Selle kohta ütleb autor, et kui pole Jumalat, kes enamuse jaoks on ideaal, siis peab meie looja(kes/mis iganes see 1 Kethmar Salumets, 120731 IABB ka ei oleks) olema ebatäiuslikum, kui ideaal ning seetõttu peaks tekkima veel rohkem põhjusi oma uskumustes kahelda. Kirjutise eelviimane lõik aga palub ette kujutada Jumala vastandit- miski, millel on võim meiega mängida samamoodi, nagu seda suudab Jumal. Seetõttu võib kahelda jällegi kõiges, mida teame ning tunnetame, sest eksisteerivad kaks poolt- hea ja halb. Ehk siis- kui kahelda kõiges, mida kogeme ning teame, võime kindlad olla, et me ei usu valet. 2. keha ja vaimu seosest (lugeda VI meditatsioon ja Arutlus meetodist IV osa algus - inimese olemusest) - mis on keha ja mis on hing, milline on nende vastatstikune toime, milline on keha ja
mõistuses ja hinges. Tema arust meeled petavad. Teadmine on mõistuse tulemus. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis -- meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. 9) Kas välismaailm on ainult meie kujutlus või midagi enamat? Miks? 10) Kuidas oleks võimalik eristada unenägu ärkvelolekust? Unenäos on ajamõiste teistsugune-aeg tundub pikem/lühem, ajas hüppamine jne.
osutusid tihti ekslikeks, näiteks tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandilisteks. Aga ka seesmised meeled eksitasid teda. Kõike, mida ta uskus tundvat ärkvel olles, võis ta tunda ka magades. Talle hakkas näima, et loodus ajab teda selliste asjade poole, millele ta aru vastu on, järelikult looduse õpetatut ei saa eriti usaldada. Aga see, et aistingud tema tahtest ei sõltu, ei tähenda, et need tulenevad millestki muust, vaid tekitaja võib olla võime temas eneses, aga talle siiamaani tundmata. Lisaks leidis Descartes endas võimeid erinevatel viisidel mõtelda, näiteks kujutlus ja aistimisvõime. Tema on võimeline ilma nendeta end selgelt mõistma, kuid neid ilma temata ei ole. Aga näiteks võime vahetada kohta, kuna ta eksisteerib, siis peab ta kuuluma mingisse kehalisse substantsi aga mitte mõtlevasse. Descartes loodab jõuda ikkagi selleni, et Jumal ei ole pettur. Ta arvab, et kõik mida loomus talle õpetab, sisaldab teatavat tõde: loomuse all
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Vastus: Filosoofilist mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Filosoofiline mõtlemine algab aga filosoofilise keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Filosoofia tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Filosoofia püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Filosoofia pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Filosoofia ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Filosoofia peaks aitama selgitada, mis
79. Eemalelükkamise seadus. Teatud kui hävitavate inglite seadus. Sümboliks on leegitseva mõõgaga ingel, kes pöördub igas suunas. See ingel valvab varandust, ajades inimest teise sisekäigu edasistele otsingutele ning niimoodi sundides inimest taassüni tsüklisse kuni too leiab värava pühendunuks saamiseks. See on esimese Kiire tagasilükkav energia, hajutav faktor. 80. Vastutuse seadus. See oli Jumala idee anda meie hingele eksistents. See oli meie idee eemalduda Jumalast materiaalsusse, esialgse eesmärgiga kiiremaks ja põhjalikumaks hinge arengu läbimiseks. On hingi, kes on kogenud hinge osalist kaotust. Jumal on vastutav meie ees läbi armastuse ja meie oleme vastutavad tunnustama jumalikku armastust. Kord kui me teeme endale selgeks oma vastutuse ulatuse ja piirid, saame täielikult täitma seda, mis on meie kohustus ja lasta minna sellel, mis pole. Me leiame palju rohkem naudingut toetades teisi kuna
KORDUV UNI Unel on kombeks korduda seni, kuni asjasse on tulnud lahendus või pööre. See võib kesta, kuni edasiantav olulise tähtsusega sõnum on pärale jõudnud. Kõikidel inimestel on omad tüüipilised kordusuned, millised korduvad samastes eluolukordades. LOHUTUSUNI See on raske eluseisundi poolt sünnitatud unenägu, mis peab tooma lohutust raskustes olijale. OHUUNI Uni teadvustab unenägijat ähvardavast hädaohust. See ärgitab inimest mõtlema küsimuse all olevate probleemidele ja otsima abi väljaspoolt. Varjatud ohud. Hädaohu tekitajad, kellest-millest puuduvad teadmised, võivad põhjustada raskusi, kui nende teateid ei võeta tõsiselt. PAINAJAUNI Unetunne võib luua painaja. See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; naiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see tähendab tugevat rahutust sinu sisemuses
Psühholoogia areng Idas ja Läänes. VKreeka (natuurfilosoofid, Platon, Aristoteles) Maailmas on palju erinevaid mõtteviise. Kõige laiemalt saab jagada : Lääne psüh Üritatakse luua võimalikult täpset teaduste süsteemi. Hing on keha omadus Teadmised psüh kohta umbisikulised Ps. ajalugu hästi dokumenteeritud Ida: Orienteerutakse muutustele. Hingel pole kindlaid omadusi, see muutub. Teadused Psüh kohta isiklikud saadud läbi isiklike kogemuste. Psüh ajalugu pole eriti dokumenteeritud, sest kogemused on väga isiklikud Lääne Psüh seostatakse Kreeka kultuuriga ("Iilias", Homeros) 4 saj. e. Kr tuleb Kreeka luules esile huvi oma sisemaailma vastu. Natuurfilosoofid üritasid seletada hinge. Platon elas 400 350 e. Kr Esitas küsimusi, mis on praegu uurimisobjektiks( Kust on pärit meie teadmised
Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. 8.Unenägude seletusi Unenägusid on seletatud väga mitmeti. Iga rahvus seletab seda erimoodi, samas on ka mõned levinumad seletused
toimub üheaegselt mahajäetuse tundega, Emast/Isast eraldumise tundega. Teie füüsilises maailmas võib seda võrrelda sündimise traumaga. Emaüsas tunneb lapse ookeanilist emaga ühtsuse tunnet. Sündides muutub ta iseseisvaks indiviidiks. Tänu sündimise traumale nüüd räägime me hinge sünnist kannab hing endas eraldatuse tunnet, ta on sunnitud lahkuma kõigest, mida uskus.Vastsündinud hing tahab tagasi poolteadvusetusse ühtsusetundesse, millest ta väljus ja mida peab oma Koduks. Kuna see ei ole võimalik, tunneb ta tohutut hirmu, meeleheidet ja kahtlust. Pidev sisemine valu ning orientatsioonikaotus loovad ego võimuhaaramiseks soodsa pinnase. Hing peab tegelema hirmu ja valuga, ego aga lubab probleemile lahenduse. See toetab hingeteadvuses võimu- ja kontrolliperspektiivi. Hing, mis tunneb jõuetust ning kaotust, annab alla ja võtab vastu ego mängureeglid.Ego on hinge osa, mis on orienteeritud materiaalsele, välisele maailmale
Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine a n a m n e s i s -- meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õppime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppemise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on lõpmatu palju. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast, nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust.
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
* Näita mulle kangelast ja ma kirjutan sulle tragöödia * Õnnelik on rahvas, kellel pole ajalugu * Pole midagi haletsusväärsemat kui mees, kes kõike tahab aga midagi ei suuda * Me läheme appi, et ka meile kord appi tuldaks, ja nõnda on meie abi vaid heategu, mille me enestele ette ära teeme * Naerata... homme on veel hullem * Sõna antakse sellele, kes karjub kõige valjemini * Kui tunnete end hästi, ärge muretsege... see läheb mööda * Kiireim viis midagi üles leida on hakata otsima midagi muud * The death of one is a tragedy, but death of million is just a statistic * Valu, mis on meie ümber, ei ole kellegi oma * Ma elan maailmas, kus pole võimalik hea olla * Põrgus on Kurat positiivne eeskuju * Kui üks ei taha, sis kaks ei saa vaielda * Laena alati pessimistilt, sest ta ei loodagi võlga tagasi saada * RÄMPS RONGI EI TAKSISTA !!!! * Iga ronk tahab, et teine oleks sama must kui ta ise * Pääsata end ise ja su ümber pääsevad tuhanded
endasse. Kõlbluse põhialus on hästi mõtlemine. Kui inimene suudab mõelda, tähendab see, et ta on suur. Inimese teadmine ja arusaamine selles, et ta on armetu, näitab tegelikult inimese suurust. 5. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks". Mida see tähendab? "Mõtlev pilliroog" tähendab Pascali järgi seda, et looduses ja universumi kõrval on inimene nõrk nagu pilliroog teda on kerge hävitada. Ent inimene on universumist siiski üle seetõttu, et inimene teab, et ta sureb ja suudab selle üle mõelda. Aga universum seda ei tea, temal ei ole sellest aimugi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Cioran kirjeldab iniemst väga neagtiivsel toonil. Tema sõnul on inimene oma hoiakute, liigutuste ning tujude ori. Samuti kirjeldab Cioran inimest kui isekat olevust, kes on enda meelte ning ihade tallaalune. Ciorani sõnul on enamus inimesi osa nö hallist massist, kes kõik mõtlevad ja käituvad kollektiivselt ning ühtemoodi.
See võib kesta, kuni edasiantav olulise tähtsusega sõnum on pärale jõudnud. Kõikidel inimestel on omad tüüpilised kordusuned, millised korduvad sarnastes eluolukordades. Lohutusuni: See on raske eluseisundi poolt tekkinud unenägu, mis peab tooma lohutust raskustes olijale. 5 Ohuuni: Uni teadvustab unenägijat ähvardavast hädaohust. See ärgitab inimest mõtlema küsimuste all olevatele probleemidele ja otsima abi ka väljaspoolt.Varjatud ohud. Hädaohu tekitajad, kellest- millest puuduvad teadmised, võivad põhjustada raskusi, kui nende teateid ei võeta tõsiselt. Painajauni: Unetunne võib luua painaja. See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; näiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see
Meie enda olemise tühisusest annab selgesti tunnistust asjaolu, et meid ei rahulda üks ilma teiseta ja me vahetame sageli esimese teise vastu! Eksisteerimine on humanistlik. Üks asi mis on kindel on inimene, kes eksisteerib, elab ning kohtub iseendaga. Sartre väidete põhjal, mis minu arust on väga tõesed, visandab inimene end ise, milline ta tahaks olla ning hiljem ta saavutab selle visandi olemisega. See on teadlik valik ja otsus peale seda kui me oleme leidnud eneses selle mis me tegelikult oleme. Samas valikud tähendavad ka vastutust. Seega me kanname vastutust iseenda eest "minaise" olemise eest. Me ehitame iseendid üles ilma kindla mõdupuuta, mõeldes sellele, et mitte keegi ei saa meid enda käest päästa. Seega on parim sõber sina ise. Inimene inimeses, kellega pead leidma tasakaalu ja läbisaamise. Elamine on tihedalt seotud ka suremisega. Surm on iga inimese jaoks erinev. Kes kardab kes ootab, kes ülistab ja kes usub
nooreks? Mis nii hõrk kui kahe inimese õiglane ja kindel kokkusaamine ühes mõttes, ühes tundes? Kui kaunid on andekate ja ustavate sammud ja kogud, kui nad sellele põksuvale südamele lähenevad! Niipea kui me oma kiindumustele voli anname, vormub maailm ümber: ei ole enam talve ega ööd; kõik tragöödiad, kõik tüdimused isegi kõik kohustused kaovad; kestvat igavikku täidavad veel ainuüksi armastatud inimeste säravad kogud. Lastagu vaid hingel kindel olla, et kusagil kõiksuses kohtub ta taas oma sõbraga, ja ta viibib üksinduses rahuloleva ning rõõmsana ka tuhat aastat. Täna hommikul ärkasin ma, tundes harrast tänumeelt oma sõprade, nii uute kui vanade eest. Kas ei peaks ma siis nimetama Jumalat Ilusaks, kui ta end päevast päeva mulle niimoodi ilmutab oma andides? Ma olen tõre seltskonna suhtes, andun üksindusele, ja ometi pole ma nii
sotsiaalne olend ja me kuulume paratamatult erinevatesse ühendustesse mõned on suured nagu rass ja rahvas, mõned on väiksemad nagu töö ja kodu. Samas läbi selle vajaduse saab rahuldada olulisi vajadusi nagu lähedus-, suhtlemis- ja armastus vajadus); 4) Tunnustus vajadus (mida me ka ei teeks, me ootame teadlikult või alateadlikult selle kohta teistelt tunnustust); 5) Eneseteostus vajadus (kõige kõrgem vajadus on tema meelest see, kui inimene realiseerib maksimaalselt eneses peituvad vajadused). Maslow arvates ei ole võimalik rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui ei ole rahuldatud madalamad vajadused. Emotsioonid
Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik, seega saab riik tekkida ainult inimestevahelise lepingu abil. Mandeville nõustub Hobbesi seisukohaga, et omakasu on kõige aluseks. Hobbesist eristub, sest väidab, et riigis tekib iseeneslikult sellest eristuv ühiskond, mille aluseks on samuti oma huvi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus. Inimene peab otsima iseendas tasakaalu , siis on tasakaal ka ühiskonnas ja võimalik on ühishüveline poliitika. Riiki ei pea kartma, võib ka armastada. Shaftesbury ja Hutcheson sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6 6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus,
Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses ja on aluseks nähtavatele asjadele, mis on sarnased ideedele, jäljendavad või kopeerivad neid nii palju kui võimalik. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi teadmiste hankimine anamnesis meeldetuletamine. Sellega vastandub Platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lähenemisele. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut ega tee üldistusi mitmekesiste meeleandmete põhjal, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on väga palju, kuid neid on siiski lõplik hulk
Inimene mõtleb ja mõistab miks miski on ja miks miski juhtub. Mõtlemine teeb inimese universumist suuremaks. o Inimene on kui pilliroog, nõrgim looduses, aga selle erinevusega, et inimene mõtleb, ta on mõtlev pilliroog. Pilliroo tapmiseks pole vaja, et kogu maailm haaraks relvad, piisab aurust või veetilgast. Aga kui universum inimese hävitaks, oleks inimene oma tapjast siiski ülevam, sest ta teab, et ta sureb, ja teab, mille poolest on universum temast üle, aga universumil pole sellest aimugi. (Inimese suurus on suur selles mõttes, et inimene ise saab oma armetusest aru.) Mida peab Pascal inimese ülimaks hüveks ja kuidas ta seda kirjeldab (vt. 425, 430)? o Pascal eristab inimese "tänast" ja "loomisaegset" seisundit. Kirjeldage neid. o Pascal väidab, et ateisti positsioon on läbimõtlematu. Millega ta seda põhjendab?
KORDUV UNI-Unel on kombeks korduda seni, kuni asjasse on tulnud lahendus või pööre. See võib kesta, kuni edasiantav olulise tähtsusega sõnum on pärale jõudnud. Kõikidel inimestel on omad tüüpilised kordusuned, millised korduvad samades eluolukordades. LOHUTUSUNI-See on raske eluseisundi poolt sünnitatud unenägu, mis peab tooma lohutust raskustes olijale. OHUUNI-Uni teadvustab unenägijat ähvardavast hädaohust. See ärgitab inimest mõtlema küsimuse all olevate probleemidele ja otsima abi väljaspoolt. Varjatud ohud. Hädaohu tekitajad, kellest-millest puuduvad teadmised, võivad põhjustada raskusi, kui nende teateid ei võeta tõsiselt. PAINAJAUNI-Unetunne võib luua painaja. See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; näiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see tähendab
teisi mõtteid, üritades ikka teeselda raamatu lugemist, sest tahtis vanamehest lahti saada. Kui aga vanamees küsis raamatu kohta, mida poiss luges, ning ütles, et see on tähtis raamat, aga igav, hakkas poiss vanamehe vastu huvi tundma. Vanamees ütles, et raamat räägib inimese võimetusest valida endale saatust. Ja lõpeb tõdemusega, et kõik meist usuvad maailma kõige suuremat valet, milleks on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poiss vastas, et temaga nii ei juhtunud, sest kuigi tema vanemad tahtsid, et temast saaks preester, hakkas tema lambakarjuseks. Siis aga Santiago ehmus, sest vanamees justkui luges ta mõtteid, teades, et poisile meeldib rännata ning teadis ka tema isa ja ema nime ning kogu tema elu kuni käesoleva hetkeni, tema lapsepõlvelolluseid ning teadis ka unenäost ja varandusest. Vanamees osutus olema Saalemi kuningas ning ta nimi oli Melkisedek
(4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab. (5) Pidage niisiis kinni sellest õigest ja tervislikust eluviisist, mille puhul hoolitsete keha eest sedavõrd, kuipalju heaks enesetundeks tarvis. Karmimalt tuleb keha kohelda, et ta hingele tõrksalt ei kuuletuks; toit vaigistagu nälga, jook kustutagu janu, riie kaitsku külma eest, maja kindlustagu kehalist kaitsetust. Pole tähtis, kas ta on laotud murumätastest või kaugetelt maadelt toodud kirevatest kividest. Teadke, et õlgkatus katab inimest niisama hästi nagu kullast varjualune. Põlake kõike, mida mõttetu vaev esitab meile ehte ja kaunistusena. Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur
nii palju aega, et tahta seda seesuguste peensuste peale raisata. Vaid pööraksin siin tähelepanu pigem sellele, mis iseenesest ja loomupärasel teel mu mõtlemisele end pakkus iga kord, kui uurisin, mis ma olen. Esiteks märkasin mõistagi, et mul on nägu, sõrmed, käed ja terve liikmete masinavärk, mis on nähtav ka laibal ja mida ma tähistasin nimetusega "keha". Peale selle märkasin, et ma toitun, kõnnin, aistin ja mõtlen need tegevused omistasin küll hingele. Aga mis hing on, seda ma kas ei uurinud või kujutlesin millegi peenena, nagu tuul või tuli või eeter, mis on laiali levinud mu tihkematesse osadesse. Seevastu keha kohta mul kahtlusi polnud; arvasin, et tean täpselt ta loomust ja kui ma ehk oleksin proovinud kirjeldada, millisena ma teda vaimuga haarasin, siis oleksin selgitanud nii: ma mõistan keha all kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda;
talu tõde ning mis ootab meelitusi ning tahab kuulda enda kohta head, mitte midagi sellist, mis tooks välja tema vead ja puudused. Samuti ei taheta rääkida ka teiste kohta tõde. See mida inimene teisest räägib tema seljataga, on oluline, sest just siis räägitakse siiralt ja ausalt. 10. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb, teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt
8. "Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." - O. Wilde 9. "Kui kõik on hullud, ei mõista seda keegi hukka. Kui aga tarkus on üksi, peetakse seda kohe hulluseks." - B. Gracian 10. Targad inimesed oleks täiesti üki, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. 11. "Tark teab, mida tuleb teha, aga elutark teab, mis tuleb tegemata jätta." - S. Manukjan 12. Hing on vahendaja, mille läbi vaim toimib nii nagu isiksus on vahendajaks hingele, et hing võiks teostada oma missiooni Maa peal. 13. Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. 14. "Isegi kui oled õigel teel, aetakse sind ikkagi alla, kui sa sellele lihtsalt istud." - Will Rogers 15. "Meie ei ole inimesed vaimsel teekonnal. Me oleme vaid vaimsed olendid inimlikul teekonnal." - Stephen Covey 16. "Tõde on jumalate jook, see on liiga kange inimese jaoks. Ja sellepärast ei pea temale mitte tõtt rääkima, vaid teda tuleb armastada." - A.H. Tammsaare 17
Ideed olelevad rippumatult inimesest ja inimese mõtlemisest. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis - meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on väga palju, kuid neid on siiski lõplik hulk. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast, nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust.
Need kolm liidab demiourgos seejärel jõuga kokku üheks “materjaliks”, millest ta asub looma kosmose hinge. Sellestsamast luuakse seejärel ka ülejäänud elusolendite, teiste hulgas ka inimeste, hinged. Jõudu peab demiourgos seejuures kasutama aga sellepärast, et alged, millest ta kosmose hinge looma asub, on teineteise suhtes vastandlikud. Kuigi jumalik demiourgos suudab anda nendest algetest moodustatud hingele terviklikkuse ja harmoonia, mis ilmneb kosmoses taevakehade liikumise korrapäras, on see sisemiselt pingestatud terviklikkus ja harmoonia. Platon tahtis selle müüdiga arvatavasti ütelda seda, et meeltega tajutava oleva valdkonnas (mille kogunimetuseks on tal kosmos), vastandina intelligiiblite ideede valdkonnale, on mitte üksnes olev jagatud (on olemas ainult üks ühtne inimese idee, meeltega tajutavas maailmas on aga palju erinevaid inimesi), vaid siin on jagatud ka samasus ja teisitisus
ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas. Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse
5. James'i arvates muutub elu tähendusrikkaks alles siis kui sisemised ideaalid on seotud voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Meie loomuomaseks pärandiks on küll vastastikune pimedus ja kurtus, kuid sellest hoolimata tunnustame me sisemist tähendust, mis ei paista välja ja mis võib esineda teiste eludes seal, kus me seda kõige vähem märkame. Sellest ka järeldus, et sisim tähendus võib meie jaoks olla täielik ja kehtiv ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule. Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates vastab Kebesele, et kuigi on inimesi, kellel on parem surra kui elada, kuid neil pole lubatud iseendale head teha (ehk enda päästa enesetapuga), vaid nad peavad ootama heategijat. Sokrates leiab, et inimesed on maailmas elades justkui vangis, kuid nad ei tohi siit põgeneda ega end sellest vabastada, sest jumalad on inimeste hoidjad ja
Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. Fielding) *
ülitsivilisatsiooniteooria - tsivilisatsioon, mis on ka inimkond ( alles pärast surma ) või tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab, et arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on otseselt näha tulnukate tegevuse motiive inimsoo ekspluariteerimise osas. Tulnukad lõid inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke eluvorme ) uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas. Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse
meeli.Matemaatilise mõtlemise võimsus - see on selgesti ilmnenud Galilei ja Kepleri loodusteaduses. Nad õpetavad seaduspärasust, mis on leitud kogemuse alusel, kuid mille kehtivus ulatub kaugele üle kogemuse. Matemaatilise mõtlemise võimsusest on haaratud ka Descartes. Nii ulatab Descartes üle sajandite oma käe Platonile. ühtlasi aga kerkivad esile teravamini kui antiikajal raskused, mis on ühendatud apriorismi küsimusega. Nõnda nimetatud ideed, sünnipärased ideed, kuuluvad meie hingele. Kuid nende abil saavutatud tunnetused tahavad kehtida ruumilis-kehalise maailma kohta. Küsimus seisabki selles - millise õigusega see, mida meie hinges tunnetame, kehtib välismaailma kohta. Descartes on siin raskusi näinud ja püüdnud neid ületada. Nende raskuste ületamist pole ta mitte kergelt võtnud. Veel kord rakendab Descartes oma metoodilist kahtlust. Ma võin kahelda ka kõige selgemate matemaatiliste tõestuste üle. Me ütleme küll, et 2 + 2 = 4 on täiskindel otsustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
