Viirused: *nukleiinhappest ja valkudest koosnevad objektid, puudub rakuline ehitus, paljunevad nakatades elusorganisme,üksik viirus-virion. Viirused: rakusisesed parasiidid, genoomiks DNA,RNA, pole võimelised tootma valke ilma peremeesorganismita. Herpesviirused: alfaviirused, beetaviirused, gammaviirused. Rotaviirus-alates 2014 aastast lisatus imuniseerimiskavva. Kuidas mitte nakatuda grippi: Väldi lähedast kontakti Kata nina ja suu Pese käsi Väldi silmade,nina,suu puudutamist Ela tervislikult Ebola palavik on põhjustatud viiruste poolt. Prioonid: Valguline infektsioon Prioonhaigused: sporaadiline vorm, pärilik vorm, infektsioosne vorm.
Herpes simplex ehk herpesviirus Allikmaterjal: www.derma.ee www.herpes.ee www.ohatis.ee Ohatise ehk herpese liigid ü HSV-1 ehk Herpes Simplex on tavaline huuleherpes. ü HSV-2 ehk Genital Herpes ehk genitaalherpes ü VZV ehk Varicella Zoster Viirus ehk vöötohatis Huule herpesinfektsiooni tekkimine Ø Inimeselt inimesele, tavaliselt lapseeas enne viiendat eluaastat Ø Otsese kontaktikaudu läbi vigastatud naha või limaskesta Ø Viirus jääb organismi püsima kogu eluks Ø Viiruse osakesed säilivad mitteaktiivsetes närviganglionites Ø Langenud immuunsuse korral ka eluohtlik Sümptomid Ø Sügelus, torkiv tunne huulepiirkonnas, kuhu tekib vesivillikobar Ø Võib kaasneda halb enesetunne, palavik ja põletik suu limaskestal Ø Ägenemised e retsidiivid on enamasti kergema kuluga Ø Harvem es...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eesti ja HIV Sisukord Sissejuhatus Lehekülg 3 Mis on HIV- viirus? Lehekülg 4 Ühiskondliku soki piirimail Lehekülg 5 Töö noortega Lehekülg 6 Kokkuvõte Lehekülg 7 Kasutatud kirjandus Lehekülg 8 Lk. 2 Sissejuhatus Hea tervis on iga inimese olulisem vara. Rahvastiku hea tervis on tähtis kogu riigile: väikese, vananeva ja kahaneva rahvastikuga riigina on meil oluline iga inimene ja seda ka inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut silmas pidades. Eestis on mitu murettekitavat valdkonda: üks nendest on HIV- viiruse suur levik Eesti inimeste hulgas. Lk. 3 Mis on HIV- viirus? HIV- viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises...
ROTAVIIRUS Selgitus · viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna · viirus on väga nakkav ja levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat · viirus levib toidu, joogivee ja pesemata käte teel Väike poiss, kes tunnetab rotaviiruse esimesi tunnuseid Ülevaade · Rotaviirus on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja viirus · Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel · Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades Clostridium difficile nimeline bakter Sümptomid ehk avaldumine · Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane plahvatuslik algus · Tagajärjel tekib väikelapsel kiiresti suur vedelikukaotus · Vedeliku ja mineraalainete kiire kadu on ohtlik just lapse organismile...
AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Vi...
Jakob Westholmi Gümnaasium Hepatiidid Referaat Koostaja: Ralf-Rasmus Animägi Klass 7.c Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Mis on hepatiit?..................................................................................................................................3 1.1 Kuidas hepatiidid levivad?...............................................................................................................4 2. Mis on hepatiidi sümptomid?.............................................................................................................5 2.1. Kuidas kaitsta ennast hepatiidi eest?...................................................
Ebola viirus Ja "Lihasööja bakter" Ja "Lihasööja bakter" Üldist Ebola jõe org (KDV) 1976 Flaami nunnad Iseloomustus Kuulub filoviiruste perekonda Kuju: pikk, niitjas hemorraagiline palavik sisemised verejooksud neeruprobleemid hingamishäired Ebola Levik: inimeselt inimesele Peiteperiood 4-16 päeva Tervenenud inimene on lühikest aega viirusekandja Gripi tunnused: palavik , lihasvalu, külmavärinad Põhiline levik: Aafrika riikides Ebola Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam Esialgu tekib hemorraagiline lööve Sisemised verejooksud Ebola Ravi Puudub standartne ravi ravi sümptomaatiline elektrolüütide tasakaalustamine asendatakse kaotatud hüübimisfaktorid vereülekanded hingamisaparaadid "Lihasööja bakter" A grupi streptokokk Anaeroobne bakter Kujult kerajas Kokkide pere...
VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped E...
GENITAALHERPES Töö eesmärk võiks olla, et saada teada haigusest rohkem kuna pole ennem kuulnud sellisest haigusest. Genitaalherpes on sugulisel teel leviv sage haigus, mida põhjustab herpesviirus. Tekkepõhjused ja –mehhanismid : Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati, nakatumise võimalus on esmase nakkuse korral 10-15% ja seda e...
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaar...
1.Trummikile ülesanded: Paneb võnkuma kuulmeluukesed, kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. 2.Kirjelda, kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva. Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need nagu läbi lehtri kuulmekäiku, seal liikuvad helilained panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihai...
Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või otsingmootor ( neti.ee ; google.ee ) 16. Brauseri avalehe seadmine ...
Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust. 5)Kapsiidivalkude süntees(peremeesraku ribosoomides) 6)Uued viiruse osakesed, väljuvad rakust-rakk sureb Lüütiline tsükkel-Selline viiruse paljunemisviis, mis lõppeb raku surmaga. ...
Arvutiviirused Autor : Margus Sakk See uurimistöö on on avaldatud autori teadmisel ja nõusolekul. Sisukord Sissejuhatus. 1.Esimesed arvutiviirused. 2.Interneti uss. 3.Good Times. 4.Viiruste klassifitseerimine neid iseloomustava "käitumise" järgi. 4.1. Spawning tüüpi viirus 4.2. Katalooge nakatav viirus (DIR II). 4.3. MBR- (Partitsiooni tabeli) viirus (Stoned). 4.4. Ülekirjutav viirus (Bad Brian). 4.5. Parasiitviirused. 4.6. Zaraza. 4.7. Shifting Objective. 4.8. *.BAK ja *.PAS failide viirus. 5. Viiruste klassifitseerimine nakatamiskiiruse järgi. 6. Arvutiviiruste "abi"tehnoloogiad 6.1. Stealth tehnoloogia. 6.2. Polümorfsus 6.3. Koodi pakkimine. 6.4. Ketta krüpteerimine. 6.5. "Antiviirus" viirus. Kokkuvõte. Summary. Kasutatud kirjandus. Lisa1. Kasulikke näpunäiteid viirustest hoidumiseks Käesolevas uurimustöös olen vaadelnud peaasjalikult personaalarvuti DOS keskkonna viiruseid kuna selles keskkonnas on minu arvutialased teadmised su...
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab T...
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused...
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud ...
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. ...
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändava...
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspets...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
VIIRUSED 1 Viirus - mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude seas. Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südami...
EBOLA VIIRUS Lugupeetud kuulajad: kaasõpilased ja õpetaja. Mina olen 8.a klassi õpilane Kelli Hinn ja mina räägin täna teemal Ebola Viirus. Mis on Ebola Viirus? Ebola viirus on Aafrika mandril esinev viirus, mis põhjustab inimestel ja primaatidel (ahvidel, gorilladel, šimpansitel) sageli surmaga lõppevat rasket haigust. Arvatakse, et viiruskandjateks on Aafrikas elavad loomad ning nakatutakse kokkupuutel haige loomaga. Haige inimene levitab viirust vere ja bioloogiliste vedelikega. Nakatuda võib ka saastunud meditsiinivahendite kaudu. Peiteperiood on 2–21 päeva. Haigus algab järsku nõrkuse, palaviku, pea-, liigese-, lihase- ja kurguvaluga, millele järgnevad kõhulahtisus ja oksendamine. Mõnel inimesel tekib kehale lööve, esinevad sisemised ja välised verejooksud, mis võivad põhjustada surma. Haiguse diagnoosimiseks võetakse vereproov. Spetsiaalset ravi ja vaktsiini ei ole. Kuid mida teha kui spetsiaalset ...
Pärilikkus PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G)....
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enese...
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsivii...
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo ...
Mis on pahavara? Pahavara on tarkvara, mida kasutatakse ilma arvuti omaniku/ kasutaja teadmata tema arvutisse tungimiseks ja selle kahjustamiseks. Pahavara ei teki iseeneslikult, neid kirjutavad inimesed, kes tahavad saada salajasi andmeid(paroole, krediitkaardiandmeid, firmade jne) , huligaanitseda(saata spämmi) või lihtsalt teha halba nalja ning sedasi tüüdata arvutikasutajat. Pahavara võib kustutada arvuti kõvakettalt faile, kahjustada operatsioonisüsteemi ning muuta arvuti aeglaseks(kuid vahel ka mitte, kui eesmärgiks on salajaste andmete saamine, siis on kasulik kui avuti töötaks kui tavaliselt, et kasutaja ei kahtlustaks) . Harvemal korral võib kahjustada ka riistvara. Seda võib pidada ka äriks. Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud faili...
VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED MIS ON VIIRUS? Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. MIS ON HEPATIIT ? Viirus, mis tekitab maksapõletiku. On teada mitu erinevat hepatiidi viirust mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Haigus võib olla kerge, raske või krooniline. Kergeks loetakse sellist hepatiidi vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raske vormi korral haige paraneb tavaliselt mõne nädala, või äärmisel juhul paari kuu jooksul. Krooniline haigus kestab aastaid, võimalik, et kuni elu lõpuni. Haigusnähud tekivad ja kaovad hooti. A ja E HEPATIIT Levib saastunud vee, toidu ja inimese väljaheidetega halva isik...
ARVUTIVIIRUSED Koostas:Olesja Fomitsenko Juhendas:õp Natalia Männiste Avinurme 2007 Mis on viirus? Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevatesse arvuti süsteemi ja võrku Viiruste tüübid VIIRUS PROGRAMMSED POSTI MAKRO TROOJA SPIOONID DESTRUKTIIVSED Arvutiviirused 1. Concept 2. AIDS II 3. Starship 4. Stealthviirus 5. Stoned Concept Ta nakatab MS Wordi dokumendi ja mallifaile kõigil ta platvormidel. Nakatatud dokumendi avamisel installeerib viirus end globaalsesse makroteeki mis harilikult asub failis NORMAL.DOT. Pärast seda nakatatakse iga dokument või mall, mis salvestatakse käsuga Save As. AIDS II kui inimene käivitas mõnd programmi, millel oli olemas korres...
Sisukord SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS ...
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)...................
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakords...
Gripiviirused - Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel). - Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus. - Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD...
Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Järgmisel aastal alustasid tegevust Jerusalem -levinumaid ja visamaid raaliviirusi, millest on ohtralt erinevaid variante. Samal ajal tekitati ka viirus Stoned, mis on tänaseni levinuim ning üks raskesti tõrjutavaid. Tema päritolumaaks peetakse Itaaliat või Uus-Meremaad. Viiruse tunneb ära ekraanile ilmuva fraasi "Your PC is Stoned" järgi; stoned tähendab argoos meelemõistuse kaotanult purjus või narkootikumiuimas olemist. Sellest ajast muutusid raaliviiruse nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või siis suured terviksüsteemid. 1988.a. said lühikese aja jooksul nakkuse paljud Iisraeli arvutid Weitzmanni-nimelises Instituudis, Haridusministeeriumi teadus- ja pedagoogikakeskuses, ühes Tel-Avivi tarkvarafirmas ning Juu...
Vöötohatis Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel (50 aasta vanustel) inimestel. Vöötohatist esineb 10-20%-l elanikkonnast. Haigusetekitaja Vöötohatise tekitaja on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkuseallikas Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene. Viiruse levimine Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega. Inkubatsiooniperiood Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid. Nakatamisohtlik periood Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist. Viirusenakkuse kujunemine Vöötohatise lööbe l...
HIV/AIDS -Sarah Raichmann HIV, teisisõnu human immunodeficiency virus, on viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. Kui viirus satub inimese organismi, ründab ta ennekõike inimese vereringluses liikuvaid valgeid vereliblesid. Kuna viirus on raskelt eristatav omades omadusi mitmetelt erinevatelt bakteritelt, võtab valge verelible ta omaks ning nakatub seekaudu. HI-viirus ründab raku DNA koodi ning seetõttu on läbi raku pooldumise edasi kantud. HIV nakkuse viimast faasi nimetatakse AIDSiks. HIV levikuga on seotud hulga müüte, mis segavad nakatunul normaalses ühiskonnas toimetulekut, sest põhjustavad hirmu teistele. HI-viirus kandub edasi sugulisel teel, see tähendab, et kui ei kasutata kaitsevahendeid vahekorda astudes. Lisaks ka vere ning rinnapiima kaudu, seda näiteks kasutades ühist süstalt (võib juhtuda näiteks tatoveerimiskeskustes või harva ka haiglates) või elundeid siirdades. Kuigi rinnapiim on HIV üks levikuviisidest, on tänu...
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk ...
Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid,mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaig...
6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsione...
KÕIK SUGUHAIGUSTEST. Seksuaalsel teel levivaid haigusi nimetatakse suguhaigusteks ja need kuuluvad "nakkushaiguste" gruppi. See hõlmab umbes 20 haigust, mida tekitavad bakterid, viirused, seened, parasiidid. Üldteada on fakt, et suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, mis ilmnevad nii viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 ...
1.Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA m...
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis t...
Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks nimetatakse arvuti programmi, mis pole orienteeritud aruvti kasutajatele ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja ...
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veeb...
3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED 3.1 Kurikuulsad viirused 3.1.1 Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot-ketta info. 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA Autoriks oli Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erinev viirustest selle poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest l...
Uurimustöö HIV Paljusid inimesi võib huvitada siiski küsimus , mis on aids ja mis on HI-viirus. HIV on viirus , mis suurendab inimese vastuvõtlikust teistele haigustele. Hiv võib levida mitmeid teid pidi - emalt lapsele kandudes, seksuaalvahekorras ilma kaitsevahendita ning ühist süstalt kasutades. Kuid emalt lapsele viirusekandumist saab ära hoida , kasutades viirusevastast ravi raseduse esimeses faasis , sellega võib ohtu vähendada 70 % võrra. Samuti soovitatakse keisrilõiget ja ema rinnapiima asemel antakse lapsele kunstlikut toidusegu. Ka lapsele antakse retroviiruste vastast ravi. Need kõik abinõud alandavad ohtu veel kuskil 1-2%. Arvamus , et viirus levib ka köhatamisel, aevastamisel, rääkimisel ja laulmisel on väär. Seda väga lihtsalt põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta vaid inimese ...
annaabi.ee 
