli minus ja minu ümber olevas maailmas , tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale. Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementi...
Roosimägi: ajateenistusele pole alternatiivi (Eesti kaitsekulutused, riigikaitse) Brigaadikindral Urmas Roosimägi nentis, et Eesti jaoks pole ajateenistusele alternatiivi, kuna palgaarmee puhul pole võimalik tegutsemisvõimelist kaitseväge luua. ,,Lätis ning Leedus kaob armee kui selline ära. Sisuliselt on nende kaitsevägi on võimeline ainult missioonidel käima," rääkis Roosimägi. ,,Kui me tahame, et kaitsevägi kriisi- või sõjaolukorras tegutsemisvõimeline oleks, siis meie väiksel riigil pole ajateenistusele alternatiivi," lisas ta. Kui loobuda ajateenistusest, siis tuleb Roosimägi sõnul hakata tervet riigikaitse struktuuri ümber tegema. Riigikaitsesüsteemi välja ehitamiseks kulub tema hinnangul 20-25 aastat. ,,Aga kas saab öelda, mis toimub maailmas 10 aasta pärast?" küsis ta. Roosimägi sõnul oleks lühinägelik ajateenistus majanduskriisis oleva riigi kärpeplaanide tõttu lõpetada. (Eesti Päevaleht Online; 16. september 200...
Meediaga puutume kokku igapäevases elus ööpäevaringselt ning see on paratamatu. Iga inimene on kas mõjutatud või saab mõjutatud meedia surve poolt. Vahel ei pruugi me isegi aru saada, kuivõrd meedia meid mõjutab. Meedial on nii öelda võime lugeja, kuulaja või parasjagu vaataja hüpnoosi panna. Kindlasti on vaja olla kursis erinevate uudistega. Teadmised näiteks ohtlike ilmanähtuste puhul aitavad meil kiiremini tegutseda ja oma tegemisi vastavalt sellele siis korraldada. Kasuks tulevad loomulikult i ka maailmas toimuvad sündmused. See ei ärata meis üksnes huvi, vaid laiendab ka meie silmaringi. Mistõttu aitab see meil erinevatel teemadel kaasa rääkida ja arutleda. Ning mida haritum paistab inimene, seda lihtsamini võetakse ta seltskonda vastu. Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valiku...
Minu Eesti Inimesed peaksid üksteisest hoolima. Tuleks olla teiste suhtes tähelepanelikum, vaadata tulevikku ja mitte elada nii, et ainult olevikus oleks kõik hea. Nähes, mis toimub meie ümber siin väikesel Eestimaal tuleb masendus peale. Kõigil on koguaeg kiire. Kõik teevad tööd, et nende elujärg oleks parem kui naabri oma. Märkamatult käiakse üksteisest mööda, kuid seda, et elamine ja toit kallinevad pidevalt näeb igaüks. Kui see kõik toimiks oleks see Eesti mida tahaksin. Haridus on Eestis tasuta, seepärast on noortel tulevik ainult nende kätes. Loomulikult on kurb, et noored, arukad ja enesekindlad eestlased ei jätka gümnaasiumi lõpu järel oma haridusteed mõnes kohalikus ülikoolis või eelistavad kodustele töökohtadele välismaiseid, kuid kui kõik maailmarändurid koos saadud kogemustepagasiga lõpuks koju tagasi pöörduvad, on välismaal veedetud ajast võitnud nii noored ise kui ka Eesti riik. Tän...
Avades ajalehe või ajakirja ei oota me midagi muud kui tõtt ning siirust. Vaadates telekat ei tule meil pähegi, et see, mis sealt tuleb on kas propaganda või ajupesu. Ajakirjandus ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde. Erinevalt enamikust postkommu...
Arutlus: Sallivus kui ühiskondlik väärtus Maailmas on palju erinevaid inimesi, kuid erinevused tekitavad ka probleeme. Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted, geid ja lesbid. Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju neid vihatakse, pooldatakse, austatakse, põlatakse, isegi kardetakse, kuid on ka neid, kellel ei ole ei sooja ega külma neist, ehk siis on ka erapooletuid. Ise leian ma aga seda, et kui inimesed oleksid tolerantsemad geide ning lesbide...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Öeldakse, et inimene on iseenda suurim vaenlane. Kui selle üle juurdlema hakata, siis see on tõsi. Inimene on loonud suurimad ennasthävitavad asjad siia maailma meelemürgid, pommid, sõjad, haigused ja muud keskkonda hävitavad tegurid. Lisaks sellele, saab inimene enamasti ise valida, kui suurt osa see kahjur tema elus mängib. Inimene saab valida, mis elu ta elab kas suitsetab ja joob, kus ta elab, millega ta tegeleb. Inimene ise valib endale elutingimused, ning kahjuks enamus valib ennast hävitava teekonna. Meelemürgid on üks suurimaid probleeme maailmas. Tubakas, alkohol ning narkootikumid on ülemaailmaline probleem ning kahjuks pole silmapiiril nende kadumine. Kuigi tuleb tõdeda, maailmas on tohutult palju mürkide-vastaseid-kampaaniaid ja olukord on paranenud, inimesed on teadlikud selle kahjulikkusest, on maailmas siiski veel see probleemiks. Üheks suurimaks ning ulatuslikumaks kindlasti tubakatarvitamine, mida peetakse maailma s...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas Õppeasutust ümbritsevad infotehnoloogilised ohud Analüüs Juhendaja: Üllar Tornik Pärnu 2014 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Välisvõrguga kaasnevad ohud................................................................................................. 4 1.1 Sisevõrgu välisvõrgu vaheline suhtlus............................................................................. 4 1. 2 Sõltuvus välisvõrgust......................................................................................................... 4 2. Andmekäitlus...........................................................................
REVOLUTSIOONID KUI MUUTUSED MAAILMAPILDIS Uue paradigma juhtimisel võtavad teadlased kasutusele uusi instrumente ja pööravad pilgud uutesse kohtadesse. Mis veelgi tähtsam, revolutsioonide ajal näevad teadlased uusi ja erinevaid asju, kui nad uurivad tuttavate instrumentidega kohtu, mida nad on uurinud varem. Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed. Sellesarnased muundused, mis harilikult toimuvad küll järkjärgulisemalt ja on peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas...
Raha kas õnnetus või õnnistus? Tänapäeval on raha meie kõigi elus väga tähtsal kohal. Me ei kujutaks elu ilma selle paberita või metallita ettegi. Mõeldes ajas tagasi, siis vanasti suudeti väga hästi hakkama saada ilma rahata. Kõik eluks vajalik kasvatati või tehti endale ise ning kui millesti tuli puudus, toimusid erinevad vahetused. Inimesed said hakkama ilma rahata. Praeguses maailmas tundub see täiesti võimatu. Tihti elatakse ainult raha nimel ning unustatakse elus muud väga tähtsad väärtused. On neid, kes toovad perekonna ühise aja ohvriks tööle ja ka neid, kes rikuvad oma tervise ülepingutades selle meile nii tähtsana tunduva sümboli nimel. Sageli esitatakse endale küsimus, kas me saame rahast rohkem kasu või kahju. Elus on raske midagi saavutada omandamata piisavalt raha. Tänapäeval maksab kõik ja seetõttu ongi rikamatel inimestel rohkem võimalusi. Nad saavad õppida paremates koolides, reis...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Marilin Jürisson ,,Hiina rahvastik ja asustus" Referaat Juhendaja: dotsent Kalev Kukk Tallinn 2012 Sisukord: Sissejuhatus Hiina selle all mõistetakse tavaliselt Hiina Vabariik, see on riik mis hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast, lisaks on tegemist suurima rahvaarvuga riigiga. Hiinas elab 20% maailma rahvastikust, see tähenab, et iga viies inimene meie planeedilt on Hiina elanik. Siiski on viimase rahvaloenduse käigus täheldatud, et Hiina rahvastik väheneb. Kasvanud on vanemaealiste ja vähenenud laste osatähtsus. Laste osatähtsuse vähendamiseks on siiani käigus nn ,,ühe lapse poliitika". Asustustihedus on jätkuv...
Tänapäeva maailma hirmud Mis on see, mis tekitab inimestes hirmu? Ma olen kindel, et iga inimese hirmud on väga erinevad nagu ka meie kõigi mõttemaailm ja vaated. Ometi on hirme, mis puudutavad meid kõiki ja tekitavad meis kõhedust ning õõva. Minu arvates on selleks hirmuks ELU, mis kaasab endasse erilisi vorme: perekond, tervis ja rahu. Just need samad väärtused peaks olema igale väärikale inimesele kallim kõigist materiaalsetest väärtustest ning ihadest. Kui miski või keegi aga üritab neid vorme ära kasutada, likvideerida, ohustada. siis on ka iga tugevaim isiksus vaimselt murtud. Me kõik teame või vähemalt oleme kuulnud ütlust, et loodusjõud on maailma ja minu silmis ka kogu elu kõige võimsamad jõud. Tee mis tahad, aga nende jõudude vastu ei saa mitte ükski masin ega ammugi inimene. Üha enam on aktuaalsemaks muutunud temaatikad globaalse soojenemise ning kliimamuutuste üle. Paraku on see minu nägemist m...
Kuivõrd õigustatud on internetivabaduse piiramise õigustused? Internet on 21. sajandi avalik sfäär. Michael C. Polt, USA suursaadik Eestis, võrdleb seda üleilmse linnaväljakuga. Inimesed üle kogu maailma kohtuvad iga päev sellel väljakul ehk internetis, et üksteisega suhelda, tervet uudiste- ja infouniversumit külastada või oma arvamust avaldada. Universaalsetel inimõigustel põhinev internetivabadus kehtib küberruumis kogunemise, väljendamise ja sellega liitumise vabadustele. Vaadates tänapäeval meie ümber toimuvaid maailmasündmusi, on sellele vabadusele pühendumine tähtsam kui kunagi varem. Internetivabadus on oluline just ajal, mil autoritaarsed riigid otsivad võimalusi piirata ligipääsu internetile. Seda just selle pärast, et hoida teadmatuses oma rahvast ja samas varjata seda, mis autoritaarses riigis tegelikult toimub. Arvan, et Interneti ja üldiselt suhtlemise kultuuri muutmine peab käima muud moodi kui piirangute kaudu. ...
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; om...
Kristel Leola 9.klass Kuidas säilitada koolirahu? Kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik korras ning puudub igasugune vägivald, probleemid ja üksteise halvustamine. Kahjuks on sellist aurat raske saavutada, eriti koolides, kus toimub pidev üksteise mahategemine ja halvustamine. Kuid milliste meetoditega siiski oleks võimalik säitlitada koolirahu? Selleks, et ühiskonnas oleks hea koos viibida, on vaja üksteise mõistmist, positiivsust ja ühtekuuluvustunnet. Tihti leitakse üles ning tuuakse välja just inimese negatiivsed omadused ning selle taha jääb varju kõik hea. Maailmas, kus otsitaksegi ainult vigu, pole paranemist näha pikka aega, sest kõik eksivad ning alati leitakse midagi, mille kallal nuriseda. Muidugi on kriitikat vaja, kuid tuleb teada, kus maal asub piir. Hea ja halb peab olema vahekorras. I...
Minu elu globaliseeruvas maailmas Gobaliseerumise ehk üleilmastumise all mõistetakse enamasti protsessi millega kaasnevad tihenev rahvusvaheline kaubandus ning tihenev kultuurivahetus. Globaliseerumist võib täheldada näiteks poliitikas, kultuuris ning majanduses. Võib öelda, et riigid üle kogu maailma soovivad saada võrdsemaks. Juttu globaliseerumisest võib kuulda pea iga päev. Kuidas aga mõjutab globaliseerumine otseselt minu elu? Üheks tähtsamaks asjaoluks pean ma kindlasti kultuurilist globaliseerumist, mille tõttu on võimalik reisida pea igasse maailma paika. See on minu jaoks kindlasti väga oluline, kuna olen oma elus küllaltki palju reisinud, ning minu silmaringi on see tunduvalt laiendanud. Tunnen tõelist rõõmu iga kord kui saan astuda lennukile ning sealt välja astudes avastan end täiesti uuelt kontinendilt ning täiesti uuest keskkonnast. See on suur osa meie pere traditsioonidest ning mul on ütlemata ...
SISUKORD SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE 4 2.1.Põhjused 4 2.2.Reaktsioon maailmas 5 3. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1. SISSEJUHATUS Maailmas on tänapaeval erinevaid probleeme, aga mina valisin globaalse soojenemise, sest mulle tundub, et see probleem vajab suuremat tähelepanu. Ma olen ise märganud, et kliima muutub ja muidugi mulle see ei meeldi, sest ma ei tea mida loota meie ilma kohta. Aga täpselt ma ei tea sellest eriti midagi, selle pärast tahaks arusaada, mis see on ja millest probleem seisneb. 2 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE Juba hulk aastaid tegeleb inimkond globaalse soojenemise küsimusega. On neid, kes väidavad, et pidevat soojenemist polevat olemas. Üldiselt siiski tunnistatakse, et maakera kliima on soojenemas. Mõned peavad soojenemist looduslikuks nähtuseks, enamus teaduslikke u...
Liis Liinev 12b Jätkusuutlik areng - maailm ja eesti. Teema käsitlus on suht laiamõisteline, seetõttu keskenduks rohkem sellele, mida hästi tunnen ja tean, sest olen igapäevaselt selle sees-Eestile. Eesti sõltub üha enam maailmas toimuvatest protsessidest, kuna ta on ennast sidunud ülemaalimsete organisatsioonidega lasub tal teatud kohustusi ja ka õigusi, mida ta ka täiel määral üritab rakendada. Samas endale aru andmata, et see käib tal kohati üle jõu. Järgnevalt üritan vaadelda viimasel ajal eestis toimuvaid protsesse oma vaatevinklist. Eestil on suur soov sarnaneda ülejäänud euroopaga, kuid oma soovidega käiakse ajast eest. Ei arvestata meie majanduslikku ega poliitilist olukorda. Üritatakse täita muu maailma norme kohalike elan...
Üksinda maailmas Meie nimetu peategelane(p) tundub raamatu alguses ''normaalne'', keskpärane naisterahvas, kes on elanud kaks aastat lesepõlve. Tema päeviku varajased sissekanded pole küll piisavalt detailsed, kuid niikuinii oleks raske Temast tõpsemat pilti saada enne Seina ilmumist, sest see aeg kestab vaid ühe lühikese päeva. Selle aja jooksul võib öelda, et p armastab loodust, hoolib loomadest, on paikse iseloomuga ja üsna siiras teiste inimeste suhtes ning saab endaga kenasti hakkama. Õnneks toimub sündmuste pööre üsna pea ning p põrkab koos Hugo koeraga oma sõpru otsides vastu nähtamatut seina, mis -nagu p varsti aru saab- eraldab teda teistest inimestest ja ühiskonnast. Sellest hetkest saab alguse p uus elu ja tema isiksuse arenemine millekski palju enamaks, kui ta terve oma eelneva elu jooksul oli olnud. P aga tunnetab seinataguses maailmas midagi halba (''Ja järsku tundsin,...
See oligi tema elu mõte-ringi rännata ja tundma õppida maailma. Iga päev sai ta elada oma elu unistuste järgi; ta sai rännata. Elu teeb põnevaks see, kui sa saad oma unistused ellu viia. Lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad, sellest saavad aru ainult targad kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma kõige suurem vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Nooruses teavad kõik milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma ming...
Liiklus kui õudusunenägu Liiklusõnnetusi toimub maailmas ühe päeva vältel tohutult. Sellised juhtumid on paratamatud ja ei ole teada iial, kuna, kus või kuidas õnnetused aset leiavad. Olgu hukkunuid üks, kaks on see ikka kõigile väga raske. Isegi Eestis on olnud perioode, kus surnujuhtumeid ühel päeval on mitu, eriti talvekuudel. Inimesed, kes kuulevad õnnetustest uudistes, ei pööra sellele suurt tähelepanu, kuna tänapäeval tundub see tavaline, arvestades massilist transporti ja rahva elukiirust. Liiklusõnnetused on muutunud justkui igapäeva eluks meie ümber, põhjustades siis erineval viisil kahju. Paljud inimesed hoolivaid ainult iseendast ja nad ei taha, ei viitsi pöörata tähelepanu õnnetustele, mis niigi on sagedad. Minu arvates on see muidugi mõistetav, ei olegi võimalik elada kõigi elu, igaühele kaasa tunda, aga paraku inimesed ei pruugigi mõista, mida üks avarii võib põhjustada. ...
Õnn ei tähenda alati rikkust. Nagu Immanuel Kant on öelnud: "Meie rikkust ei mõõdeta asjades mida omame, vaid milleks me oleme võimelised ilma neid omamata." Sellest tsitaadist võin ma järeldada seda, et rikkus ei tähenda alati õnne ning rikkus ei ole alati materiaalne, vaid on olemas ka vaimset rikkust. Kõik see tekitab väga palju küsimusi: kuidas rikkust määratleda? Kas rikkusele on olemas kindlat definitsiooni? Tänapäeva noored väärtustavad aina rohkem materiaalset rikkust, just nimelt selleks, et massi sulanduda. Noorte jaoks on oluline see, et raha oleks taskus koos "vinge" telefoniga ning vanematelt nurutakse aina sagedamini uusi tehnoloogia viimaseid saavutusi, et teistele silmad ette teha. See pidev võidujooks järjest uuemate ja kallimete tehniliste saavutustega tundub lõputu ülessanne. Maailmas leiutatakse iga päev midagi põnevat ja uut, mis oma võimalustega annab eelnevatele aparaat...
Väärtused ja kultuur PROOVIKIRJAND 61 palli Euroopa on äärmiselt kosmopoliitne ja kultuurne maailmajagu. Oleme näinud palju vaeva, et luua pluralistlik ühiskond, mis praeguse seisuga on läbi kukkumas. Meie oleme kaotanud oma sihi, kuid samal ajal üritavad moslemid juurutada siin enda maaimavaadet. Eestlane on väga usuleige rahvas. Enamasti pole meie väärtushinnangud seotud jumalasõnaga. Arvan, et tähtsaim maailmavaate kujundaja on usk, sest see annab meile kindla sihi. Põhimõtted ei pea tingimata seotud olema religiooniga, meid võib edasi juhtida ka ideoloogia, perekond või armastus. Eestis lahutatakse 60% abieludest, neist 40 % esimese kahe ametliku kooselu aasta jooksul. Haruldane nähtus pole ka üksikemad ning monogaamseid suhteid harrastavad vähesed. Tuhandest rasestunud naisest teeb Eestis aborti 23, kuid Inglismaal 17. Taolisi ebameeldivaid olukordi elus saab ennetada, kuid selleks on vaja lapsele juba noores eas selgeks teha, mis ...
„Inimese elu on lõpetamata jääv kool” (G.Keller) Enamik inimesi on arvamusel, et inimese elu on lõpetamata jääv kool. Maailmas ei ole olemas ühtegi inimest, kellel ei oleks arenguruumi. Tihtipeale on suure silmaringiga inimesed arvamusel, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem hakkad sa mõistma kui palju sul on veel õppida. Seetõttu arvataksegi, et elu on kui kool, mida ei saa lõpetada. Siiski mis on need peamised põhjused, miks arvatakse nii ning miks on vajalik pidevalt end harida? Väitest „Inimese elu on kui lõpetamata kool” saab välja lugeda, et inimene õpib kogu elu. Õppimine on, aga tegevus, mis kestab kogu elu ning ei piirdu ainult kooliga. Inimese õppimine läbi terve elu on vajalik seetõttu, et maailm, milles me elame on muutuv. Tänapäeva ühiskond on väga kiiresti arenev, kuid nii pole see alati olnud. Võrdluseks võib tuua siia näiteks selle, et kui keskajal käisid oma koolitee ära ning said oma teadmised omandat...
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
PRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism). Terminit pragmaatiline usk (sks pragmatischer Glaube) võib kohata juba saksa filosoofil Immanuel Kantil, kes väitis, et mõnes olukorras, kui teadmisi pole, tuleb...
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis te...
Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me hindame selle eest, et see kõige rohkem aitab meie tunnetus. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Need, kellel on mälu, on arukamad selle pärast, et teadmiste allikaks on kogemus. Kogemust moodustavad aga meeltetajud ja mälu kooskõlas. Kuna mõnedel elukatel mälu ei ole, ei saa nad oma meeltetajusid analüüsida, ning kogem...
Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? (Reliogioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil. Kuidas käituda, et õndsaks saada? Kuidas olla jumalale meelepärane? Millised on religioossesse kogukonda kuuluva inimese omadused, teod? Mis on tema eesmärgid?) Religioonifilosoofias küsitakse: kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/tähendus? Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine ko...
Tänapäeva noorte rõõmud ja mured Noori on maailmas tohutumal hulgal. Nad on kergesti mõjutatavad isikud, kelle sise- kuid ka välismaailmale tuleks tähelepanu pöörata, et saada aimu, mis nende peas toimub. Viga oleks jätta see grupp tähelepanuta, kuna noored on meie tulevik. Nende muutused tuleks enda silmale vaid nähtavaks teha. Noored muutuvad eelkõige ümbritsevate ühiskonna tõttu. Meedia on üks ilmatuma tugev relv. Televiisorid, raadiod, ajakirjad ja Internet on neli enimlevinud ,,kanalit", mille kaudu mõjutatakse miljoneid inimesi kogu Maal. Muidugi ei saa mõjutatud ainult teismelised, aga tihtipeale on just nemad need, kellele üritatakse pähe määrida kas järjekordset tehnikaimet, luksuslikke riideid või teatud elustiili. Elustiili koha pealt on noortele tüdrukutele valusaks punktiks saanud kaalu kaotamine. Läänes peetakse edukaks, rikkaks ja õnnelikuks inimest, kes on sale. Noori tütarlapsi üritatak...
Tuumaenergia ja selle kasutamine Aatomituum on looduse fundamentaalne energiaallikas. Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljon korda rohkem energiat kui tavalises keemilises reaktsioonis. Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumusi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Juba pool sajandit on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt tuumaelektrijaamade osa planeedi elektrienergiatoodangus on umbes 18%. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraa...
Mati Unt Referaat Stiiv Aun VA11 Mati Unt on pärit Tartumaalt. Ta õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteos...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
