(tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus, kulutatud tööstus-ja juveelitoodeteks, peitub hauakambrites ja unustatud aaretes või on sattunud laevahukkudel merepõhja. Ehkki maailma kullatoodang (ilma NSV liiduta) on nüüdisajal u. 1500 tonni aastas, ei lõpe maailma kullavaru veel nii pea, sest üksnes maailmamere vesi sisaldab kulda ligi 8 miljonit tonni (0,01--0,05 mg/t). Alates 1880ndatest on Lõuna-Aafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud Lõuna-Aafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist.
oleku ja suure sügavusega otse kalda lähedal. Sadam on sobiv suurte mahuvedude korral. Ja vägevat huvi Paldiski sadama vastu kiirgabki igast ilmakaarest; ameeriklaste endi suust on olnud kuulda, et Ameerika on huvitatud Paldiski sadamast rohkem, kui kogu ülejäänud Eestimaast kokku. Ärgu eksitagu kedagi see, kui kuskilt ametiredeli pilvepiirilt kostub vastupidist: nende jaoks on ju ikka Eesti vaene, väeti ja vähetähtis ning ilma Euroopa Liiduta hakkama ei saa! 4. Sadam ilma raudteeta pole siiski see päris sadam. Selles mõttes on Eesti infrastruktuur põhimõtteliselt hea, ehkki tehniliselt amortiseerunud. Suund PaldiskiTallinnPetseri, edasi Pologoje ja Jekaterinburgi kaudu KaguAasiasse on eriti perspektiivne (lisa 2). 5. Eesti on hea lennundustransiidiks. Meil on sellised lennuväljad nagu Ämari, Tapa, Raadi, Pärnu. Neist Ämari üksnes 15 km kaugusel Paldiski sadamast. NB
taasiseseisvunud Eesti püüdlused saada Euroopa Liidu liikmeks. Liitumise vastaste väited, et Euroopa Liit hävitab rahvuskultuuri, põhinevad eestlastele kui okupeeritud väikerahva enesekaitselisele ja tõrjuvale identiteedile. Eestlaste identiteet vajab avardamist. Euroopaga liitumine tõstab Eesti riigi, meie keele ja kultuuri staatust Euroopas. Eesti keel, lipp, kultuur ja haridus kinnistuvad Euroopa Liidu kaudu kogu Euroopas rohkem kui ilma liiduta. Koostöö Euroopa Liiduga pakub samuti väärikat alternatiivi väga jõuliselt levivale Ameerika massikultuurile. Eesti keele arengu seisukohalt on liitumispürgimustel juba praegu väga suur mõju. Tohutu hulk dokumente, mis tuleb tõlkida eesti keelde ja nõuded väljenduse täpsusele on avaldanud väga suurt mõju eesti keele stiilile ja sõnavarale. Lohisevast, deklaratiivsest nõukogustatud keelest, mille
annaabi.ee 
