Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MIS KASU ON KASUTUSMALLIDE MUDELIST (USE CASE MODEL)?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näitleja, avada, case, operaator, diagrammi, programmis, laiend, raamatupidaja, fragmendid, variandi, otstarbekas, infotehnoloogia, väljatöötaja, klassid, näitlejad, assotsiatsioon, laiendus, veateade, avamine, kolledz, andrei, õppekava, juhendaja, mulin, produkti, kõigepealt, tellija, arusaamise, süsteemse, interface, paludaleda, paberilKüsimus 2 Kriitiline tee on : Vali üks: a. projektiga seotud tegevuste jada, mille läbimise tulemusena tekkib kriis b. meetod, mis võimaldab vähendada projektiriske c. Ei ole nimetatud d. maantee, mis on kiiruskaameraid ja politseid täis e. meetod, mis arvutab projekti lõpetamise päeva, lähtudes ülesannete kestvusest ja järjekorrast Küsimus 3 Tööjaotamise struktuur (WBS, work breakdown structure) tähendab Vali üks: a. Töötellimist välispartnerite käest b. Use-Case diagrammi detailsemaks tegemist c. Ei ole nimetatud d. Projekti jaotamist juhitavateks tegevusteks ja ülesanneteks e. Projektile finantsvahendite tellimist Küsimus 4 Kuidas nimetakse inimest, kes otsustab, millised funktsioonid süsteem peab täitma ja palju selle eest saab maksta? Vali üks: a. Ei ole nimetatud b. Süsteemi omanik c. Süsteemi analüütikud d. Süsteemi disainerid e. Programmeerijad Küsimus 5 Projekti algatamise käigus tuleb tegeleda: Vali üks või enam: a
.......................14 1.1.1.5Pädevusala objektid (business klassid)................................................ 14 1.1.1.6Pädevusala sündmused........................................................................14 1.1.1.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)...............................15 1.1.1.8Pädevusala mudelid..............................................................................15 1.1.1.8.1Business Use Case diagrammid.................................................... 15 1.1.1.8.2Business Use Case `ide kirjeldused .............................................. 18 1.1.1.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm.....................................................20 1.1.1.8.4Klasside definitsioonid ...................................................................21 1.1.1.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)..............................
2014 Loeng 2.1 Aine põhimõisted ja raamistikud (1). Valdkonnapõhine süsteemianalüüs: Zachmani raamistik kui Süsteemianalüüsi aine mõtlemisraamistiku raamistiku esimene nurgakivi Eesmärk: kujundada mõtlemisraamistik (mõisteraamistik, ontoloogia) Süsteemianalüüsi ainele Zachmani raamistik (tuletame meelde Modelleerimise ainest) Valdkonnapõhine süsteemianalüüs Harjutustundide toetamine, eesmärkmudelid, UML kasutusjuhtude diagrammi tõlgendus eesmärkmudelina Zachmani tugiraamistik Süsteemi analüüs (kui tegevus) on struktuurne arutelu asjaosaliste (süsteemiga seotud erinevad osapooled-huvigrupid) vahel süsteemist (valdkonnast, tootest, teenusest, protsessist,..) ühise arusaamise kujundamise eesmärgil. Struktuurseks aruteluks vajame me mõtlemisraamistikku (analüüsi raamistikku). Võime alustuseks tugineda klassikalisele Zachmani tugiraamistikule (ettevõtte vm ärivaldkonna ja tema
seetõttu tegevuste nimetustesse ei kirjutata ,,andmed". Võttes aluseks tegevusdiagrammi, saab otsustada ja välja kirjutada, milliseid protsessi tegevusi hakatakse tegema kasutades tarkvara (poolautomatiseeritud tegevused) või milliseid tegevusi hakkab tarkvara ise tegema (automatiseeritud tegevused) Alljärgnevalt tööde planeerimisprotsessi tegevusdiagramm, kus nimetatud kasutusjuhud on numereeritud: · Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga ning kasutab selle poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis) tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda kasutajale mingit väärtust
rakendada numbrilise infotöötluse meetodeid ja programmjuhtimise põhimõtteid ning kasutada selleks universaalseid mikroprotsessorseadmeid. Selle tulemusena vähenevad seadmete mõõtmed, mass ja hind. Tänapäva arvutustehnika on kujunenud hiigelpüramiidiks, mille vundament on mikro- protsessorid, selle peale aga kerkivad üha uued tarkvarakorrused. Paljukihiline hierarhiline tarkvarasüsteem on lahutanud inimese protsessorist ning vaevalt suudab arvutiklahvistikul klõbistav operaator tunnetada oma tegevuse seost protsessori registrite ja siinidega ning kahendsõna bittide ja baitidega. Universaalarvutite riist- ja tarkvara arendavad tänapäeval vähesed tippspetsialistid, nende tööd kasutavad peaaegu kõik. Ja vaevalt et enamikule arvutioperaatoreist pakub lähemat huvi mikroprotsessorite ehitus Tehniliste seadmete ja tehnoloogiaprotsesside juhtimisel on riist- ja tarkvaraprobleemid sageli spetsiifilised ning üldlahendid puuduvad. Programmeerijalt eeldatakse riistvara
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
· Enterprice (Strategic Capability) Architecture (kuhu), · Business Architecture (kuidas), · Information Architecture (kes), · Data Architecture (millega), · Systems Architecture (kus), · Computer Architecture (teostus). Ehk veelgi kitsamalt kokku võttes kolm tasandit: Strateegiline ja äri süsteemne vaade (toimivuse mudelid), infosüsteem (infomudel, kasutajaliides, äriloogika, andmekogud), platvorm (serverid, võrk jms) 59. Selgita Use Case mudelit ja eesmärke, lisa näide Kasutusjuhtumi diagramm on toimesüsteemi kirjelduse üks osa. Selle eesmärk on välja selgitada, kes peab infosüsteemi kasutades saama mida teha ja millistes olukordades süsteemi kasutatakse. Teisisõnu on eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma, näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Kasutusjuhtumi kirjeldus sisaldab üldiseid märkusi ja selgitusi süsteemi kasutamise osas. Samuti nõudeid, mida
õigusnormid, mille puhul on alati üheks subjektiks riik või muu kõrgema võimu kandja. Piisav ongi subjektiteooria, kuna üheks subjektis või muu kõrgeima võimu kandjaks on alati riik. 4. Milleks üldse teooriaid vaja on? Teooriaid on vaja, et defineerida õiguse liike: eraõigust ning avalikku õigust - see tuleneb teooriast. 5. Miks neid teooriaid on kolm? Ükski pole piisav. - Miks ei piisa? Antud teooriad ei ole vastandlikud, vaid nende abil saab avada avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise erinevaid aspekte. Mis on huvi teooria puudus? Ka eraõiguses on asju, mis pakuvad riigile huvi (nt lepingud, perekond). Osad õigusnormid lähtuvad nii era- kui avaliku õiguse huvidest. 6. Miks on vaja sellist liigitust - avalik ning eraõigus? Avalik ja eraõigus reguleerivad erinevaid valdkondi ning neil on erinevad põhimõtted. Antud põhimõtteid ongi ainult 2, seetõttu liigitatakse ka kaheks. Põhimõtted:
o Relatsioonide järjekord relatsioonilises skeemis ei oma tähtsust. 1 Korrektselt projekteeritud relatsioonilises andmebaasis on igal relatsioonil primaarvõti. Igas relatsioonis võib olla vaid üks primaarvõti, kuid see primaarvõti võib sisaldada mitut veergu. Objekt-orienteeritud kõige uuem suund. (90ndad) Objektiandmebaas võimaldab säilitada objekt-orienteeritud programmis loodud objekte. Peab toetama pärimist, kapseldamist, polümorfismi. Pärimine tähendab seda, et klassi saab defineerida üldisema klassi põhjal. Üldisema klassi atribuudid ja operatsioonid kuuluvad automaatselt ka alamklassi. Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS�
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
matemaatikaülesanded, kirjutamised ja arvutamised saavad tehtud. Aga millegipärast on programmidel kombeks paisuda. Ning et suureks paisunud rakenduse seest sobiv toiming üles otsida, peab lisama vajalikule käsule üha uusi ja uusi kesti. Nii nagu üheainukese vajaliku sidekanali puhul võib korraldada nii, et telefonitoru tõstes ühendatakse rääkija kohe õigesse kohta. Kümnekonna puhul piisab telefoninumbritest, mis telefoni külge kleebitud või kiirklahvidele salvestatud. Kui aga raamatupidaja peab vajalikul hetkel kätte saama kõik temaga viimastel aastatel suhelnud kliendid, siis läheb juba tarvis korralikumat kataloogi. Nõnda on C# ja ka mitme muu keele loojad otsustanud juba alguses programmikoodi osad korralikult süstematiseerida, et poleks vaja piltlikult öeldes pärast kataloogi tehes nuputada, millist värvi paberilipikule kirjutatud Mati telefoninumber just selle õige Mati oma on. Mõnevõrra läheb
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus täiendavad allik
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riig
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama. Siinko
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
.................23 Omistamise olemus................................................................................23 Omistamislause keeles Pascal................................................................25 Omistamislause keeles C........................................................................25 Omistamislause keeles Basic.................................................................25 KOLMAS TEEMA: aritmeetiline ja loogiline avaldis. Operand ja operaator.........................................................................................26 2 / 115 Sissejuhatus...............................................................................................26 Avaldis........................................................................................................26 Operand ja operaator............................................................................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja volituse alusel materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. §3. Avaliku halduse ülesanded Halduse sisu ja mitmeplaanilisust aitavad avada ka halduse ette püstitatud ülesanded. Viimased määravad oluliselt ära halduse kui tegevuse olemuse. Avaliku halduse ülesanneteks on: 1) avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavate ohtude eest (nimetatud ülesannete kompleks moodustab korrahalduse). Osa nendest ülesannetest on pandud politseile. Politseiseaduse § 3 alusel tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude
teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja volituse alusel materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. §3. Avaliku halduse ülesanded Halduse sisu ja mitmeplaanilisust aitavad avada ka halduse ette püstitatud ülesanded. Viimased määravad oluliselt ära halduse kui tegevuse olemuse. Avaliku halduse ülesanneteks on: 1) avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavate ohtude eest (nimetatud ülesannete kompleks moodustab korrahalduse). Osa nendest ülesannetest on pandud politseile. Politseiseaduse § 3 alusel tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude
dtd">
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
määratlust. Kuna tegemist on tõepoolest inimliku olemise mõttes kõikehõlmava, olemise praktiliselt kõiki struktuure läbiva fenomeniga, mis paraku nähtub, avaldab ennast olemise eri tasandite, vormide, aspektide jne lõikes erineval kujul, siis on ülimalt keeruline, kui mitte päris võimatu sõnastada õigluse sisuline ja vormiline rikkus ühe universaalse definitsiooni raames. Küll aga tasub näha vaeva selle nimel, et avada õigluse objektiivne alus ja tunnetuslik sisu ühiskonna, inimliku olemise kontekstis niivõrd, kui suudame seda olemist konkretiseerida, mingist üheselt piiritletud rakursist vaadelda. - Mõiste õiglus (ld iustitia) esindab sisu aspekti, mõiste õigus (ld ius) selle objektiivses tähenduses aga vormi aspekti - Õiguse igipõliseks ideaaliks on õiglane õigus, st õiglus on õiguse sisuks, õigus aga õigluse vormiks 1
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
