Tegelikkus ja kirjandus - mis on nende seosed? (0)

Tegelikkus ja kirjandus - mis on nende seosed?
Peeter, hapupiim, karussell - kõik me oleme neid sõnu kohanud nii raamatukaante vahel kui ka tegelikkuses. Me puutume sõnadega igapäev kokku, tahes- tahtmata on iga inimene sündinud sotsiaalseks olevuseks, kes ilma suhtlemist kasutamata läheks hulluks. Nagu näha on mõlemal omavahel palju seoseid , kuid mis nendeks täpsemalt on?
Kirjandus ning tegelikkus käivad käsikäes, nende vahel toimub justkui ahelreaktsioon . Kõik need imelised jutud, mis me võime raamatutest leida, on arvatavasti juhtunud ka päriselus. See tekitab tunde, et kui see juba kellegiga juhtunud on, miks siis ei või see sama asi minuga juhtuda. Muidugi inimesed kipuvad asju ilustama, et huvitavam tunduks. Kirjandus sõltub paljustki maailmas valitsevast olukorrast- kõik, mis toimub meie ümber, jäädvustatakse lõpuks ka paberil. Seega on olemas ka hea kronoloogiliselt siduv pool. Samuti on olemas erinevad perspektiivid, sest erinevad olukorrad mõjutavad inimesi erinevalt (nt. rikkad ja vaesed). See aitab analüüsida erinevaid selle aegseid probleeme ning arutleda nende üle.
Kirjandusel on inimeste ellu kujunenud tähtis ja asendamatu koht . Raamatud, mis räägivad erinevatest juhtumidest ning seikadest üle kogu maailma, on üheks lihtsaimaks viisiks ennast välja lülitada ja reisida kohtadesse , kuhu inimene ise ei pruugi kunagi jõuda. Lugedes hakkame me mõistma, milline maailm tegelikult on ning tekib tunne, et ei eksisteeri midagi sellist, mis oleks võimatu. Suurendades oma silmaringi, hakkame me mõtlema erinevate asjade üle ning spekuleerima maailma küsimuste üle. Kirjandus on muutnud ning muudab ka edasipidi inimeste elu, sest vaevalt keegi kujutaks oma elu ilma selleta. Fantaasia on tähtsaimaks faktoriks inimese inpiratsiooni jätkuks- see aitab inimesel unistada ning leida elu erinevatest külgedest pooli, mida varem võib-olla poleks märganud.
Tuleb mõista, kui suurelt on seotud meie praegune elu kirjandusega. Ilma kirjanduseta poleks inimkond arenenud nii kaugele kui ta on tänapäeval, ehk võib-olla oleksime kiviajas praeguseks . Selle lühikese ajaga on toimunud nii palju muutusi ning oleks kahju kui seda poleks jäädvustatud, sest iga järgnev generatsioon peaks teadma, mis oli enne teda. Teadmine ajaloost aitab vältida varem tehtud vigu ning on suureks eelduseks inimkonna edasiseks paremaks arenguks. Mida rohkem aeg edasi, seda kiiremaks läheb infoedastus ning pole välistatud, et lähima sajandi jooksul on inimkond radikaalselt muutnud teadlikumaks ning kõike-teadvamaks kui praegu arvata oskaks.
Tegelikkus ning kirjandus jäävad alati seotuks, lihtsalt ei saa ilma üksteiseta. Kirjandus jääb alati meile südamesse, moodustades osakese meist.