Retsensioon Jazz del Mar'ist Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand. Kadri on tõusev täht dässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane. Ning ta ei ole mitte
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15
Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH
.........................................................................................................6 2.1Rythm and blues............................................................................................................7 2.2 Klassikaline rock ehk rock'n'roll.................................................................................8 2.3 Folkmuusika.................................................................................................................8 2.3 Jazz fusion....................................................................................................................9 2.4 Heavy Rock................................................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge..................................................................................................
Rock vs elektrooniline muusika Minu referaadi eesmärgiks on anda ülevaade rockist ja elektroonilisest muusikast, neid võrrelda, ning avaldada ka enda arvamus. Kindlasti on rock ja elektrooniline muusika väga erinevad! Elektroonilises muusikas ei ole laulja esiplaanil ning sõnade tähtsus pole kuigi suur. Laulu sõnum on ülimalt lihtne ja sõnu on suhteliselt vähe, näiteks terve laulu peale on ainult üks lause, mida korrutatakse mitu korda. Muusikat tehakse arvuti ja süntesaatoritega. Rock-muusikas omab tähtsust bänd, kus oleks laulja, kitarristid, trummarid jms. Muusikat teevad inimesed enda pillidega, mitte arvutiga. Muusikal on tugev back beat. Kindlasti on
3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) vaid elustab üldist pulssi, ilma ühtlaselt voolavaid meetrilisi aktsente rikkumata. Algosad: b) Jazzsaksofonism; Coleman Hawkins, Lester Young 1) Orjade töölaulud Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues
lahendust. Vahest esineb erinevaid kuulamistõkkeid. See mida mina kasutan, oleneb palju sellest, kellega on vestlus ning millisel teemal. Kui on teema, mis mind ei huvita absoluutselt siis vahetan teemat või unelen. Kui tuttav räägib oma nädalavahetusest siis tihti võib tekkida samastumine, kus ma hakkan rääkima hoopis enda sarnasest seigast ning sõbranna jutt jääbki pooleli. Igapäevaselt on tavaline takka kiitmine,kui kuulan sõprade juttu, kus ma väga ei süvenegi informatsiooni, vaid ainult noogutan innukalt pead, mõtlemata tegelikule olukorrale. Õpetajate puhul mõtlen tihti vastuse peale, ilma et korralikult lõpuni kuulaks. Mõne klassikaaslase juttu ei soovigi lõpuni kuulata, sest tean, et see mind niikuinii väga ei huvita ning toimub sildistamine. Konfliktisituatsioonid on kerged tulema, kui ei kuulata teist inimest lõpuni, ning
Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema tragöödia suurt muud kui romantilisest ohvrimeelest jutustav imago. Joplini muusika on igavesti määratud elama tollest ohvrist. Tõsi, siin on püsti löödud kaks võrdlemisi vaenulikku laagrit. Ühed peavad Joplinit geeniuseks, 60ndate lihvimata teemandiks, (vähemalt) võrdses suurusjärgus Hendrixiga, Morrisoniga, kellega tahes. Vastaspool tõrjub seda lipukirja käsitlusega teisejärgulisest krampkirglejast, kes ehk vaid ajalooliseks ääremärkuseks kõlblik. Mõttetu sõda muidugi. Jimi Hendrix sündis 27.Novembril 1942.aastal
Owl City tutvustus : Owl City on Ameerika süntpopi muusikaline projekt, kelle myspace leht on kogunud 50 miljonit külastust ning kelle facebookis on ligi 1 miljon fänni. Owl City singel "Fireflies" müüs USA-s rekordilised 2 miljonit, olles tänaseks kiireima läbimüügiga elektromusa singel. Lugu Fireflies on olnud ka Eesti edetabelite tippplauluks. Owl City taga seisab 23-aastane Adam Young (sündind 05.juuli 1986), kes unetutel öödel alustas muusika loomist oma vanemate keldris Minnesotas Owatonnas. Youngi on mõjutanud disko, euroelektro, emo ja alternatiiv ning laiemale publikule sai ta tuntuks oma myspace konto kaudu. Aprillis 2007 ilmus sinna EP "Owl City - Of June", millel oli ka hilisem hitt "Hello Seattle". 2008 aastal tuli neti kaudu album "Maybe I'm Dreaming" ja siit pärinevad lood "On the Wing" ja "The Saltwater Room". Viimases laulab naisvokaale Breanne Düren, keda võib kuulda veel nii mõneski Owl City loos
Tegelen muusikaga (teen instrumentaale/biite/taustu hip-hop muusikutele) ja korvpalliga. 2. Kuidas sa muusika(biitide tegemise) enda jaoks avastasid? 2. klassis kuulas üks mu venelasest klassivend üle terve klassi oma uuest telefonist 50 cent- Candy shop’i. Ma kuulsin sellist hip-hop muusikat tol hetkel esimest korda ja ma armastasin seda muusikat koheselt, eriti meloodiat. Sellest hetkest alates hakkasingi ma huvi tundma ise sellise muusika loomise vastu. 3. Kas TKG on kuidagi selle ala avastamis mõjutanud või suunanud? Ei ole, see polnud TKG-s vaid hoopis Tallina Kristiine lasteaed algkoolis. 4. Mis on su stiil milles põhiliselt muusikat teed? Oled ka sa mõelnud selle muutmisele? Mu stiil on laiemalt hip-hop ning kõik mis sinna alla kuulub: vana kool, uus kool, trap, gangsta rap jne. Olen küll mõelnud selle muutmisele aga siiski pole plaanis seda teha. 5. Kellega oled juba koos töötanud
väga jazzilik, veidi rahulik, hea tumedateks sügisõhtuteks. Liis Lemsalu- „Sülita vaid allatuult“. Mul käivad iga kord külmavärinad üle, kui Liis laulma hakkab. Midagi on nii erilist tema hääles. See mahe ja samas nii tugev ja metallne hääl...Ivo Linna on muidugi jällegi väga hea laulu teinud ja Liis tegi sellest väga ilusa kaveri. Väga südamlik ja veidi kurvalaadne. Tema oli minu selle saate lemmik. Viilu Tamme- „65“. Kaverina hoopiski „85“. Ma kuulan sellist laadi muusikat, pool punk-rock-metal. See on väga rahustav. See laul miskipärast lõõgastab mind. See tekitab minus hea tunde. Samuti need sõnad on vägagi originaalsed ja head. Räägivad need NSV- Liidu ajast. „Viis viimast“ sellest laulis Cool D, kes võiks öelda, et on vana räppar, mina tean tema loomingut väga hästi, kuid võibolla mõni noorem pole temast mitte midagi kuulnud. Kuna on mitu vanemat õde, siis oli raske mitte kuulata nende muusikat, kuna
Muusikaajalugu Afroameerika muusika- Musta muusika ja valge muusika süntees Aafrikast viidi orjad P. ja L Ameerikasse ja Euroopasse. P. Ameerikassse rohkem Lõuna osariikidesse. Valge muusika enamuses Briti (soti, iiri ja inglise) saarte muusika. Esimene muusikastiil a capella laulud. Nö töölaulud. Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo 6) Tänavakaupmeeste hüüded- street cries Louis Armstrong My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Hiljem on mul suuri raskusi temast lahti saamisega. Sama on ka asjadega, kui mulle midagi väga meeldib, siis ma pean selle saama kasvõi pikema aja jooksul, kuid lõpuks on see mul ka olemas. Ma ei lase teistel mõjutada ennast, kui neile ei meeldi, siis palun väga, ärgu kommenteerigu. Mu tugevateks külgedeks on suhtlemine, kuulamine, nõu andmine ja teiste inimeste mõistmine. Nagu ma varem ütlesin, ei ole mul probleemi suhtlemisega. Olen hea kuulaja ja kuulan alati, kui keegi tahab mulle midagi rääkida. Üritan teda mõista ning lähtuta tema olukorrast ja olekust. Ma üritan alati anda sellist nõu, mis talle endale parem oleks, mina teda ei sunni ja ta otsustab ise mis on talle hea ja mis halb. Mu nõrkadeks külgedeks on vast see, et ma mõtlen tihti oma minevikule ja lähen päris ruttu närvi. See on mulle raske ja väsitav, kui ma saan hakkama ning olen sellega juba harjunud. Aegajalt unustan ma oma kõik mured ja ei mõtle millestki
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
esinesid kammerkoor "Voces Musicales", Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna Muusikakeskooli sümfooniaorkester. Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin selle kontserdi peale koolis, nägin kooli reklaamitahvlil infot antud kontserdist. Sümfoonia kontserdi dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on
Laupäeval (07.04.2012) diivanil istudes ja televiisorit vaadates märkasin ma ühel kanalil olevat temaatilist õhtuprogrammi, kus parasjagu meenutati kuulsaid jazz palasid ja artiste. Sel õhtul näidati Louis Armstrongi kontserdit, mida ta kunagi Kopenhageni linnas koos oma bändiga andis. Uurides asja lähemalt, otsustasin just selle kontserdi kohta teha arvustuse. Esiteks pani mind imestama see, et juba tol ajal jäi kontserte filmides heli ka peale. Lindi vaatamine oli minu jaoks isegi päris huvitav elamus (uurisin riietust, vähesel määral kuulasin ka ameerika inglise keelt, mida tol ajal räägiti). Kontserdist lähemalt
o Raul Vaigla - basskitarr o Taavi Kerikmäe - klahvpillid o Petteri Hasa - löökriistad 1.3. Laulud ja stiil Dagö muidu siledate kõladega looming eristub valitsevast peavoolust peamiselt sellega, et seal on lihtsamate ning lollikindlamate lahendustega harjunud kuulaja jaoks liiga palju pealtnäha ühismõõdutuid esteetilisi maailmu ning julgeid piiriületusi nende vahel. Ansambli looming asub mitmete stiilide ning neid saatvate tunnetuste ristumispunktis: pop, rock, jazz, etno, easy listening jne. Dagöst rääkides ei saa ümber laulusõnadest, mis pärinevad paari erandiga solist Lauri Saatpalu sulest. Just tekstidest peaks otsima põhjusi, miks Dagö looming hulgale inimestele meeldib ning paljusid ärritab ja häirib. See vastuolu läheb tagasi inimeste ootuste juurde popmuusika kui meediumi suhtes laiemalt, et milline sõnum kellegi arvates sinna kanalisse sobib ning milline mitte.
ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda ma kuulan. Aktiivse kuulamisega on selline asi, et me peame olema võimelised kuulama ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine
Ma suudan hästi keskenduda rääkijale, ning üleliigse taustmüra summutada. Ma saan suurepäraselt aru rääkija tunnetest, näiteks ma tajun ära kui partner on nukker, rõõmus, kurb, sisemiselt pettunud, sest inimese hääletoon räägib rohkem, kui välisilme. Kui mult palutakse teenet teatud inimese poolt, siis üldjuhul kui mul on võimalik, siis ma ka seda täidan. Selge on ka see, et suvalist inimest ma aitama ei hakka, aga sõpru ma kunagi hätta ei jäta. Rühmas kuulan ma ka alati ära teiste arvamuse, ning siis avaldan endaoma. Vaidluse käigus kuulan ära selle, kellel midagi öelda on, ning siis esitan omapoolse argumendi või vastuväite. Minu, kui kuulaja viga on see, et ma olen liiga uudishimulik ja vahel kisun liiga isiklikuks, ehk siis ma esitan liiga palju küsimusi korraga. Tänu sellele, et ma olen väga aktiivne, ületab minu rääkimine kuulamise, ning tihtipeale unustan ma ennast rääkima, ning see mõjub paarilisele kurnavalt, ärritavalt
variandile". Mind see suhtlemistõke ei sega ning ka minu sõbrad on saanud pigem toetust ja julgust minu ütlemisest. 6. Enamuse ajast kodus lastega veedan Vanema tasandil. Olen nii kontrolliv vanem, kes jagab käske ning loeb moraali ja jagab nõuandeid. Samuti leidub minus ka hoolitsevat vanemat, kes teeb pai ja jagab kallistusi. Enamasti jagangi hoolitsust perele ja lähedastele sõpradele. Mulle lihtsalt meeldib kui minuga end hästi tuntakse. Olgu see siis kallistus, hea õhtusöök või mõnus õhtu kaisus. Teen seda kõike ilma midagi vastu soovimata. Abikaasana olen vist olnud kõigil tasemeil. Lapsemeelne koos nalja, flirdi ja mängulisusega. On tulnud ette ka solvumist ja äkkviha, mis kiirelt vaibub. Viimasel ajal olen siiski solvumised ja äkkviha saanud kontrolli alla. Olen hakanud rohkem asju võtma mõistusega ning seega käituma nagu täiskasvanu. Hetkel harjutangi end sellega, et abikaasaga olla rohkem Täiskasvanu tasemel ja vahel ka
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate
Mulle meeldiks elada oma ette kusagil metsa sees ja teistest eemal. Mitte nagu mingis korteris,et ei saa isegi sõpradega istuda ja muusikat kuulati nii, et naabrid kaebame ei tuleks. Ja üldse ei ole korteri elanikel ema saad kus nad saaksid vabalt aega veeta, grillida ja päevitada. Ja enamasti on su naabriteks pensionärid, kellel on iga päev sinu tegemiste kohta midagi öelda. Aga kui sa elaksid kusagil maal, siis ei tule sulle keegi midagi ütlema, et muusika on liiga kõvasti või, et koer haugub ja nemad ei saa rahulikult magada. ARENG & KOGNITIIVSED PROTSESSID Ma olen olnud terve elu suuremat kasvu, kuid mul pole sellepärast kunagi midagi tegemata jäänud. Ja nagu paljudel juhtudel kiusatakse selliseid nagu mina, kuid samuti pole mul sellel alal ka probleeme olnud. Mulle meeldib toimetada iseseivsalt või juhtida mõnda rühma. Mulle ei meeldi kui mind käsutatakase
vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et teine tunneks end turvaliselt „ma mõistan sind“, „ma saan aru“, „Ole rahulik, ma aitan sind, lahendame koos olukorra“, „sa ju tead, ma alati aitan“ jne. Tavaliselt ma teist mure kurtjat lihtsalt kuulan, ning kui oskan midagi öelda, siis ütlen ja aitan nii kuis oskan. Ma süvenen tavaliselt muresse mida mulle räägitakse parasjagu, ja kui murekurtja soovib minu nõuannet, siis selle ta ka saab. Ma ise ei pane küll tähele, kuid mulle on öeldud, et ükskõik kellele teisele nad ka ei pöörduks, nad ei ole nii head nõuannet andnud kui mina. Kui ma aga kuulamisel ei saanud teisest poolest siis küsin üle täpsustavaid küsimusi, et kas ma sain õigesti aru, et nii oli
16) „Rõõmsalt omavahel aasides jõudsime mäe alla, kus ostsime kolmepäevase mäepileti ja ronisime traatide otsas kõlkuvasse gondlisse, mis viis meid üles.“ – See on üks mu unistustest, mida kindlasti soovin ka teha. Miks? Vot seda ma ei oska eriti öelda. Võib olla, et kätte saada adrenaliinilaks. 17) „...mille vesi võis olla isegi kuni 50 °C...“ – Vot sellises vees tahaks ise isegi supelda. Võib ainult mõttemaailma jääda, kui hea, mõnus ning soe seal olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum. 18) „See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ - Selle kirjutasin just selle sõna onsen pärast välja. Alguses lugesin selle sõna välja kui nonsens, ning lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud. 19) „Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin
OSVALD: Kas sa lähed päriselt ka nii pruuniks. LAURA: Ei usu. Aga päike hakkab hästi peale. Mõtle ometi! Ma ei mäleta üldse, et keegi oleks pilti teinud! 9 10 OSVALD: Sa oled nüüd juuksed lühemaks lõiganud. Kas see on fotodefekt või sünnimärk? LAURA: Sünnimärk. OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Tõesti uskumatu. OSVALD: Mis on uskumatu. LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei teadnud. OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et sa oled nüüd siin. LAURA: Kuidas? OSVALD: Ma ju rääkisin. LAURA: Mida? OSVALD: Ma leidsin selle pildi. Või õigemini, see pilt tuli minu juurde ja ma teadsin kohe, et ma ei taha midagi peale sinu, kuigi mu võimalused on väga suured. Kuu aega olen ma sind kutsunud ja oodanud. Ja sa oled siin. LAURA: Jätke nüüd, see on mingi rumal kokkusattumus. OSVALD: Ma ei ütleks, et see on rumal kokkusattumus. Kokkusattumus ei ole see päris kindlasti
sünnimärk? Kas sul on see praegu kaelas? LAURA: Sünnimärk. (Paus. Laura katsub läbi riiete ripatsit.) OSVALD: Ma arvasin ka. LAURA: Ei, ma ei tunne teid. LAURA: Tõesti, uskumatu. OSVALD: Kas on? OSVALD: Mis on uskumatu? LAURA: Noh, ja kui ongi? Kust te teate? LAURA: Et mina olen ajakirjas ja üldse ei (Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki... teadnud. OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei OSVALD: Uskumatuna võib tunduda see, et usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks sa oled nüüd siin. põhjust sellega oma pead vaevata. LAURA: Kuidas? LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? OSVALD: Ma ju rääkisin. OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli. LAURA: Mida? 6
Teised on sellised, mis on omandatava eriala suhtes väga tähtsad. Neid aineid tuleb hoolega õppida, et olla oma eriala vääriline. Kolmandad on lihtsalt huvitavad ja kasulikud ained. Viimastes käiakse hea meelega, isegi siis, kui need ei ole kohustuslikud, sest need on lihtsalt silmaringi laiendavad. Üheks selliseks aineks minu erialal on näiteks üldine usundilugu. Ma ei välista seda, et mul selles aines omandatavat erialaselt kunagi vaja ei lähe, kuid pigem kuulan seda ainet üldharival eesmärgil, et teinekord oskaksin maailma usundite teemal kaasa rääkida. Praktilisi oskusi saan võrdselt nii kodust kui ka koolist. Elades vanematest eraldi, pean kõikide majapidamistööde ja -küsimustega ise toime tulema. Kuna elan ühiselamus, siis ei ole neid liialt palju, kuid uusi oskusi ja teadmisi tekib. Esimesel ülikooliaastal oli tihti nii, et kui millegagi hakkama ei saanud, siis helistasin koju emale ja uurisin, kuidas toimida. Näiteks
Mitte teaduslik jutt, vaid oskus seda teistele edasi anda ja sellesse süveneda. Samamoodi proovin ka ise õppides käituda ja õppimisse suhtuda. Õpistiilide testist tuli välja, et olen peegeldaja tüüpi ja seda ma paljuski olen: ettevaatlik, põhjalik, tähelepanelik ja hea kuulaja, nõrkadeks külgedeks on mul otsustusvõimetus, otsesest osalusest kõrvale hoidmine. Seda viimast esineb mul just praegu, ise koolis õppides, kus sageli oleks midagi rääkida või arutada, kuid parem kuulan enne ära teiste arvamused või arutan neid asju oma mõtetes. Kuid ometi pean end heaks suhtlejaks ning ka minuga soovitakse suhelda ja asju arutada, seda rohkem väiksemas ja rahulikumas õhkkonnas. Teadmiste omandamisel olen tähele pannud, et sageli jäävad meelde keerulisemad ja raskemad asjad (aastaarvud, võõrsõnad jne) kui kerged. Nii on ka elus eneses: ammuste tuttavate telefoninumbrid, autode numbrid, nimed ja näod on kergem meelde jätta ja nad
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika mulle üldiselt meeldib, mulle meeldib muusikat kuulata, ma võin vaadata, kuidas muusikat luuakse ja mul on kujunenud oma arvamus erinevate lauljate ning laulude kohta ja sellest on tekkinud omad eelistused. Ise ma laulmisest eriti huvitatud ei ole, sest arvan, et laulmine on selline asi, millega peaks tegelema need, kes seda oskavad. Tõesti, ütlen ausalt, et mul kõrv ei puhka, kui ma kuulen kedagi sellist laulmas, kes seda ei oska. Niisama jauramine pole ka just eriti tore
aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuuluvat kui ka eesti uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester, Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent.
Essee: "Kui mina oleksin juht" Juhiks saamine oleks nagu nii kättesaamatu, aga samas nii kättesaadav. Kõik juhid ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka n.ö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht, siis firma töötab õlitatult. Sõna juht on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene,
pangarööv, mille eest vedajaks oli muidugi maffiaboss. Kõik olid rõõmsad ja nautisid rikkust hetkeni, millal tuli politsei tagaotsitavaid kinni võtma. Maffiaboss andis endast parima, et neid vangi ei saadetaks. Lavastuse lõpu poole pääses politseinike käest maffiapunt, kes olid tagasi jazzklubis. Neid ootasid ees noormees ning ennast maffia gruppi sisse smuugeltanud mustergängster. Lõpus olid kõik õnnelikud ja võidurõõmsad. Mulle väga meeldis selle etenduse muusika, sest see oli jazzmuusika ja mulle meeldib seda sorti muusika. Jazzmuusika meeldib mulle, sest ma olen selline erk ja energiat täis inimene ning jazzmuusika väljendab minu sisemust. Seda saab mängida väga energiliselt ja õnnelikult ning see kohe kutsub rütmi kaasa plaksutama või tantsima. See muusika on kohati täis kummalisust ja kohati täis lõbusust. Mina sain toimuvast väga hästi aru, sest see oli tehtud minuarust väga arusaadavalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
