Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu inimesed - minu kodumaa inimesed?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
armastan, laulda, tunnen, kodumaad, mahub, taasiseseisvunud, tasustatud, esivanemad, hoidnud, hingab, tantsupidu, võtnud, tundnud, kordagi, soojaks, elud, oligi, ütlema, samaseltMõned argumendid meeldisid mulle väga, aga mõni oli mittesobiv ja mõni oli üldse teemast täiesti mööda minu arvates. Mulle väga meeldis väide : "Meil on alles vanarahvale tähtsad pühad ja uskumused alates vastlapäevaliust ja lõpetades üle jaanitule hüppamisega. Piimahambadki visatakse ahjule." Tõesti on väga hea, et need säilinud on ja, et need kantakse edasi järgmistele põlkondadele. Meeldis ka see, et ,,Meil on laulupidu ja tantsupidu, kus on, mida uhkusega laulda ning mille taktis tantsida!" Ammu teadagi, et eestlased on tuntud laulu- ja tantsurahvas. Väga uhke tunne on olla laulukaare all ja teha seda mis on südamelähedane. Üks väidetest oli, et ,,Meil on ilusad naised." Ma ei tea kas see on nüüd see asi, mis teeb eestis elamise heaks. Kindlasti mõne jaoks teeb, aga pole asi millega kiidelda. Kõige rohkem pani mind mõtlema väide ,,Meil on üles kasvanud pööraselt andekas 1825aastaste põlvkond,
Ka need, kes teevad oma otsuse sunnitult (näiteks ei saa eesti keele oskamatuse tõttu Eesti kodakondsust), ei ava kodakondsuse kaudu otseselt oma veendumusi. Siiski näitab kodakondsuse valik hästi, kas inimene on laiemalt oma mõtetes ja tegudes rohkem Eesti või Venemaa-keskne. Kvalitatiivsete intervjuude järgi tunnevad vastajad ennast Eesti ühiskonna liikmena, seda sõltumata kodakondsusest. Näiteks võib tuua tsitaadi intervjuust Eesti kodakondsuseta tudengiga: /.../ ma tunnen ennast Eesti kodanikuna, sest Eesti on minu kodumaa, ma sündisin siin, kasvasin siin üles, elan siin ja tahan ka siia jääda. See on mulle lähedane, arusaadav... kodumaa, mida veel rohkem öelda. Sest see minu meelest ei sõltu sellest, kas mul on kodakondsus või mitte (nr 11). Territoriaalne identiteet. Rääkides Eestis elavatest venelastest tuleb mainida, et siinsete venelaste jaoks on riik ja territoorium kaks eraldi mõistet. Inimesed, kes identifitseerivad end
Zarathustra laskus üksinda mägedelt ja keegi ei tulnud talle vastu. Aga kui ta jõudis metsa, seisis korraga ta ees vanake, kes oli jätnud oma püha onni, et metsast otsida juuri. Ja nõnda kõneles vanake Zarathustrale: ,,Ei ole võõras mulle see rändaja: mõne aasta eest ta läks siit mööda. Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides? Teiseks on muutunud Zarathustra, lapseks on saanud Zara¬thustra, ärganud on Zarathustra: mis tahad nüüd magajate mant? Nagu meres sa elasid üksinduses, ja meri kandis sind. Häda, sa tahad astuda maale? Häda, sa tahad jälle ise kanda oma keha?" Zarathustra kostis: ,,Ma armastan inimesi." ,,Miks, ütles pühak, olen siis mina tulnud metsa ja kõndu
leevendada. Eestlased on välisvaatlejale tuntud eelkõige oma reserveerituse ja külmuse poolest, kuid lähemal tundmaõppimisel ,,sulab jää" ning sõnaahtrast inimesest saab hea vestluskaaslane. Sellised me eestlased olemegi- väikese rahvusena umbusklikud võõraste suhtes, sest maailmas on kõigest miljoniringis meiesuguseid ning enese alalhoiuinstinkt on meile sügavalt sissekodeeritud. Seesama instinkt on meid alal hoidnud tuhandeid aastaid ning ilmselt hoiab ka edaspidi. Tunnistan ausalt, et kuigi ma seda ei oodanud, siis tunnen end praegu neid sõnu kirjutades täpselt külma, vaoshoitud, rahuliku, mõnikord pisut riukaliku ja liigratsionaalse eestlasena (stereotüüpsed hoiakud ei pruugigi olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane. Sellist rahvuslikku uhkust peaksime tundma iga päev, sest nii on meie püsimajäämine
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale. Nõustun viha osas Luule Viilmaga, kes jõudis enda elu jooksul kirjutada päris mitu
tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte!
laine peal. Kammerooperile kahjuks ei jõudnud. See on küll selline asi, mis võiks ka Urvastes ettekandele tulla. Legend on see, kuidas te (vähemalt paar aastat tagasi) paljajalu igal pool ringi käisite (bussiga Tartusse jne.). On see tõsi ja kui on, siis miks? Ei tea isegi, miks. Saapad-sokid ahistavad teatud määral, lisaks on paljajalu käimine tervislik. Ma ei tea, vanasti võis selles poosi ka olla, et näete, mis ma võin, aga praegu ma tunnen küll tungi jälle paljajalu käima hakata. Proovin - kui jalad lubavad, hakkan ka! Kas on ette tulnud, et mõni inimene on teile otse öelnud, et talle ei meeldi see, mida te kirjutate? Ikka ütlevad. Neid ei ole küll palju, aga olenevalt olukorrast ja tujust, kas ta suudab seda ära rikkuda. Sellist inimest ma vihkama küll ei hakka nagu ka näiteks inimesi parteidest, mis mulle ei meeldi. Kas te sellesse kuldkalasse usute, kes kolm soovi täidab? Aga soovide peale mõelnud olete
Kas Eestil on tulevikku? Eestlased on ajaloo vältel olnud väga kokkuhoidvad. Meie rahvuskaaslased on hoidnud Eesti lippu kõrgel nii heas kui ka halvas ja pole lasknud oma meelsust rikkuda isegi mitte teiste rahvaste agressiivsel pealetungil. Eestlase rahvustunnetus on vastavalt vajadusele olnud erinev. Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad võimud ei lubanud. Riigi taastami
Me tülitseme mõtetute asjade üle. Ma katkestan kõnesid ja sa helistad kohe tagasi. Ma luban, et ei tee seda uuesti ja nii ma ka teen. ma võin käituda ebaküpselt vahest, aga on üks asi, milles olen ma täiesti kindel. Ma ei tea, kus ma oleks praegu, ilma sinu kannatuse ja armastuseta. Ma ei pruugi olla parim tüdruk/poisssõber, ma ei pruugi näidata, kui väga ma tegelikult sinust hoolin.. aga seal on üks asi mis on ja jääb alatiseks tõeks. "Ma armastan sind." · * Ma suhtun sinusse ülbelt ?! Sa küsid :"miks ?" Ma vastan :" Sa pole paremat suhtumist väärt !" · Ma armastan sind nagu pasta hambaharja, nagu soojust tekk ja nagu rong rööpaid. · Ma tahaks sulle karjuda :" Kao siit, ma vihkan sind !" aga ometi ma naeratan ja kingin sulle musi. Ma tean et sa oled mind petnud ja olen valmis minema kaugele, et teada saada kui kaugele lähed sina .
Ma arvan,et sõjavägi peab jääma kohustuslikuks,kuna muidu see tänapäeva elu muudab kõik eesti mehed nõrkadeks.Sõjavägi kasvatab iseloomu ja vastupidavust.Muidugi tänapäeva sõjavägi on mitu korda leebem ja parem,kui mõnikümmend aastat tagasi,aga ikkagi,sellest ei tohiks loobuda. 5)Mina olen küll isamaaline,kuid pean siin mainima ka seda,et ma olen väga mitmekülgne.Ma armastan väga oma sünnimaad ,ning ma ei unusta seda kunagi ,kuid ma olen täiest võimeline näiteks mujale maale elama minna või tegelema muude maade traditsioonide või kultuuriosaga.Spordis ja igalpool mujal ,ma olen alati Eesti poolt olnud ja ma arvan,et seda peaks iga eestlane tegema,sest see,kui oma inimesi toetada,siis see tõstab ka selle inimese tulemusi. 6)Ma arvan,et seda ei juhtugi üldse,sest Eesti on küll väike ,aga see
Mina pean väga oluliseks perekonda. Tean, et minu vanused mõtlevad pigem pidutsemisest ja karjäärist. Arvan, et kui räägiksin neile, et mina väärtustan rohkem pere loomist kui muud siis kindlasti nii mõnigi mõtleks peas, et: ,,On vast tropp!" või midagi seesugust. Mis sellest, et seda otse välja ei öelda. Oma unistustest armastavast abikaasast, pisikesest majast koos mõne peenraga, särasilmsetest lapstest ja suurest koerast, sellest julgem ma rääkida vaid nendele keda ma tunnen hästi. Nendele, kelle ees julgen olla mina ise. Ma ei karda mitte teiste pilku vaid ise enda oma. Vahel tunnen, et keegi tüütab mind, kuid siis mõistan et see olen mina ise. Tunnen kuidas vahel poon iseennast oma mõtetega. Vahel mõtlen asjad isegi hullemaks kui nad seda tegelikult on. Kardan olla mina ise, kuna kardan, et kaevan sellega iseendale augu. Seega üritan vahel mõelda teisiti. Üritan mõelda nagu mõtleb kasvõi minu õde. Selline elu tundub kohe palju ilusam
polükroonne ajakäsitlus ja inimesi, kellel on monokroonne ajakäsitlus. Üldjuhul lihtsalt üks ajakäsitlus ühes kultuuris domineerib ning sellega peavad teised kohanema (Pajupuu 2001). Raske on kohaneda kuskil, kus suhtutakse millessegi hoopis teistmoodi, kui sa harjunud oled. Ei saa öelda, et üks või teine ajakäsitlus oleks teisest parem või halvem, sest nii ei ole. Need kaks ajakäsitlust on lihtsalt niivõrd erinevad. Ning enda puhul tunnen, et see on võib-olla see koht, milles mul on veel palju arenguruumi. Ma olen Hispaanias käinud mitmeid kordi ning mind ikkagi veidi häirib see, et seal hilinetakse. Nüüd aga mõistan seda palju paremini ja ei pane seda enam pahaks, püüan mõista, et nende suhtumine aega on lihtsalt palju erinev kui minu suhtumine. Koostöö sujus meil hoolimata erinevast mõtlemisest siiski hästi, mind küll häiris hilinemine, aga tunnen, et olen üsna hea kohaneja ja seetõttu ei tekkinud meil ka
Sul on lihtsalt sügav tahtmine olla õnnelik! Minule tähendab õnn hetkel kellegi tähtsaga koos olla. See on minu vaade hetkel õnnele. Kuigi see vaade on mul juba päris kaua olnud ning ilmselgelt kestab veel päris tükk aega. Ilmselgelt on igal inimesel oma tähendus õnnele. Mina leian selle õnne oma lähedastest. Nendega koos olemine tekitab midagi minu sees. Midagi head ja sooja. Midagi rõõmsat. Ma tunnen nende lähedust, tunnen, et mul on keegi. Keegi, alatiseks. Ma tunnen lihtsalt ennast nendega alati õnnelikult. Tunnen ennast hästi. Ma armastan lihtsalt enda lähedasi inimesi. Juba sellepärast, et nad mul olemas on. Vahet pole kui kaugel keegi ka ei oleks, on nad mul alati olemas. Nad suudavad mind naerma panna ja õnnelikuks teha. Jah, nad suudavad ka nutma ajada ning kurvaks muuta mind. Kuid seda ei anna võrreldagi kõige sellega kui õnnelikuks nad mind teevad. See on nii ääretult suur rõõm kui sa
Sellest sai ta südant: haaras kasti uuesti paremale põlvele ja hakkas edasi astuma. Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis
When I went to school, they asked me what I wanted to be, when I grow up. I wrote down "happy". They told me I didn't understand the assignment and I told them they didn't understand life. Iga päevaga läheb elu kiiremaks. Isegi pikad trepid, mida mööda ma jooksen, mööduvad välgukiirusel. Nii, et terve elu läheb väga kiiresti. Meil tuleb põletada oma sildu, läbida juba sisse tallatud radu ja jätta endast maha midagi, mis meid ikka meelde tuletab... kellegile. Ma tunnen end kuidagi nii aheldatuna. Aheldatuna inimestest, tunnetest, koolist ja eelkõige sellest vastikust rutiinist, mis on saanud justkui igapäevaseks osaks mu elust. Ja ma usun, et ma pole ainuke, kes selle all kannatab. Just praegusel hetkel annab tunda suur soov end ahelaist vabastada ja rutiinsest elust lahti öelda. Tahaksin olla täiesti vaba, olla seal, kus ma parasjagu soovin, ilma, et mul istuksid pidevalt kukil kohustused ja tegevused, mida ma vabatahtlikult
Vot mina nii ei saa. Infot tuleb ju liiga palju. Ja kõik see läheb ju kaotsi. Või ei lähe? Mulle meeldib lugeda ja teha seda ikka vaikses keskkonnas. Hea on olla selles keskkonnas. Praegu õpetajana olles viie aastaste laste rühmas, näen, et lapsed vajavad palju mängulisust ja vähem õppimist. Lapsed on tublid ja tahavad õppida, aga mõned lapsed on sunnitud õppima vanemate soovi kohaselt. Alles täna oli mul rühmas üks poiss, kelle vanemad on teda pannud igasse ringi. Tunnen ja näen, et see laps on täitsa ära kurnatud. Nii et õppimisel ongi vaja igal inimesel leida endale sobiv stiil. See mis sobib sulle, ei pruugi sobida su pinginaabrile. Igal inimesel on tähelepanu valiv ja mitte kõike ei märgata ega jäeta meelde. Ka õppijad on erinevad mõni õpib kuulde põhjal , teine eelistab näha ja kolmas soovib ise teha. ,,Parem vähe ja paremini!" on õppimise kuldreegel. Ka meie oma president Toomas hendrik Ilves on ölnud,
Kõige suurema ja silmapaistvama monumendi vääriline on Eesti esimene demokraatlikul teel valitud president Lennart Meri. Ta oli väga hea poliitik ja riigipea, kes tegi oma riigi jaoks palju ära. Samuti oli ta ka hea kirjanik, kokku on ta kirjutanud seitse teost. Viimane neist, ,,Hõbevalgem", ilmus 1984. aastal. Lennart Meri oli uhkusega eestlane: ta armastas südamest oma maad, riiki, rahvast ja tegi suuri jõupingutusi taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ülesehitamiseks. Oma tarkuse, intelligentsuse, teiste erakordsete isikuomaduste ja suurepärase poliitikuvaistuga avas ta Eesti riigile ukse Euroopasse. Lennart Meri viis väikse Eesti suurde maailma. Ta on mees, keda eestlased austavad ja mäletavad igavesti. Tema mälestusportaalist leiab üle viie tuhande siira kaastundeavalduse, mida lugedes saab kindlaks Lennart Meri tähtsus eesti rahvale. Perekond Sepp kirjutas:,, Miks pidi me kallis president lahkuma just sel raskel ajal
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga."
Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja võtab võime õitsele puhkeda. Armastus on pikk, magus uni ... ja pulmad on äratuskell. Kui saaks, annaks armastusele oma telefoni numbri. Ära otsi inimest laternaga, vaid südamega, sest vaid armastus avab inimese südame. You can always make me smile. Vaatad läbi ta silmade ta südamesse ja leiad sealt enda oma. Ma armastan sigu. Koerad vaatavad meile alt-üles. Kassid vaatavad meile ülevalt alla. Sead kohtlevad meid kuid võrdseid. Sir Winston Churchill Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. armastus :) Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui Sa ütled "Ma armastan Sind", mõtle seda tõsiselt. Usu armastusse esimesest silmapilgust. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult.
Keda ma segan? OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te öösel hääletate, mille eest teid öösel autost maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee mujale ära, miks te kõnnite 4 kilomeetrit kõrvalist ja kinnikasvanud teed siia! Kuula hoolega. Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed ja teed hommikuni aega parajaks. Võid minna suure tee peale, või lähed paar kilomeetrit jõge mööda alla, seal on kitsesöögimaja, sinna mahub külitsi viskama, katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla liikumises. ROLAND: Laura? LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetuda. Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda teineteiseta... OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5
Kuula ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe. hoolega. Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed Ma nagu aimasin, et mingi jama tuleb. Oh sa ja teed hommikuni aega parajaks. Võid kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! minna suure tee peale, või lähed paar ROLAND: Ega meil nüüd surmahäda ka ole. kilomeetrit jõge mööda alla, seal on Andke andeks. Võime kohe ära minna. Asi kitsesöögimaja, sinna mahub külili viskama, ei ole nii hull. katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla OSVALD: Mine ära jah. Asi ei ole nii hull! liikumises. Mida sina tead. (Paus.) Hea küll, ehmatasin ROLAND: Laura? teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi
president Toomas Hendrik Ilves:“Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgeks!“ Allikas, mis ühendab kõiki eestlasi, on kindlasti Laulupidu. See on märk mis võiks iseloomustada Eestit Euroopas ning mis annab väga positiivse kuvandi eestlastest. See on see, mida teistel riikidel pole. Seda suurt sündmust, ei anna võrrelda isegi Brasiilias toimuvate kirevate ja lärmakate karnevalidega. Sain olla osaline ka eelmisel aastal toimunud XXV Üldlaulupeol. Minul oli see teine kord, laulda laulukaare all ja tunda, kuidas hingati ühes ja taheti olla üksteisega koos. Süda lausa värises, kui lauldi „Mu isamaa on minu arm“. See tunne, mida valdab inimest laulupeol, see on kirjeldamatu. Isegi eestlasele, kes on jonnakas, ja mitte väga vaba oma tundeid välja näitama, on see sündmus kindlati väga liigutav ja kaasahaarav. Just sellised üritused on need, mis näitavad, kui ühtehoidvad võivad olla eestlased, kui oluliseks nad peavad jätkata traditsioone, nagu on laulupeo
tihti vajatakse aga operatsiooni käigus suuremal või vähemal määral verd vereülekandeks. Vähe tähelepanu pööratakse tagasihoidlikele doonoritele, tänu kellele kõik need rasked operatsioonid on üldse võimalikud. Just sellepärast olen ma viimasel ajal vaadanud tuttavaid doonoreid suure imetlusega, sest nad on oma vabast tahtest teinud midagi head, lootmata ise midagi vastu saada. Seda võib tõesti nimetada kangelaslikuks ning ma olen uhke, et tunnen mõnda inimest, keda võib tõesti nimetada kangelaseks. Eestlane on kord juba tagasihoidlikuks loodud ja tal nagu ei sobiks välja näidata oma rõõmu, kui ollakse millegi heaga hakkama saadud. Ma mäletan, kuidas koolis oli doonoripäev ning ka mitu minu sõpra käisid verd andmas. Hea tava on, et pärast vereandmist antakse annetajatele suur šokolaad. Pärast protseduuri norisin natukene nende kallal, küsides, kuidas heategijad ennast tunnevad
Eestlane kes ta on? Eestlasi on vähe, kokku vaevalt üks miljon. Kuigi enamus maailma inimesi ei tea, kus meie väike riik paikneb, siis paljudele, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Kes on siis eestlane ja mis teda iseloomustab? Meie ajalugu on olnud keeruline ning see on kindlasti jätnud jälje eestlaste iseloomu ja olemuse kujunemisele. Lähiaastakümnetel ida poolt tulnud mõjud on olnud tugevad ja püüdnud meid igati murda ning oma võimule allutada. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele ka vastu astunud. Enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, sest meid on arvuliselt nii vähe. Vaatamata sellele oleme suutnud jäänud iseendaks ja vahelduva eduga ka iseseisvaks. Eestlast iseloomustab töökus. Ta oskab tööd teha. Alati ta ei viitsi, küll aga rabab ta eriti siis, kui teeb midagi iseendale või oma pere heaks. See annab jõudu pingutusteks, et oma eluga hakkama saada. Paljudel eestlastel on maal esivanema
noort. Asjalikud inimesed saavad läbi igal ajal, mida elu ka ei tooks. Eestlane saab olla igal pool, aga kas ka õnnelik? Vanavanemate elu on varsti sama võõras ja kummaline kui mõne kauge suguharu elu troopikas. Võib väita, et see on paratamatu: uus elu on parem, see tähendab mõnusam ja lahedam kui vana. Järelikult ei ole põhjust vana kahetseda ja võib olla mäletadagi. Paraku ei ole alati selge, kas uus elu ongi vanast parem, kas oleme õnnelikumad kui olid meie esivanemad. Veel vähem suudetakse hinnata, kas see kiiresti muutuv elulaad on midagi kindlat ja kestvat või ollakse valinud ummiktee, mis viib kord suure kriisini. See on oht põlvkondade järjepidevusele. Järjest enam kerkib esile lääneliku elustiili väärtustamine: slängid ja laenud eesti keele sõnavaras, madal iive, segaabielud, seksuaalvähemused. Eestlane võtab välja notebook´i, märgib sinna businessman´iga briefing´u aja
Vastus on imelihtne – loomulikult laulmine ning laulupidu. Nõmme Gümnaasiumi vilistlane ja endine Eesti Vabariigi president Lennart Meri kõneles 1999. aasta laulupeol nii: „Laulupidu on südameasi nagu eesti keel ja meel, nagu armastus. Moed tulevad ja lähevad, aga rahvas ja riik jääb. Laulud on olnud meie relvad ja laulupeod meie võidud.“ Pean tõdema, et ma pole elus midagi nii ühendavat kogenud, kui on seda eestlaste laulupeod. Pole vahet, kas sa oskad laulda või mitte. Ühtsustunne on see, mis loeb. Äärmiselt ülev tunne tekib, kui võtad võhivõõrastel kätest kinni ning laulad täiel häälel koos kümnete tuhandete kaasmaalastega eestlase jaoks kõige pühamaid laule. Eestlane suudab olla peale kangekaelsuse ka soe, ühtne ja kokkuhoidev inimene. Peale laulupidu pidasin diskussiooni oma lähemate sõpradega eestlaste ühtehoidmise teemal. Jõudsime üsna kiirelt järeldusele, et igaüks meist peaks olema
Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot. Need on andmed, mida koolikaaslastelt ja siin elavatelt pereliikmetelt sain. Väike osa vilistlastest on võõrsilt tagasi tulnud, uurin oma töös ka selle põhjusi. Tööle seadsin järgmised eesmärgid: 1) uurida välja, kes Lustivere Põhikooli vilistlastest on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal välja rännanud; 2) selgitada väljarände põhjused ja toimetulek mujal maailmas; 3) õppida koguma materjali, seda analüüsima ja järeldusi tegema; 4) õppida oma aega paremini planeerima. Eestlaste väljarände põhjustena püstitan järgmised hüpoteesid: 1) majanduslikud põhjused; 3 2) hariduse omandamine väljaspool Eestit.
Ann tormab kapi juurde. Otsib põletusvastast geeli. Kuradi kohv ma ütlen. ANN Ma tõesti ei tahtnud. Ann leiab geeli ja tormab Felixi juurde. FELIX Oli sul vaja seda kohvi juua? ANN Oli sul vaja just praegu seksida? FELIX Millal me seda viimati tegime? ANN Ma teen endale parem uue kohvi. Felix karjub valust. ANN Kas ma kutsun arsti? FELIX Ei. ANN Siis rahune maha. Felix istub diivanile. Hingab sügavalt. FELIX Muide, ülehomme tulevad lapsed. ANN Mul olid teised plaanid. FELIX Siis on meie pulma-aastapäev. Nad tahtsid teha üllatust. ANN Me pole juba aastaid oma pulma-aastapäeva tähistanud. FELIX Seda enam vajab see tähistamist. ANN Felix, ma tõesti ei tea... FELIX Ann, palun. Ann tuleb köögist uue tassi kohviga. 5
Ike paneb riidesse. IKE Su külalist polegi veel. KIOKO Tõsi. On sul kõht tühi? IKE Ei, ma saan hakkama. KIOKO Palun, lihtsalt on sul kõht tühi või mitte? IKE See on su külalisele, ma arvan. Kioko paneb einekarbid lauale, valab veini. IKE Ma tunnen ennast niigi süüdi. KIOKO See on normaalne. Mina tunneksin 20 ka. Ike istub Kiokoga lauda. KIOKO See on jahtunud. Ike sööb isukalt ja iga neelatus ihub teda kahetsusega. KIOKO On sul vahepeal kedagi olnud? IKE Ei. KIOKO
Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida enne kui tuhin mööda läheb ja pealegi on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Enda harimise kõige suurem eesmärk on siiski kuhugile jõuda. Leida endale meelepärane töö, loomulikult võiks olla see ka hästi tasustatud. Samas tahan olla ka oma lastele eeskujuks, et ka nemad suurena otsustaksid hariduse kasuks. Tegelikult on mul olemas ka täiesti negatiivne kogemus kõrgkoolis õppimisest, seda selles suhtes, et enne sotsiaaltöö eriala valimist proovisin õnne ka ärikorralduse erialal. Käisin aasta ära, kui järsku oli motivatsioon kadunud ja selgus kurb tõde, et see aine polnud siiski minu jaoks see, mida olin südames soovinud. Pika kaalumise peale otsustasin selle pooleli jätta ning peale paari
12. OMA TEEL SAAN KÕIK MIDA MA TAHAN... JA KUI MA EI SAA SEDA MIDA TAHAN SIIS JÄRELIKULT EI TAHTNUD MA SEDA PIISAVALT NING ÄKKI MA EI VAJAGI TEGELIKULT SEDA... 13. Naerata,näita välja,et sul on kõik hästi,kuna usu-vaenlasele ei paku miski rohkem närvipinget kui see,et sul on kõik tip-topp! 14. "Mõmmi, ma luban!" ütleb tüdruk pisarsilmi ja lõikab oma mõmmil pea maha, "sind väärikalt maha matta. 15. Ma armastan naeratusi ja naeru. Kui keegi tahab, et tema elus oleks rohkem naeratusi, peab ta looma selleks tingimused. Ja kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte viha, armukadeduse, suure ahnuse või vihkamisega, vaid armastuse ja headusega, avatud meele ja siirusega. 16. Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
annaabi.ee 
