Terminit neuma kasutati ka pedagoogilste meloodiate kohta, mille abil illustreeriti erinevata kirikulaadide omadusi. Rüütel - kuninga või aadliku kaaslane sõjas. Rüütli kohustuseks oli kahekordne ustavus - ja truudusteenistus Jumala ja kiriku pühitsetud Neitsi Maarja ees. Rüütlite kombestik - käitumiviis südamedaamide vastu, mis on andnud tänapäevani arusaama mehelikust, õilsusest, vaprusest, aususest ja armastusest. Minnesinger - XII, XIII või XIV saj. kurtuaasset rüütli - ja lembelüürikat viljelev, kõrgest soost komponist ja luuletaja või ministeriaal. Trubaduur ehk rändmuusik - provanssaali komponist - luuletaja - laulja, kelle kunst puhkes õitsele XII - XIII saj. Lõuna Prantsusmaal. Nende hulka kuulusid krahv William IX, Bernart de Ventadorn, Marcabru. Keskaja kirikupühad- Kristuse ilmumispüha e. Kolmekuningapäev, Kristuse ristimispüha, Issanda templissetoomise päev e. Küünlapäev, Palvepäev,
saj) kõige lähedasem praegusele · tema mõtles välja noodisilpnimetused ut,re,mi,fa... 5.kvadraatneuma kandilised noodipead 12.saj 6.Marco Kölmist (lõi rütmi süsteemi) 13.saj Keskaja ilmalik muusika · goljaarid teenistuseta vaimulikud, üliõpilased · rüütlilaulukud õukondlik luule: trubaduur (Pr) truväär (Pr) minnesinger(Saks.) · minnesinger lembelaulik · olulised pillid: lauto(keelpill), tsitol, rebekk, fiidel, rataslüüra, portatiiv(orel)
Kui armsama sõtta Õhtulaul daami või merele saatnud akna all neiu kaebelaul Rüütliluule mujal maades ◦ Kandus edasi Saksamaale ja Itaaliasse ◦ Saksa aladel tegid meisterlaulikud oma tsunftid ◦ Sellega sai rüütlikirjandusest käsitööharu ◦ Minnesang – Saksa rüütliluule nimetus ◦ Minnesinger – lauliku nimetus ◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist ◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid ◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu RÜÜTLIROMAAN Rüütliromaan: ◦ Enamasti värsivormilised ◦ Põnev ainestik ◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused ◦ Põhilised teemad armastus ja sõda ◦ Esines fantastilisi elemente:
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest
13. Kangelaslaulud- Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. 14. Zonglöörid ehk menestrelid- Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. 15. Rüütlilaul- Ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks võrdlemisi hea ülevaade. 16. Turbaduurid- Rüütlilaulukud (Lõuna-Prantsusmaal) Turväärideks kutsutakse Põhja- Prantsusmaal. 17. Minnesinger- Rüütlilaulik keskaegsel Saksamaal ja Austrias. 18. Tuntumad laulikud olid turbatuur Bernart de Ventadorn. Turväärid Richard Lõvisüda, Adam de la Halle Minnesinger Walther von der Vogelweide.
Rüütlilaul on keskaegse aristokraatse luule ja muusika üldnimetus. Rüütlilaule on säilinud suhteliselt palju. Neis on luuletekst ja muusika lahutamatud. Teemadest valitseb armastus ja südamedaami kultus (ülistamine). Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest soost, enamasti mehed, aga oli ka naisi. Nad esitasid enda loodud laule. trubaduur – rüütlilauliku nimetus Lõuna-Prantsusmaal truväär – rüütlilauliku nimetus Põhja-Prantsusmaal minnesinger – rüütlilauliku nimetus Saksamaal 11. Nimeta kolme kuulsama rüütlilauliku nimed Trubaduur - Bernart de Ventadorn Truväär - Adam de la Halle ja Richard Lõvisüda Minnesinger - Walther von der Vogleweide 12. Millal sai alguse mitmehäälne muusika? (vt õ lk 30) Mitmehäälne noodist laulmine sai Lääne-Euroopa kirikutes alguse 11.-12. sajandil. 13. Kirjelda esimest mitmehäälse muusika vormi organumit
(õhtulaul daami akna all). 8) PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. 9)ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud neiu kaebelaul (lugemik 116-117) 10)BALLAAD- refrääniga tantsulaul. Trubaduuride vaim kandus Prantsusmaalt Saksamaale ja Itaaliasse. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja laulikuid nimetati minnesinger (armastuslaulik). Kuulsaim minnesinger oli Tannhäuser. Nt Saksamaal nimetati laulikuid - MINNESINGER (teada u 200 nime). Neist ehk kuulsaim TANNHÄUSER (13. sajandi keskpaik), kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper "Tannhäuser" RÜÜTLIEEPIKA (rüütliromaan) 12. sajandi keskpaiku puhkes kurtuaasne kirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid hakati kutsuma TRUVÄÄRIDEKS. Nende peamiseks loominguzanriks kujunes romaan, Ajapikku omandas "romaan" tänini püsinud
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku ki...
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalj...
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalj...
varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Minu arvates on muidu rüütlikultuur osa meie ajajärgust mis on paratamatu ning selline asi mis pidi lihtsalt olemas olema muusikas ja kultuuris.
esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud Luna-Prantsusmaal, kige peenem stiil, palju kaunistusi, kuulsaim Bernart de Ventadorn TRUR - laulik Phja-Prantsusmaal; kuulsaim Adam de la Halle, kes kirjutas ka mitmehlseid laule MINNESINGER, SAKSA KEELES LEMBELAULIK - laulik Saksamaal, kuulsaim Walther von der Vogerweide, hiljem Heinrich von Meissen(daamide listaja) ESTAMPII - varaseim instrumentaalne tantsuvorm 13. ja 14.saj ksikirjadest tuntud. FIIDEL - philine poogenpilli tpi, lamedaphjalise klakastiga REBEKK - -//-, pooliku pirni kujulise klakastiga LAUTO - maraphjaline araabia pritolu nppepill PSALTEERIUM - kandle sarnane, 3- vi 4-nurksele klakastile pingutatud keeltega, mngiti nppides, poognaga keelt tmmates vi keeltele les
Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid, menestrelid . Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ,,Lõokese laul (1 ja teine variant)'' 13. saj. truväär - Adam de la Halle ,,Robini ja Marioni mäng'' Minnesinger - Walther von der Vogelweide Minnesinger- Heinrich von Meissen (hüüdnimega Frauenlob (daamied ülistaja) Itaalias vaimuliku laulu nim. Lauda (hispaanias contiga) kuulsaim lauda Püha Assisi Franciscuse ,,Päikeselaul'' Hispaaniast pärit suurim laulukogu ,,Contigas de Santa Maria'' (,,Püha Maarja laulud'') Alba- koidulaul Serena - õhtulaul Pillid ja pillimuusika 13.sajandil puudus pillimäng Pillidega tihedalt seotud valdkond -> tantsumuusika
· kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; Tentsoon (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema;
Kangelaslaulud idealiseerisid vaprust ning teisi mehelikke ja rüütlitele kohaseid ideaale. Armastuslaulud seostusid rüütlikultuurile omase südamedaami kultusega. Rüütlid pöördusid lauludes oma südamedaami poole eriti aupaklikult ja suure imetlusega ning ei laulnud mitte niivõrd oma tunnetest vaid ülistasid naiselikke ideaale. Paljud rüütlilaulikud olid väga kuulsad, näiteks truväärid Adam de la Halle ja Richard Lõvisüda, trubaduur Bernart de Ventadorn ning minnesinger Walther von der Vogelweide. Siiski ei saa neid veel pidada heliloojateks, pigem olid nad poeedid ja laulikud.
,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Kuigi ta elas hulkurina, ülistab ta inimlikust. Mõisted Fiilid - keldi ennustajad (seadusetundjad ja nõuandjad), kes jutustasid oma sugukondade pärimusi Bardid keldi jutuvestjad, kes lõid ise mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule jumalatele, kangelastele ja valitsejatele Skaldid islandi kutselised laulikud Trubaduur Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik Truväär Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulik Minnesinger Saksamaa rüütlilaulik Fablioos Prantsusmaa rahva seas ülipopulaarne lühike värssjutustus, mis oli loodud rahva lõbustamiseks. Sisuks argielu sündmused. Elurõõmus, naljakas. Kasutatati vanasõnu ja kõnekäände. Lõppes püandiga. Svank sarnane fabliooga, ainult Saksamaal. Tegelased koomilised tüübid, sotsiaalse suunitlusega. Skolaarikud,kleerikud üliõpilased, nn vabad mõtlejad, hetke nautijad Vagandid vabad mõtlejad, kes kirjutasid oma luulet
Mõned zanrid: · Fabiloo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsialse suunitlusega lõhike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15
*Autor ei oma thtsust *Muusika eesmrgiks on inimest mjutada ILMALIK MUUSIKA Rtlilaulikud *Krgemast seisusest *pidi oskama mngida vhemalt 9 pilli *8. sajand Hispaania vallutati mauride poolt (luule, losside kaunistamine , meditsiin, astronoomia, pillid kitarr, lauto) *11. saj araabia kultuuri mjul kujunes Luna-Prantsusmaal rtlilaul *12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg *13. sajand rtlilaul levis Phja-Prantsusmaale ja Inglismaale Trubaduur rtlilaulik Luna-Prantsusmaal Minnesinger rtlilaulik Saksamaal Truvr rtlilaulik Phja-Prantsusmaal Lauldi: *kitsas sprade ringis *rtel oli ise luule ja muusika autor *esitusel palgati tihti rndlaulikuid appi *Sjast (ristisjalaulud) *Armastusest Kantsoon krgeim laululiik (filosoofilise sisuga armastuslaul) Pastorell laul rtli ja karjusneiu armastusest Romanss laul rtli ja daami armastusest Sereena htulaul; rtel palub daamil avada endale uks Alba koidulaul; hoiatus, et hommik on kes, aeg on sdamedaami juurest lahkuda Rndlaulikud:
vaid valdasid ka teisi kunsti liike. Rändkunstnike nim: Prantsusmaal zonglöörid Inglismaal bardid Saksamaal spiilmannid (spielmann) Hispaanias huglarid Venemaal skomorohhid Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal trubaduur Põhja Prantsusmaal truvõõr Saksamaal minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf · Psalteerium · Fiidel · Rebekk · Rataslüüra Renessanss 14-16.saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale
o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine. o Naisi ülistati värssides ja proosas. 9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja o Vagant, goljaar- Lääne-Euroopa rändlaulikud o Mahe stiil-kujunes välja Itaalias, trubaduuride järgi( seotud luulega) o Kantsoon- luule põhizanr o Ballaadid Robin Hoodist, tohutult populaarsed 10. Rüütliromaan- Keskaja romaanid rääkisid armastusest ja sõjast. Rüütel pidi, kas kaitsma oma riiki, kuningat või südamedaami.
-Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid -Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu -Idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale ja armastuse teema -Segunes kirikumuusikaga -Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (L-Pr) või trüväärideks(P-Pr) Tuntumad laulikud: -Trubaduur Bernart de Ventador -Truväärid Richard lõvisüda -Minnesinger Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: -portatiivorel -positiivorel Keelpillid: -fiidel -rebelk -psalteerium -lauto -harf -nurdy-gurdy -dulcimer Puhkpillid: -torupill Mitmehäälne muusika Organum: -mitmehäälsuse vorm -saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis -regulaarne tantsuline rütm -õitseng oli 12-13.saj Meistrid: -Esimesed keda hakati nim. heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: -Leoninus- lõi 2 häälse organumi
saj. lõpul Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi peaaegu kõigest. Rüütlilaulude peamiseks teemaks oli aga: Armastus Kangelased Neitsi Maarja teema Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn 13. saj. truväär - Adam de la Halle Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Mina pean rüütellikkuseks seda, kui mees julgeb vastutada oma tegude eest ja julgeb tunnistada kes ta on. Kindlasti kuulub rüüteliku käitumise alla ka tänapäevalgi viisakus ja
KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. Keskaegsed instrumendid Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill
Rüütlikirjandus põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest. Kõige täiuslikuma vormi leidis rüütlikirjandus luules ja romaanis. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad – trubatuurid. Trubatuurideks nimetati neid peamiselt Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Prantsusmaal tunti neid kui truvääre. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja lauliku nimetus minnesinger. Rüütliluule väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Keskaegsed rüütliromaanid olid enamasti värsivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. Põhilised teemad olid armastus ja sõda. Oma kangelastegusid sooritas rüütel oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Esimesed rüütliromaanid kirjutati Prantsusmaal. 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused
,,Ulaadi tsükkel"- Iiri ,,Beowulf"- Inglismaa ,,Vanem ja noorem Edda"- Island ,,Rolandi laul"- Prantsusmaa ,,Laul minu Cidist"- Hispaania ,,Nibelungide laul"- Saksamaa ,,Lugu Igori sõjaretkest"- Venemaa 6. Rüütlikirjandust puudutavad küsimused konspektist Trubaduur- oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Minnesinger- Saksamaa poeet ja muusik Kuningas Artur ja tema 12 ümarlauarüütlit- Artur, keltide poollegendaarne juht, oli vapruse, õilsuse ja halastuse eeskuju. Püha Graal- on keskaja legendide müütiline reliikvia, väidetavate imettegevate omadusetga anum, levinuma variandi järgi karikas või peeker, mida kasutas Kristus pühal õhtusöömaajal. Tristan ja Isolde- on romantiline ja traagiline jutustus ja legend rüütel Tristanist ja iiri printsessi Isoldest.
Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 7. Armujook- Gaetano Donizetti Ooper „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ja sellest on saanud
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal
vaatemängu nii tulihingelisele Wagneri fännile kui ka harilikule muusikaaustajale. Wagner ooper „Tanhäuser“ sisu „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 2013. aastal tähistatati ülemaailmselt Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva. Sel puhul tõi
Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Bernart de Ventadorn 12 saj trubaduur, teenis Akvitaania Eleanori õukonnas, pühendas oma laulud enamikus kõrgele armastuskunstile, säilinud 19 viisi. Adam de la Halle truväär, 13 saj, Arrasi kuulsaim laulik, erandina lõi ka mitmehäälseid laule, temalt tuntakse kaht laulumängu, kuulsaim neist "Robini ja Marioni mäng". Walther von der Vogelweide minnesinger, säilinud suur hulk tekste, aga ainult üks viis "Palestiina laul", tegutses keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses. 2 Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust kiriku- ja südamedaamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid
Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg, nauding. Luulel oli teadlik püüe tehnilise täiuslikkuse poole. Lihviti hoolega oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. Minnesang - Saksa rüütliluule nimetus ja lauliku nimetus minnesinger. Esindaja Tannhäuser, kelle luule sisalas palju autobiograafilisi andmeid. Parodeerib ka eputamist ja võimatuid nõudmisi rüütlile. Hispaania luule silmapaistvamaid esindajaid - Jorge Manriqe Rüütliromaan - Prantsusmaal, 13. - 14 sajandil. Iseloomustus - Enamasti värsivormilised, esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi pärimusi või legende. Põhilised teemad armastus ja sõda. Fantastilise elemente pidi olema. Rüütlel sooritas oma kangelastegusid isikliku au ja
- Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus) Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: Portatiivorel - kaasaskantav kõige pisem Positiivorel - kaasaskantav vankriga Keelpillid: Fiidel - viiuli eelkäija Rebelk - alt viiul pmst Organistrum e nurdy-gurdy - 3 keelt, keeled, ketas, keerutamine, klahvid Dulcimer - kandle sarnane, aga lüüakse haamriga Psalteerium - kandle kõla, mängitakse püsti Lauto - pooliku pirni kujuline (kael on ära murtud) Harf - süleharf Puhkpillid: Topelt plokkflööt
Ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid välja gildid, mis andsid väga head muusikalist haridust. Esitasid teiste loomingut, kuid täiendasid neid. Mängisid suurt rolli rüütlilaulude kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. 5. Keskaegsed instrumendid Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav)
Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur) - Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne) Tuntumad laulikud: -Trubaduur - Bernart de Ventador -Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor) -Minnesinger - Walther von der Vogelweiden Mitmehäälsuse kujunemine - Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab noodikirja kasutamist - 1. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus Lääne-Euroopa muusikakultuuris 2 murrangut: muutus suulisest kirjalikuks ja ühehäälsusele lisandus mitmehäälsus - Mitmehäälsus - 11.-12. sajand - Organum - Gregooriuse laulule lisati saatehääled, muusika muutus kahehäälseks (paralleelne organum, vaba organum)
saj. lõpul ·Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust ·Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: ·armastus ·kangelased ·Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: ·12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ·13. saj. truväär - Adam de la Halle ·Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: ·trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal ·truväärid - Põhja-Prantsusmaal ·minnesingerid - Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks.
Lauldi serenaade, mis on kirja pandud. Rüütel laulis oma kangelastegudest, tunnetest. Rüütlilaulik – sai olla ainult see mees, kes oli sünnist rüütliseisus. Hiljem lihtsam rahvas, sest rüütel palkas inimese kes laulis kui ta ise seda teha ei suutnud. Rändmuusikutel võimalus õukonnas tööd saada, rüütel võis palgata. Rüütlilauliku nimetus: Lõuna-Prantsusmaal – trubaduur Põhja-Prantsusmaal – truväär Saksamaal - minnesinger Lauludele ei pandud kirja autoreid. Rüütlid ei pannud ise oma laule kirja, pandi tihti kirja hiljem rändmuusikute poolt. Goljaarid e. vagandid – rändmuusikud, kes olid võimelised kuuldud muusika kirja panema. Teenistuseta vaimulikud või üliõpilased. Keskaja tähtsamad pillid: Rebekk Rataslüüra Lauto Harf Renessanss 14-16 sajand. Itaalia. Renessanss tähendab taassündi.
Prantsusmaal). Saksa ja Austria rüütlikodades võeti eeskuju prantsastest ning 12. Sajandi lõpul tärkas rüütlilaulikute ehk minnesingerite kunst ka seal. Rüütlilaulikud lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikaist kaaskond. Enamasri olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad laulikud olid trubaduur Bernart de Ventadorn, truväärid Richard Lõvisüda, Adam de Halle, minnesinger Walther von der Vogelweide. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise oli rüütlikultuuri erilise austusega ümbritsetud. Kuulsamad laulikud oli koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu näiteks Aktivaania Eleonore`I (1122- 1240) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne` i õukonda. Mitmehäälsuse kujunemine
· Puuduvad muusikaliselt lõpetatud numbrid, mis olid itaalia ja prantsuse ooperile kohustuslikud KONFLIKT - mida täiuslikumaks muutus Wagneri looming tema enese silmis, seda resoluutsemat eitamist leidis see keskkonna poolt. Isegi Schumann suhtus tema loomingusse kahtlevalt. 1845-- ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. SISU: aluseks vana legend minnesinger Tannhäuseri eksirannakutest Veenuse riigis. Ta on võlutud Veenuse ilust ja armastusest, kuid igatseb tagasi maa peale. Tannhäuser kutsub appi püha neitsi Maria ja võluriik kaob. Leiab end Waitburgi lossi juurest. Kostab palverändurite laulu, kes lähevad Rooma. Tannhäuser tahab nendega kaasa minna, et pattu kahetseda, kuid tulevad sõbrad ja kutsuvad teda lossi lauluvõistlusele. Nad tuletavad Tannhäuserile meelde, et teda ootab mõrsja Elisabeth
Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks.
spiinmanideks (mängumehed), Hispaanias shuglariteks, Venemaal skomorohhideks ja Inglismaal bardideks. Rändmuusikute looming inuustas ka rüütlite fantaasiat. Õitseajaks 12. 13. saj. Rüütlilaulikud tegelesid õukondade juures luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulikute hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad. Rüütlilaulikuid nimetati erinevalt: 1. Lõuna Prantsusmaal trubaduur 2. Põhja prantsusmaal truväär 3. Saksamaal minnesinger Rüütlilaulu peamised liigid on armastuslaulud ja kangelaslaulud. Pillid: 1. Lauto 2. harf 3. salteerium ( kandle taoline) 4. fiidel (viiuli eelkäija) Renessanss Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks: 1. vararenesanss (14.saj) 2. kõrgrenessanss (15.saj) 3. hilisrenessanss (16.saj) Renessanss tekkis 14.-ndal sajandil Firenze linnas Itaalias, ja kandus sealt õige pea teistesse euroopa maadesse madalmaadesse Prantsusmaale Inglismaale ja Saksamaale
kunst levis ka Põhja-Prantsusmaale, kus prantsuse keeles luuletanud laulikuid kutsuti truväärideks. Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand. Järgmise sajandi algul Provence'i laastanud albilaste sõjad tõid kaasa sealse aadlikultuuri hääbumise ning 13. sajandi rüütliluules andsid tooni truväärid. Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges eeskuju prantslastelt ning 12. sajandi lõpu poole tärkas rüütlilaulikute, minnesingerite kunst ka seal. * Saksa keeles Minnesinger - lembelaulik. 6 Rüütlilaulu värsid nagu kreeka luule või varakristlikud kirikulauludki elasid esmalt vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem. Luule ja muusika on siin veel lahutamatud ning kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Selle kohta on meieni jõudnud ühe trubaduuri kaunis ütlus: ..Värss muusikata on kui veski veeta." Rüütlilaulikutelt, eriti trubaduuridelt, on siiski säilinud tunduvalt rohkem tekste kui viise: viiside
sõjakäikudest. Armastus on õilis tunne, mille nimel tehakse kangelastegusid. Bütsantsi romaanid- kahe armastja õnnetu saatus, tuntuim ,,Tristan ja Isolde". Väga tuntud teema on ka Püha Graal. 13. sajandil ei kirjutatud enam ajaloost, romaan sai oma praeguse tähenduse, värsivorm asendus proosaga. 5. Trubaduuride luule Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega, autor on teada. Korraldati ka lauluvõistlusi. Sm minnesinger. Esitati lauldes, luulevormis. Alates trubaduuridest tekkis individuaalne kirjandus (autor on teada). Trubaduurid olid väga austatud. T oli ühtlasi helilooja, sõnade autor ja ettekandja. T laulude teemaks on armastus, naudingud jne. Moes oli daamikultus. Trubaduurid pidid põgenema, kuna tuli ristisõda ketserluse vastu 1209 Lõ-Pr'l. Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul
zonglöörid. Rüütlimuusika tekkis aga 12.-ndal sajandil. See esindas peene ja ilusa elu kultust. Rüütlimuusika oli peamiselt õukonnamuusika. Teadaolevalt tekkis rüütliluule õukonnas Lõuna- Prantsusmaal umbes 11. sajandi lõpus. Tuntuim rüütlilaul on Rolandi laul. Nende peamisteks teemadeks oli armastus, Neitsi Maarja ja kangelased. Tuntuimad rüütlilaulikud on trubaduur Bernart de Ventadorn, truväär Adam de la Halle ja minnesinger Walther von der Vogelweide.Guido Arrezzost oli 10.-11.-nda sajandi muusikateoreetik, kes võttis esimesena kasutusele noodinimed, võttes need ühe religioosse sisuga laulust. Pilet nr. 14- Frangi kultuur Küsimused: Frangi riik ja selle areng. Merovingide ja karolingide kunst. Keskaegsed pillid. Frangi riik ilmus ajalooareenile kolmandal sajandil. Rooma allikad mainivad seda hõimu esmakordselt 238. Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Rooma alale. 5. sajandi lõpul ja 6
Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. miniatuur eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Näiteks Lydia Koidula (18431886) "Talvine metsasõit" või Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Poiss ja liblik". minnesinger armastuslaulik, kurtuaasne luuletaja keskaegsel Saksamaal. miraakel keskaegne draama, mille sisuks on apostlite ja jumalaema imeteod. Miraaklitesse on põimitud rohkesti legende, need sisaldavad ka seiklusmotiive ja fantastikat. Näiteks prantsuse kirjanik Rutebeufi (umbes 12481285) "Miraakel Theophile'ist" kujutab inimese lepingut saatanaga, s.t hinge kuradile müümise teemat. misanstseen vt stseen. modernism uudseid ideid ja kujutusvõtteid rakendav kunsti- või
annaabi.ee 
