Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu esimene koer". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koera, kutsika, hale, naabrite, mäletan, toredat, nutsin, meelt, sõmerpalu, perega, kolisid, õppinud, vedamine, parandama, magab, nimesid, muri, rõõmsameelne, hoolitseda, hommikul, saadabbassihäälega, ja tõepoolest, hääl nagu tõrrepõhjast: bu-bu-bu...Aga õde polnud enam noor, nii umbes kolmekümnene, kuid samuti pikk, sale, mustakulmuline, punapõskne ühesõnaga, mitte preili, vaid marmelaad, ja nii lõbus, häälekas, laulab aga väikevene romansse ja lagistab naerda. Polnud tal kuigi palju tarvis, et valju häälega naerma pista: ha-ha-haa! Esimene põhjalik tutvumine oli meil Kovalenkodega, nagu mäletan, direktori nimepäeval. Keset tõsiseid ja morne, pingutatult igavaid pedagooge, kes isegi nimepäevadele lähevad kohuse pärast, näeme äkki, et uus Afrodite on vahust sündinud: käib, käed puusas, naerab, laulab, tantsib... Ta laulis tundmusega ,,Puhuvaid tuuli", siis veel ühe romansi ja veel, ning võlus meid kõiki, isegi Belikovi. Ta istus preili juurde ja lausus magusalt naeratades: ,,Väikevene keel meenutab oma õrnuse ja meeldiva kõlavusega vana-kreeka keelt."
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
See oli katastroof!!! Ja nüüd see tulekahju, mis ma tegin!! Ma pean vist koju minema. Ma lonkisin koju. Oli juba pime. Ma olin juba kaua kodust ära olnud. Kui Stiiv-Maikel elutoast ukse kriiksu kuulis, jooksis ta ukse juurde. "Jasmiin, me ootasime sind! Miks sul nii kaua läks?" küsis ta murelikult. Ma ei öelnud kindluse mõttes midagi. Muidu jälle saadan kellegi surma. Ma läksin trepist üles oma tuppa. Õigemini, minu Stiiv-Maikeli tuppa. Ma heitsin voodile pikali ja nutsin paar näotäit. Siis aga rahunesin ja panin teleri mängima. Enda kahjuks tulid sealt just uudised, aga ma otsustasin need siiski ära vaadata. "Äsja kadunud Pitsabaari omaniku baar tulekahjus! Täna süttis ähmastel oludel Leindholdi pitsa tagaruum, milles hukkus kaks inimest. Pritsimeestele tegi see muret, et mõlemad sissepääsud olid suletud. Selleks, et sisse saada, pidid nad uksed lahti lõikama! On see vast katastroof!" "Jah, on see vast katastroof
Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
ALEKSANDER: Kui jutt juba sinnamaale läks, siis Ljubov, ütle midagi parunile inglise keeles. LJUBOV: Mida sa tahad, et ma ütleksin, papa? ALEKSANDER: Kõik mu tütred on õppinud viit keelt nimetage mind liberaaliks, kui soovite. Ma lugesin noore mehena Rousseau'd, olin Bastille' vallutamise juures, mitte et ma isiklikult oleksin vallutanud, aga ma mäletan, et see tekitas mus väga segaseid tundeid, mis näitab kui liberaalne ma üheksateistkümneselt olin. Ja naistele hariduse andmine jah, just nimelt! mitte lihtsalt klaveritunnid ja vene keele grammatika pour les filles Bakunin, ehkki teate, mida ma teile ütlen, nad kirjutavad vene keelt paremini kui mina; see
treenimise tõttu ümber, akne tõttu määratakse talle kvartslambi ravi ja ta on juba oma päevitunud jume kohta tänaval komplimente saanud. Evita modelliagentuurist peetakse J tänaval kinni ja pakutakse talle modellina tööd. Kuigi J ei ole endast kunagi modellimõõtu näinud aga otsustab need kataloogifotod siiski ära teha- ,,Halvim, mis juhtuda saab, on , see, et mul on endast lihtsalt mõned ilusad pildid, ja võtan seda kui toredat koplimenti oma füüsise kohta." ,,Ma tunnen end tõesti hästi. Mul on küllaga enrgiat ja tunne on selline, nagu võiks vallutada maailma. Koolis istun oma tunnid vaikselt ära, siis lähen trenni ja seejärel Kairi ja teistega hängima." +3 Viimane kolipäev ,,Mu meel lausa rõkkab rõõmusust, et ma ei pea oma klassikaaslasi nüüd kolm kuud nägema. Ei ühtegi neist!" +4 Kuna selgub, et Rumeenlased olid sulid ja soovisid ainult viisat, et riigist
katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia - Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda, Pearu läks magama, sulane parandas aia V - Saunainimesed olid imestunud, et Pearu suutis end tagasi hoida - Pearu peksab niisama, et oma võimu näidata, vanade naabrite sulase peksis läbi, muidu oleks enda sulast ka eile peksnud, aga sulase jõud käib tema omast üle ja selle pärast said naine ja lapsed - Järgmiseks päevaks sündmus unustati - Eespere alustas põllutöödega, korjati kesalt kive, mis veeretati aia äärde, Andres kaevas põllunõkku ka kraavi, tundis sellest rõõmu - Andres tahtis ehitada kraavi jõkke, et aiamaad ja sood üldse kuivendada, tahtis ehitada Pearuga kahasse, aga kõik kinnitasid, et sellest ei tule midagi välja
üks poiss saab planku värvida.» See näitas asja hoopis uues valguses. Ben jättis õuna-söömise. Tom tõmbas oma pintslit suurejooneliselt edasi-tagasi, astus sammu tahapoole, et tulemusi vaadelda, parandas pisut siin ja seal ja silmitses uuesti arvustavalt. Ben jälgis iga liigutust, tema huvi kasvas 19 järjest, töö hakkas talle ikka enam meeldima. Viimaks ütles ta: «Kuule, Tom, las ma värvin ka natuke.» Tom kaalutles; kavatses juba nõustuda, kuid muutis siis meelt: «Ei, ei; arvan, see ei lähe, Ben. Saad aru, tädi Polly on väga nõudlik selle aia suhtes -- just siin, tänava pool, tead. Kui see oleks õuepoolne plank, siis ei oleks ei mul ega ka tädil midagi selle vastu. Aga sellele plangule paneb ta suurt röhku, see tuleb väga hoolikalt teha. Arvan, tuhande, võib-olla ka paari tuhande poisi hulgas ei leidu ühtegi, kes oskaks teha seda nii, nagu vaja.» «Ei -- kas tõesti? Oh, kuule, lase mind ainult proovida, ainult natuke
.. (purskab nutma). TIINA (kohkunult). Mari! Mis sa ometi!... Kõik see!... MARI. On õige! Kes kõndis isa-ema järel nagu kutsikas? Kes jooksis juba käsku täitma, enne kui keegi suu lahti sai teha? Kes võrgutas Margust juba maast-madalast peale? Sina!! Kas sa olid nagu teine tüdrukukene ja tundsid ka mõnest asjast häbi? Oli teile ka mõni puu kõrge ja mõni vesi sügav? Paksust ja vedelast läksid sa poisiga läbi! Mina vaatasin pealt ja nutsin! TIINA (kaastundlikult). Vaene Mari! MARI. Kelle pärast? Sinu pärast! Ja nüüd tahad sa veel seda viimast, seda kõige viimast! Aga - enam ma ei lase! Piinatud loomalgi lõpeb kord kannatus otsa, miks siis mitte inimesel! TUNA (nagu enne). Ah, Mari! MARI (ägedalt). Ara hakka võrgutama! Jäta Margus rahule, ja - mina vaikin, nagu sein! TIINA (nagu enne, õrnalt). Oh jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, kui ka tahaksin
meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele,
õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a)
9servast; 10selili. 3. HOOLDUSABIVAHENDID Dialoog 1 Vanemõe kabinetis. Vestlevad vanemõde Ljudmilla ja hooldustöötaja Kiira. Koputus uksele. Vaikus. Uus koputus. Kiira paotab ust ja pistab pea ukse vahelt sisse. Kiira: Tere! Kas tohib? Ljudmilla: Jaa-jaa! Tere! Jaa-jaa! Tulge edasi. Istuge siia. (Köhatab) Kiira: Ma pidin täna kell 12.00 Teie juurde tulema, et hooldaja töökohast rääkida. Ljudmilla: Ah jaa, ma mäletan. (Üllatunult) Kas kell ongi juba 12? Ahhaa, ongi juba! Küll aeg lendab kiiresti! Aga asja juurde siis! Kiira: Muidugi, muidugi. Ljudmilla: Ma tahan Teie käest küsida hooldusabivahendite ja nende kasutamise kohta. Kiira: Küsige. Ljudmilla: Missuguseid abivahendeid te teate? Kiira: Neid invatehnilisi abivahendeid on ju väga palju! Minu vanaisal olid kodus kepp, küünarkepid ja kaenlaalused. Ljudmilla: Kaenlaalused?
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis igast küljest temale olid suunatud, kuid ta higistas ja puhkis asjata: ta pingutustel oli ainult see tagajärg, et ta paks apoplektiline, pahameelest ja vihast purpurpunane nägu puuhalusse tungiva kiiluna ikka rohkem naabrite õlgade vahele pigistus. Lõpuks tuli talle appi keegi mees, kes oli niisama paks, lühike ja auväärt kui ta ise. «Jõledus! Need mõned skolaarid, kes nõnda auväärt kodanikuga kõnelevad! Minu ajal oleks neid varbadega läbi nüpeldatud ja pärast neid endid nendel ärr põletatud.» Nüüd alles päris lõbu algas. «Tohoo! Mis linnuke see seal nõnda piiksub? Kes see õnnetusekraaksuja on?» «Mina tunnen teda,» hüüdis üks. «See on meister Andry Musnier.»
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast rohkem ja mõned mu lapsed elavadki Tartus. Ise olen olnud palju suvesid Elvas, nii et Tartuga on tihedad sidemed. Kes teie lastest võiksid ennast tartlasteks pidada? Võiks öelda, et kaks on tartlased ja üks õpib Tartus. Laur Vallikivi on koos perega Cambridge´is ja teeb doktoritööd, aga ta tuleb sealt tagasi ja jätkab õppejõuna Tartu Ülikoolis. Tal on Tartus pool maja ostetud ja tema saatus on kindlasti selle linnaga seotud. Tütar Maarja Pild on Tartu Ülikoolis ametnik, ta on samuti Tartu Ülikooli lõpetanud. Tema pesapaik on Elvas, kus ta on kolmanda lapsega kodus. Noorim poeg Hando õpib Tartus ajalugu. Vanim poeg Hannes on selles linnas õppinud juurat ja vanim tütar HelenVesta on lõpetanud Tartu kunstikooli.
. sest mu silmad reedavad , et ma tegelikult ARMASTAN SIND ! · Olen jah vahel labane ja lapsik, kuid mulle see meeldib, sest ehk igatsen lapsepõlve mida oli mul nii vähe. Ma ei lippa täiskasvanute maailma, kuigi olen selles sees juba aastaid aga südames olen siiski väike tüdruk · Sinu suudlused on nagu pühapäeva hommikused pannkoogid, millest ei saa mitte iial küllalt · Üks päev sa nutad minu pärast naq nutsin mina sinu pärast. Üks päev sa igatsed mind naq igatsesin mina sind. Üks päev sa vajad mind naq vajasin mina sind. Üks päev sa armastad mind , aga mina sind enam mitte · Pilgud on esimesed armastuskirjad · Ma võin vaadata sind põlastusega ja vihaga, kuigi ma seda ei tee. Ma võin vaadata sind nii nagu ma iial kedagi vaadanud ei ole, väga suure armastusega. Kuid siiski ma vaatan
Sa olid eelmises elus vist katkine õhupall. Tahad kohvi voodisse? Maga köögis! Sa oled vormis. Ümmargune on ka vorm. Arvad, et oled asendamatu? Pista näpp korra vette ja vaata, kas jääb auk alles. Kas sul on magades ka see tobe naeratus näol? Tee üks sügav kummardus, nii jõuab veri sulle lõpuks ka pähe. Ema on sulle kindlasti mitu korda öelnud, et sa ei ole mitte loll, vaid eriline. Ta on peast nii nüri, et pudeli avamiseks kutsub Tehnoabi. Ära koera küll osta, sa ei saa endagagi hakkama! Kui mul oleks Tourette sündroom, siis sina põhjustaksid mul hoogusid. Ära kratsi end. Parem pese. Sa oled sama vajalik nagu allveelaevas õhuaken. Mine seisa veelompi, ehk kasvad veel natuke! Parem ära mind vihasta, mul hakkavad kirstud otsa saama! Sa oled nagu Actionman, sul on kandiline soeng, armilińe nägu ja püksis mitte midagi! Mitu korda ma pean vett tõmbama, et sa ära kaoksid? Kas sinu koduplaneedil keegi kunagi vait ka on?
vidistamas, püüa tema häält järele teha ja ütle lapsele, et sa teed "linnuhäält". · Kui sa matkimist jätkad, püüab laps ka ise seda jäljendada. · Matki ka teisi hääli, näiteks tuule lõõtsumist või koerte haukumist. · Kuulatage teisi lähiümbruskonna hääli, näiteks auto, mootorratta või rongi häält. · omake mööbliesemete tagant ja alt läbi ning põigake ka teistesse tubadesse. LOOMADE KÕNE · Näita lapsele koera pilti. Ütle, mis häält koer teeb. · Järgmisena näita kassi pilti ja ütle, kuidas kass teeb. · Nüüd näita kala pilti, kuid hääle tegemise asemel näita, kuidas kala suud maigutab. · Loe lapsele ette järgmine salm: "Mida ütleb koerake? "Auh, auh, auh." Mida ütleb kiisuke? "Mäu, mäu, mäu." Aga kuidas kala teeb? Kalake teeb nii." (Maiguta kala moodi suud.)
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
Muutuste kiirus hämmastas ka ameeriklasi, nende ees avanes nagu unes uus maailm. Just niisuguse muinasjutulise teema valis ameerika kirjanduse rajaja W.Irving oma jutustuse ,,Rip van Winkle,, sisuks (tüüp läheb koeraga ja püssiga mägedesse kuna läks naisega tülli ja siis kohtab hollandi riietes olevat meest kes viib ta teiste hollandlaste juurde. Seal job ta natuke alkoholi ning siis jab magama. Kui ärkab pole enam kedagi, ei tema koera ega relva ega hollandlasi. Tuleb välja, et ta magas 20 aastat ning on ärganud teises riigis- Ameerika Ühendriigis. Harjumuspärase loiduse ja unisuse asel oli hoopis toimeks, püsimatu ning riiakas inimene. Maailm oli muutunud.) E.A.Poe. (1809-1849) Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas. Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
.................................................................................................. 60 VALIME ............................................................................................................................ 60 OHHOHOO! ...................................................................................................................... 61 VÄRVILISED SAMMUD .................................................................................................... 61 SUURE KOERA KUTSIKAS ............................................................................................ 62 TEE JÄRELE! ................................................................................................................... 62 LÄHME POODI ................................................................................................................. 63 RÜTMIMÄNG ..................................................................................................................
autoga. Me kõik oleme lollid, kuid igaüks oma valdkonnast. Ma olen sama debiilik kui sina kuid mina olen oma valdkonnast. Apelsin > tervis > sport > raha > naine > seks > aids > surm. Järeldus - ära söö apelsini! Saab selili, saab kõhuli.Saab kummiga, saab kummita. Kummiga on ohutum aga kummita on mugavam. Millest sina mõtled? Mina räägin ujumisest. Mida rohkem ma mehi tunnen, seda rohkem oma koera armastan. Ma ei ole täielik idioot - pisut jääb veel puudu. Kui ma tahan last, siis sünnitan ta, mitte ei võta endale meheks. Arvad, et oled asendamatu? - Pista näpp korra vette ja vaata, kas jääb auk alles. VÄRVID: Värvid on need, mis teevad maailma ilusamaks & südamed soojemaks. Kõigil värvidel on oma hea põhjus! Me näeme oma maaila must - valgena, kuna ei oska hinnata seda mis meil on. Maailma nurgas vedeleb üks kollane õhupall koos purunenud unistustega.
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
annaabi.ee 
