PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
4. 15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 5. Õiguslikku tähtsust omab vaid selline abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. 6. Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. 7. Abieluakt on dokument, mille koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmitakse ja millele allakirjutamise momendist on abielu tekkinud. 8. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. 9. Abieluvaralepin määrab kindlaks: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; · milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; · kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; · kuidas abikaasade ühisvara jagada;
ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Sellisel juhul on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek. 5. Abielu loetakse sõlmituks pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist. 6. Abieluakt on dokument, kuhu abiellujad peavad alla kirjutama. See tunnistab mehe ja naise abielu ning selle koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. 7. Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses ühis- ja lahusvara reguleerivatest sätetest, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Abieluvaraleping sätestab: o milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks o milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara.
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed
aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu … Vaba kooselu ehk vabaabielu … Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu - õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu … Kordusabielu … Fiktiivabielu … Kooselu vormide mitmekesisus Monogaamia ehk ainuabielu – ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu – ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega / ühe naise
isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ... Vaba kooselu ehk vabaabielu ... Kooselu (registreeritud/ registreerimata) Abielu õiguslik regulatsioon sugupoolte suhete korrastamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu ... Kordusabielu ... Fiktiivabielu ... Kooselu vormide mitmekesisus Monogaamia ehk ainuabielu ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega / ühe naise samaaegne abielu kahe mehega
Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara
Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon
07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Referaadi põhiliseks infoallikaks on Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (vastu võetud 18.11.2009. aastal) 4. peatükk. VARAÜHISUS Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara (esemed ja varalised õigused), mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub mõlemale abikaasale ühiselt, st läheb ühisomandisse
EESTI MAAÜLIKOOL Koostajad: Õppeaines: Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte Õppejõud: Tartu 2012 Aiellumine on väga tähtis samm iga ühe elus ning väga tihti tehakse emotsionaalselt ning eriti noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi
Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määrata järgneva: milline on abikaasade vara enne abiellumist ja millist vara saab nimetada ühisvaraks; et milline on abielu jooksul olev lahusvara või ühisvara; kuidas abikaasade ühisvara jagada või kasutada;
juuresolekul. kooselulepingu 3. Abielu ja kooseluleping sõlmimise ajal abielus või 4. Abielu on tühine, kui: sõlmitakse isiklikult ühel ajal kellel on kehtiv kooseluleping. abielu on sõlminud samast kohal viibides. soost isikud, abielu sõlmimise 3. Kooseluleping sõlmitakse on kinnitanud 4. Abikaasad ja registreeritud notariaalselt tõestatud perekonnaseisuametniku elukaaslased on vastastikku vormis. pädevuseta isik või kas või üks kohustatud oma tööga ja pool ei ole avaldanud abielu varaga perekonda ülal 4. Abielu ei või sõlmida isik, sõlmimise tahet. pidama. kellel on abielu sõlmimise ajal kehtiv kooseluleping. 5
Viimast toetab ka hinnangute jaotus väitele „Tänapäeva ühiskonnas on abielul iganenud maine“, kus 72% vastanutest leidis, et see ei ole nii. (Järviste, Kasearu, Reinomägi, 2008: 13) 1.6 Vaba kooselu Eestis ja teistes Euroopa riikides 1960. aastatel tekkis lääne ühiskonnas abielu kõrvale uus kooseluvorm- vaba kooselu. Järjest on kasvanud noorte arv, kes alustavad koos elamist abielu sõlmimata ning niisuguse kooselu kestus on muutunud üha pikemaks. Vaba kooselu ehk vabaabielu all käsitletakse üldjuhul lastega või lasteta paari ametlikult registreerimata kooselu ühise leibkonnana. Sealjuures on oluline, et mõlemad partnerid tunnistavad ja tajuvad oma kooselu abielusarnase suhtena. (Berrington 2001; Brown 200) Vaba kooselu levikut on mõjutanud nii kultuurilised kui
traditsioonilisele abielule reguleeritud ja kaitstud seadustega. Rahvaloendusel fikseeriti seadusliku perekonnaseisuna riigiti järgmisi kooseluvorme: vastassooliste partnerite abielu ehk traditsiooniline abielu, samasooliste partnerite abielu, vastassooliste partnerite registreeritud kooselu, samasooliste partnerite registreeritud kooselu. Registreeritud kooselu sarnaneb abielule tegemist on vabaabielu ametlikuks muutmisega, mis annab partneritele (ja nende lastele) turvalisustunde. Kooselu registreerimine, lõpetamine ning muud sisulised tingimused on tavaliselt lihtsamad kui abielul. Vabaabielu (ehk registreerimata kooselu) üheski riigis seadusliku perekonnaseisu alla ei kuulu. Need isikud loendati kas ,,pole seaduslikus abielus olnud", ,,lahutatud" või ,,lesk" kategooriate alla vastavalt nende ametlikule perekonnaseisule.
kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba, siis on näilik abielu ja kohus võib selle kehtetuks tunnistada. Antud juhul nad küll abiellusid seetõttu, et Mohammed saaks elamisloa, kuid eelkõige oli eesmärgiks ka see et noored saaksid lihtsamini omavahel suhelda. Seega ei saa kindel olla kas see on näilik abielu või mitte. Abielu ei tunnistata kehtetuks PKS § 11 p 4 näiliku abielu puhul kui abikaasad on pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi- kuid antud juhul ei ela nad koos ning see § ei kohaldu neile. Variant a: Kas olukord muutuks kui Anneli ootaks Mohammedi last? PKS § 11 p 4 – abielu ei tunnistata kehtetuks näiliku abielu puhul kui abielust on sündinud laps. Ehk see kui Anneli ootaks Mohameedi last olukord muutuks. Variant b: Pool aastat pärast abiellumist räägib Mohammed Annelile, et tal on
muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või
Õiguse jagunemine, süsteem ja allikad Abielluda ei või lähedased sugulased, lapsendaja ja lapsendanu Võib valida ühiseks perekonnanimeks ükskõik kumma nime, säilitada senise või lisada abikaasa oma 7.2. Abielu lõppemine Abielu kestab ühe abikaasa surmani või lahutamiseni Lahutuseks vaja avaldusele mõlema allkirja Lahutatakse 1-3 kuu jooksul Vaidluse korral lahutuse, lapse, ühisvara jagamise, elatise üle pöördutakse kohtu poole Lahutuse järel võib tagasi võtta oma perekonnanime Kohus võib abielu kehtetuks tunnistada, kui see osutus fiktiivseks või kasutati pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
Tuumperekonna alatüübi moodustab mittetäielik tuumperekond, mis koosneb ühest vanemast koos alaealiste lapse või alaealiste lastega. 1.3.1. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus Tuumperekonna aluseks olev abielu (kooselu) põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel. Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. Abikaasad kontrollivad ja reguleerivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning oma võimalustele. Sugulased ei kuulu enam stabiliseeriva jõuna perekonda ega osale pere argipäevas. Nende osavõtt ja toetus on tavaline erakordseil juhtudel, näiteks raske haiguse või õnnetuse puhul. Perekond on bilineaarne, mis tähendab, et mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus. Abilelupaari elukoht ei olene sugulussuhetest.
korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul).
Lahutus. Selle põhjused ja tagajärjed. Elu pärast lahutust. Referaat Koostaja: Anna-Kristiina Rikmann Maardu Gümnaasium 11a Maardu 2011 Sisukord 1. Lahkuminek ja abielulahutus?....................................................................................3 2. Mis võivad olla lahkumineku põhjused?.....................................................................4 3. Lahkumineku etapid...................................................................................................5 4. Elu pärast lahutust.....................................................................................................6 5. Tunded pärast lahutust...............................................................................................7 6. Kuidas edasi minna?..................
1. PEATÜKK MIS ON PEREKOND? Perekonda defineerida ei olegi nii lihtne. Sageli esinev definitsioon ütleb, et perekond on iga inimese jaoks primaarne ja olulisim süsteem, kuhu ta kuulub abielu, sündimise või adopteerimise kaudu. Perekonda võib defineerida kui suhteliselt püsivat rühma, mille liikmed on omavahelise vere-, abielu- või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku üksuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus. Oma elu jooksul on inimene tavaliselt seotud kahe perekonnaga: Perekond, kuhu ollakse sündinud (orientatsiooniperekond) Perekond, mis ise luuakse (prokreatsiooniperekond) PEREKONNA LIIGID Tehakse vahet suurpere ja tuumpere vahel. SUURPERES elab koos rohkem kui kaks sugupõlve. TUUMPERE on kaasaja levinuim peretüüp, mis võib esineda kolmel viisil: Lasteta abielupaar Lastega abielupaar Lastega üksikvanem 2. PEATÜKK KOOSELU AJALUGU Mehe ja naise koos
- Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus - Abielu sõlmimine, seaduslikkus ja kehtetus - Abikaasade õigused ja kohustused - Varasuhted, sh vara juurdekasvu tasaarveldus 01.10.2017 Kooselusuhte etapid- arenguline perspektiiv
- Perekonnasedus - Kosselusedaus Paarisuhe ja selle seaduspärasus- Eesti vabariigi põhiseduses - Igalühel on õigus perekonn- ja eraelu puutumatusele - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seduses sätestatud juhtudel ja korras - Perekond rahva püsimise ja kasvatamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all - Abikaasad on võrdõiguslikud - Vanematelon õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hooldada nende eest - Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse Paarisuhe ja sedauspärasus-perekonnaseadus - Abielu sõlmimine, seaduslikkus ja kehtetus - Abikaasade õigused ja kohustused - Varasuhted, sh vara juurdekasvu tasaarveldus 01.10.2017 Kooselusuhte etapid- arenguline perspektiiv
● varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus ● teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend ● riigilõivu tasumist tõendav dokument. 3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist? Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet?
REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus
Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Kooselulepingu võivad sõlmida
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende abielu lahutamisel sõlmitud vara jagamise kokkuleppes sisalduvate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või on kokkulepe muul viisil hagejale äärmiselt ebasoodne. Kolleegium märgib, et kuigi perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse abikaasade ühisvara üldjuhul võrdsetes osades, võivad abikaasad viidatud sätte järgi kokku leppida ka ühisvara jagamise teistsuguses proportsioonis. Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed. Samuti võib abikaasa anda abielu lõppedes teise abikaasa omandisse endale lahusvarana kuuluvaid esemeid.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et elatakse koos ja tehakse ühiseid tegemisi. Inimestel on välja kujununud traditsio
sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)
Põhimõtteliselt on patria potestas eluaegne. Tavaliselt lõppeb see isa surmaga, kuid on ka erilisi viise, kuidas isavõimu lõpetada. Näiteks vabaneb poeg isa võimu alt, kui ta astub teatud ametisse (konsul jne). 5 R. Sohm. The institutes of Roman law. 2002, pp 386-388 6 4.2.1. Emancipatio Emancipatio kui pereisa võimu alt vabastamine on eriline toiming isavõimu lõpetamiseks. Siin järgitakse Kaheteist tahvli seadustes kehtestatud reeglit: ,,Kui isa on müünud poja kolm korda, on poeg isa võimu alt vaba." Isa müüs oma poja mantsipatsiooniga (mancipatio) usaldusväärsele isikule leppides kokku, et ta vabastab poja kolm korda orjusest. Ainult pärast kolmandat vabastamist sai poeg isavõimust vabaks, kuna pärast eelmist kahte korda naases ta patria potestas'e juurde. Teise võimalusena võis usaldusisik remancipate poja otse tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
