ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms. Lähen oma tuppa ja löön ukse pauguga kinni. Järgnevad kaks päeva suhtlen temaga minimaalselt. Alistuv: Grupitöö. Jagatakse ülesandeid. Sõber nr1.: ,,Kuule ma ei viitsi seda ülesannet teha, ma hoopis teen midagi kergemat" Sõber nr2.:"Ma teen ka need kaks kergemat asja, Katri, tee sina siis see raskem asi ära, me ei saa sellega hakkama." Mina:" No, eks ma siis teen". Teen ülesande ära, olgugi, et ma endale valmistab see tõsiseid raskuseid, kuid et mitte teistega tülitseda lepin olukorraga. Ennastkehtestav: Reede õhtul sõbrannadega Sõbranna nr1
liiga suur hind, pooldan siiski põhimõtet, et igaüks enda eest, kuigi see ei kehti alati. Teisi inimesi on ilus aidata, kuid seda teatud piirini siiski. d.) Huumori leidmine, mitte satiir- olen üpris huumoriarmastaja inimene, kuid mulle ei meeldi see, kui keegi, kellega meil pole ühist keelt ja ka need kellega ma pole avatud minu sellisesse distantsi saabuvad. Ma tean, et neile ei pruugi see meeldida, sest ma ei tea neid, sedasi hoian end ka huumori koha pealt tagasi, väga vähe kasutan üldse sellist pilkavat või õelutsevat huumorit. d.) Psühholoogiline kohalolek- suudan ennast sundida tähele panema ja ka sedaviisi vaimselt kohal olla ehk jälgida toimuvat enda ümber, vahel see küll kaob või hajub, kuid siis tuleb end ümber lülitada ühelt näiteks unistamise tegevuselt teisele näiteks jälgimisele ja kaasa mõtlemisele. 3. kehakeele kasutamine (välised kontaktioskused, too näiteid) a
ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda ma kuulan. Aktiivse kuulamisega on selline asi, et me peame olema võimelised kuulama ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine
Teised on sellised, mis on omandatava eriala suhtes väga tähtsad. Neid aineid tuleb hoolega õppida, et olla oma eriala vääriline. Kolmandad on lihtsalt huvitavad ja kasulikud ained. Viimastes käiakse hea meelega, isegi siis, kui need ei ole kohustuslikud, sest need on lihtsalt silmaringi laiendavad. Üheks selliseks aineks minu erialal on näiteks üldine usundilugu. Ma ei välista seda, et mul selles aines omandatavat erialaselt kunagi vaja ei lähe, kuid pigem kuulan seda ainet üldharival eesmärgil, et teinekord oskaksin maailma usundite teemal kaasa rääkida. Praktilisi oskusi saan võrdselt nii kodust kui ka koolist. Elades vanematest eraldi, pean kõikide majapidamistööde ja -küsimustega ise toime tulema. Kuna elan ühiselamus, siis ei ole neid liialt palju, kuid uusi oskusi ja teadmisi tekib. Esimesel ülikooliaastal oli tihti nii, et kui millegagi hakkama ei saanud, siis helistasin koju emale ja uurisin, kuidas toimida. Näiteks
Suhtlemine kui oskus Suhtlema õpime lapsena matkides meid ümbritsevate inimeste tegevust. Seega õpime suhtlema niisamuti nagu kõndima, rääkima jne. Edaspidises elus hakkab inimene märkama, et osa inimesi kasutab efektiivsemaid suhtlemisvõtteid ja hakkab neid matkima ehk harjutama. Baasilisteks suhtlemiskompetentsideks on: kontaktioskused (kontakti võtmine, aga ka hoidmine ja lõpetamine) kuulamisoskused (vaikne, julgustav, toetav ja mis eriti oluline aktiivne kuulamine), enesekehtestamine (selge eneseväljendamine, vastutuse jagamine, aktiivne kuulamine), konflikti lahendamine (sisuliselt kuulub see eelmise oskustekomplekti juurde) 11
Targalt käituda saab mitut moodi ehk kokkuvõtteks ..........................131 Kirjandust suhtlemise kohta ..............................................................132 Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 4 Sissejuhatus SISSEJUHATUS "Ma suhtlen täitsa vabalt" - on väljend, mida küll vist igaüks on kuulnud. Sageli märkate suhtlemise käigus, et just sellel nö. vabalt suhtlejal on terve rida tunnuseid, mis teevad temaga suhtlemise kas ebamugavaks, ebameeldivaks või katkestavad selle üldse. Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nii nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Inimene õpib kogu elu. Suhtlemise õppimine algab sünnimomendist (ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga.
Oma ettevõte luua on tõhus valjapääs, kui pole võimalik võõrsil töötada. Saab ju töötada ka omas kodus iseenda peremehena. Kavalamad ettevõtjad teevad aga nii, et muudavad oma hobi ametiks. See on väga osav lüke, sest siis pole töö vastukarva ja töö laabub alati paremini kui ta on meeldiv. Nagu öeldakse: valida tuleb ametipost, kus ollakse valmis tööd tegema ka ilma tasuta. Ka mina olen juba ettevõtjaks olemist proovinud. Nimelt asutasime koos kahe sõbraga õpilasfirma ,,Starlight accessories" mis tegeles mõneti ka taaskasutusega. Täpsemalt võtsime me vanad auto süüteküünlad, puhastasime nad ja varustasime kõige vajalikuga, et muuta nad omanäolisteks võtmehoidjateks. Loomulikult enne kõike seda tuli vormistada vajalikud paberid ja väljastada aktsiad kõigile omanikele. Tootmise käigus tuli üles kirjutada kõik kulud, et saaks need pärast tuludest maha arvata. Peale seda kui kaup maha müüdud, saime ka lõpparuandes selgust
psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele ja ideedele leida kohast keelelist vastet, väljendutakse segaselt, arusaamatult. · Pöördumine on pikk üksikkõne, sedavõrd "monoloogiline", et teise poole jälgiv aktiivsus lülitub välja. · Teate lähetaja ajendub "huviloiu kuulaja kujundist", püüab piirduda olulisemaga ja jätab välja detailed ning argumentatsiooni; sellest tulenevalt muutub aga jutt kahvatuks ja ebamugavaks. · Püüdes vältida mittemõistmist, laskutakse koolmeisterdavana ülelihtsustamiseni, kuulajas äratub see aga igavust ja trosti. 10 · Kuigi iguüks märkab, kui temast ei saada aru, ja paljudele selgusetuks, millest
25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`st, Isa Gorioti preili Victorine` surmatundi Tailleferist ja üliõpilasest Bianchonist.
· Ma pole see ,kes ma olin eile, ma pole see, kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen, ja enam iial pole see, kes kunagi olin · Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you · Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1
just sellele, kuidas me konflikti suhtume. Antud töös on põhiliselt käsitletud isikutevahelist konflikti ning konfliktis toimuvat on püütud avada suhtlemispsühholoogia mõiste kaudu. See teema on mind huvitanud juba varem. Olen juhina kogenud, et ma ei ole hea konfliktide juhtija. Alati ei suuda ma konfliktsituatsioonis langetada häid otsuseid ning tunnen ennast eriarvamuste ja rünnakute all äärmiselt ebamugavalt. Püüd lepitada osapooli ei pruugi viia parima lahenduseni. Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise. Karjäärinõustajana on mul võimalik kohtuda paljude väga erinevate inimestega. Enamasti on nad jõudnud elus punkti, kus tunnevad vajadust midagi muuta. Nad on omadega ummikus, soovivad areneda ja eluga edasi minna. Kõigi nende minevikus on asju, mida nad peavad õppima aktsepteerima. Minu osaks on inimesi ära kuulata, neid isiksuse arengus toetada ja julgustada
tagastad. KURBUS/VALU: Ärge valage värskeid pisaraid vanade kurvastuste peale! Elu ilma valuta ja kurbuseta, pole see õige elu. Parim kättemaks vihale, on naer! Ma pole pika vihaga - maksan kätte ja unustan! Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läpipaistvaiks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata. Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. Mitmekordse haiget saamise tulemuseks on usalduvuse kadumine Kunagi ära ole oma valuga üksi, sest kui kellegile räägid, on valutum. Vahel naeratad ka siis, kui süda tegelikult nutab. Kui sa pole kunagi kurb, siis sa pead end muutma, sest inimene, kes pole kunagi kurb, sel pole ka süda. See võltsnaeratus varjab pisaraid, mis mu südames jõgedena voolavad.
kodus - näiteks kui ma väärtustan seda, et igaühe vajadused on võrdväärselt olulised ja minu jaoks on oluline eelkõige ühendus inimeste vahel, siis järgin seda nii kodus kui ka tööl, aga vahendid ja viisid võivad olla erinevad. Inimesed organiseeruvad eesmärgiga toota midagi, pakkuda mingit teenust või võtta vastu otsuseid. Nende eesmärkide saavutamisele aitab kaasa see, kui iga organisatsiooni liige annab oma parima terviku toimimisse, kui igaühe potentsiaal leiab maksimaalselt rakendust. Niisiis, kui mina väärtustan ühendust ja hoolin sellest, et igaühe vajadustega arvestataks, siis mida see võiks tähendada töökohal? Töises keskkonnas tähendab see midagi väga erinevat kui sõprade või lähedaste keskel. Töökeskkonnas on keskpunktis peamine eesmärk - toode, teenus või otsus - ja mitte ühendus südame tasandil. Kasulik on sellisel juhul esitada endale küsimus:
7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeelele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kuidagi kurb ja eemaletõmbunud. Küsid temalt: ,,Mis lahti on?". Ta kehitab õlgu ja pöörab sulle selja ning ütleb vaikselt: ,,Ah, ei midagi. Kõik on hästi.". Sa ei usu tõenäoliselt oma sõbranna juttu, vaid rõhutatud kehakeelt ning käid talle peale, et ta räägiks oma murest. Mõtlemiseks: Kas sa pöörad tähelepanu oma kehakeelele uute inimestega tutvudes? Kas sa nõjatud nende poole, noogutad, naeratad? Kas sa mõtled sellele, kuidas mõni inimene võib end tunda, kui sa pöörad teistele rohkem tähelepanu kui temale? Kas sa katkestad tavaliselt esimesena silmsideme? Püüad sa vaadata inimesele silma pisut kauem kui tavaliselt ja nemad pööravad esimesena pilgu ära?
" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!
Kui veri keeb - tean omast käest - siis varmad valguma on vanded keelele. Ent Hamletist niipalju usu vaid: et ta on noor ning lõõg on temal uitamiseks pikem kui sinul. Lühidalt, Ophelia: ma keelan nüüdsest peale suhelda sul asja eest, teist taga, Hamletiga. Pea meeles, see on käsk. Võid minna nüüd. OPHELIA: Ma kuulan sõna, isa. Lahkuvad. 3. stseen Tulevad HAMLET, HORATIO, MARCELLUS, BERNARDO. BERNARDO: Kes on? MARCELLUS: Elagu kuningas! BERNARDO: Marcellus, sina? MARCELLUS: Mina. BERNARDO: Sa tuled õige täpselt. MARCELLUS: Kas oli vaikne su vahikord? BERNARDO: Ei krabistanud hiirgi. HAMLET: Mis kell on? HORATIO: Küllap varsti saab kaksteist. MARCELLUS: Ei, juba lõi. HORATIO: Kas tõesti? Ma ei kuulnd
ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui ma ei oleks sinu katuse all, siis ma ütleksin väga halvasti. OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt omadega hädas. Aga see on õigus - Laura ei ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat enda omaks pidada. ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei taha nii lolli juttu kuulata. Kas sa annad endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. OSVALD: Kuidas need asjad siis käivad? ROLAND: Ei käigi kuidagi. Ja sellest me rohkem ei räägi. OSVALD: Kuidas ei räägi, me pole kuhugi jõudnud veel. ROLAND: Mida sa mees, endale ette kujutad Et ma ütlen, kui sa nii väga tahad, eks siis võta! Mis jutt see on! Ja harjumusega sa panid kõvasti bambusesse. Sa vist ei tea armastusest midagi..
oodatakse. ( Vadi 1997 ) · Mingi rolli meisterlikuks valdamisks tuleb: · Mõista sellele rollile esitatavaid põhjendatud ja põhjendamata ootusi · Osata paindlikult ja konfliktivabalt tõrjuda rollinõuetega kokkusobimatuid ootusi · Rikastada rolli isikupärase suhtlemisega · Osata sisse elada tüüpilisse partnerirolli · Mõista rolli taga inimest · Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused 1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine:
Felix tahab ühineda, kuid jääb hiljaks. Tõstab siis lihtsalt klaasi tervituseks ja joob põhjani. ANN Sa peaksid hoo maha võtma. FELIX Ma tahan lihtsalt tähistada. ANN Sa pole kunagi varem... FELIX Üks kord on ikka esimene. ANN Felix, palun. 16 FELIX Mul pole ammu nii hea tuju olnud. ANN Sa oled purjus. FELIX Ja sina oled nii ilus, et teeks sinuga kohe ühe... Felix tõuseb lauast ja teeb zesti, millest ei oska midagi välja lugeda. Ann vaatab mujale, kuid Felix rabab ta ootamatult püsti. ANN Felix, mida sa teed? FELIX Ainult üks tants. ANN See pole see koht. FELIX Tantsi minuga. ANN Jäta... FELIX Tantsi minuga see tants. ANN Sa teed mulle haiget. FELIX Tantsi nii nagu vanasti.
J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest edasine jutt emaga võib kiskuda jälle välja hüsteeriahoo. Koolis annab J
sõber on midagi toredaimat, mis sul võib olla, ja midagi parimat, mis sa võid olla. Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad. Homme, järgmisel nädalal, järgmisel aastal, igavesti . Me olime parimad sõbrannad selle ajani, kui sa lahkusid poisiga, keda ma armastasin. Shes my best friend . Break her heart & i'll break your face . -.- Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. Tõelise sõbraga tunned sa ennast ka siis hästi kui te mõlemad vaikite. Tõeline sõprus ei vaja sõnu. Sõber , kes alati toeks seisab sul on natuke imelik , natuke hull , tal pöörastest mõtetest kumiseb pea , ta on lahe ja lõbus ning tõeliselt hea! Sa oled lill mu aias, sa oled nii pisike kuid samas nii suur, sa oled see mis kõigetähtsam on, sa oled igavesti parim .. igavesti parim sõber ning sa ei kao kunagi, kui miski viltu läheb, sa oled
You are the one, who change my life, now you are huge part of it. Know what, I never want to live my life without you, even if this is your only and last wish to me. You are very important person to me, I just can't live without you. I just don't know the rights words, what describe my feelings about you. it's not love, it's much more then love! Notsu: Nii hea, et me üksteisel olemas oleme! Karupoeg noogutas. Notsu: Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada. Karupoeg: Aga kus sina siis oled? Notsu: Mind ei ole. Nii ei saa olla, ütles Karupoeg. Mina arvan ka nii, ütles Notsu, aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üksi. Miks sa mind kiusad? vihastas Karupoeg, Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru? Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelade arv vähenes päev-päevalt. Poiss sai aru, et lihtsam on end vaos hoida, kui naelu aeda taguda.
mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad. 1. Mõjukad inimesed Muutused olenevad inimestest. Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab
(keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoid, sobiv kaugus, liigutuste muutumine sünkroonseks rääkijaga, silmside, hoidumine närvilistest zestidest ja liigutustest, muuga tegelemise ning mujale vaatamise jne.) 2. Väliste segajate vältimine (helitaust, barjäärid jne) 3. Psühholoogiline kohalolek (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal) II Jälgimisoskused- Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teisele mitte teele ette jääda, et uurida , millisena rääkija ise oma olukorda näeb. 1. Ukseavajad So. selline üleskutse rääkimiseks, mis ei sisalda sundi. o kehakeele kirjeldus o üleskutse juttu jätkama o vaikimine, et teine võiks otsustada, kas jätkata või mitte o hoolivuse väljendamine 2. Väikesed julgustused
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
mida ta esindab. Ta peab vältima oma isiklike arvamuste, eelistuste, hoiakute väljendamist. Seega peab nõustaja olema teadlik oma maailmapildist. Avatus Nõustaja ja nõustatava vahel peab valitsema avatud suhe. Nõustaja räägib sellest, mida mär- kab ja tunneb, ning annab vajalikku infot. Konfidentsiaalsus Tulemusliku nõustamise eelduseks on usaldus. Nõustatava jaoks on oluline teada, et kõik, millest vestluses juttu oli, jääb tema ja nõustaja teada. Nõustajana tuleb endalt küsida, kas mulle meeldiks, kui minu kohta antakse teistele sellist infot. Objektiivsus Nõustaja poolt esitatu on fakte kirjeldav, mitte hinnanguline. Samuti on oluline, et edastatav teave oleks täpne ja ajakohane. Professionaalsus Nõustaja kasutab meetodeid, mis on legaalsed (näiteks litsentseeritud testid) ning mille kasutamiseks on tal õigused (litsents, läbitud koolitus vms) ja oskused. Nõustaja teab oma
576. Naeratus ei maksa midagi, kuid loeb palju. 577. Sõprus on nagu niit, purunedes ja kokku sõlmides jätab vahele sõlme. 578. Iseenda lollust on kõige raskem taluda. 579. Vali sõpru ettevaatlikult, vaheta neid välja aga veelgi ettevaatlikumalt. 580. Teise inimese vead on kui autotuled. Need paistavad silma heledamalt kui enda omad. 581. Kõige suuremaid lahinguid peetakse pisiasjade pärast. 582. Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. 583. Kuulujutud tulevad siis, kui kuuled midagi, mis meeldib, kellestki, kes sulle ei meeldi. 584. Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik. 585. Kooselu erinevate rahvuste vahel on võimalik siis, kui vähemalt üks osapooltest on loobunud oma rahvusest. 586. Mida meeldivam on inimene, seda raskemalt sõnad üle huulte libisevad. 587. Öelda haavavaid ja solvavaid sõnu ebameeldivale inimesele on kergem, kui öelda naeratust näole võluvaid sõnu
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees?" küsis punase habemega mees, kes lamas rõõtsakil letil ja ajas paari talumehega juttu, kel olid leivakotid lahti ja sõid. ,,Soovite tuba?" ,,Oleks palunud küll, kui võimalik," vastas Indrek ja tundis äkki nälga. ,,See väike," ütles punahabe tüdrukule, kes jällegi Indrekule otsa vaadates naeratas ja ta ühes kastiga enesega kaasa vedas. ,,Kolmkümmend ööpäev!" hüüdis punahabe kastitalujaile järele. See oli määratud Indrekule, aga tema kõrvust lipsasid sõnad tähelepanematult mööda.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Hiljem muutuvad ootused kaaslase suhtes realistlikumaks ja ka suhted muutuvad püsivamaks (www.estl.ee, 2013). 3. PROBLEEMID 3.1. Meelemürgid Kõigi kolme raamatu tegelased tarbisid suurtes kogustes alkoholi ning suitsetasid. Prooviti ka kangemaid narkootikume. Proovima hakkasid nad sõprade õhutusel ning murede unustamiseks. Meelemürkide tarvitamine tõi kaasa väga raskeid õnnetusi. Kati, kellele purjus peaga peol tablett suhu topiti, langes vägistamise ohvriks. Kuna ta oli viimasel ajal pidudel mitmete poistega maganud, siis oli ta maine väga halb. Nii pidas ka tema vägistaja Markus Kati vastuhakkamist lihtsalt tüdruku mänguks. Ka Markus ise oli tugevas joobes. Kati süüdistas Markuse käitumises ennast. "Markus vägistas mu ära, sest ma olen selline allakäinud lits" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 79).
Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid. Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida. Küll aga saab iga juhtumi kohta materjali koguda, avada võimalus lahenduste otsimisel: · väimees peksis äia... · purjus isa on aastate keskel rünnanud ja türanniseerinud perekonda... · võõrasisa hüpitab kasulast põlve peal... Kõik need juhtumid, kus ühiskonnal on regulatsioonid ja võimalused asjaga tegelemiseks, pea avaldajal olema aeg küps, asja avamiseks, vaatlemiseks, arvamuste kogumiseks, juriidilisehinnangu taotlemiseks. ... Meie roll oleks olemas olla nende jaoks, kes meieni neis asjus jõuavad ja siis vaikselt ''kikivarvukil'', avada erinevate võimaluste uksi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
