Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks meri on soolane?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soolsus, fourth, soolane, promilli, troopilistel, auramine, soolasem, hüdrosfäär, mage, sulfaate, kaltsiumkarbonaat, ekvaatoril, põhjapoolkera, parasvöötmes, laiustel, auramise, vahekord, aurustumine, mereks, surnumeri· Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed
mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Üldiselt võib akut vaadelda koosnevana galvaanilistest elementidest (leiutatud juba 18. saj. või varemgi) Galvaaniline element Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AKU PÕHIKARAKTERISTIKUD energiatihedus (Ws/kg või Ws / m3) laadimistsükklite arv mahtuvus (Ah, A*s, kasutatakse ka mA*s) lühisvool (A) max vool klemmide lühise puhul elektromotoorjõud (V) seisva koormamata aku pinge sisetakistus () maksimaalne laadimis- / tühjendusvool (A) koormusjoon - graafik, mis näitab võimsuse sõltuvust tühjendusvoolust temperatuuritaluvus
2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava, seda üksikasjalikumalt on sellel kujutatud maastikku. KAARDI IDENTIFITSEERIMINE Selleks, et leida vajalikke kaardilehti nõutavas mõõtkavas teatud alade kohta maa ellipsoidil, on kaardilehel andmed kaardi identifitseerimiseks.
Soolsus Soolsus Soolsus on vees lahustunud soolade h ulk. Soolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades Ookeanivee keskimine soolsus on 35‰. Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest .
Vette sattunud väetised panevad vohama vetikad, need aga tarvitavad ära vees oleva hapniku, mille tagajärjel kalad ja taimed hukkuvad. Rahvusvahelised kokkulepped püüavad vähendada tööstusjääkide järvedesse ja jõgedesse juhtimist. Click to edit Master text styles Second level PRÜGIMÄGI Third level Fourth level Tavaliselt on inimestel Fifth level laiskuse tõttu komme kahjuks mõtlematult prügi igale poole laiali loopida, mis reostab meie endi loodust ja keskkonda kus me elame. Laiali olev prügi vales kohas on väga inetu ja loodust saastav, kuid kahjuks inimesed selle peale ei mõtle ega viitsi ka prügi ettenähtud kohta viia või kodus sorteerida. Lihtsam on ikka loodusesse visata. See on väga inetu tegu!
kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku
Veebilanss Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu
Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlus viisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Toortaimetoitlased Fifth level · Elava toidu tarbijad · Zen makrobiootikum · Fruitariaanid · Vegaanid · Ovovegetaarlased · Lakto vegetaarlased · Ovolaktovegetaarlase d · Pollovegetaarlased · Preskovegetaarlased · Punasest lihast loobujad ehk punase liha karsklased. Veeganid - toituvad ainult teradest,
2013. on ülalpeetavate määr 68,6 % 1990. oli vanadussõltuvuse määr 33,70% 2013. on vanadussõltvuse määr 48,40% Sündimus on hakanud vähenema, rahavasik vananeb. Sündimus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Südimus on riigis märgatavalt vähenenud. Kui 1993. aastal oli keksimiselt emal ligi 4 last siis praeguse seisuga on see arv kahanenud vaid 2 lapseni ema kohta. Laste sündimus on samuti stabiilselt lanegunud. Tuleviku prognoos on sarnane, sündivus väheneb pidevalt. Aastaks 2025 on südivus võrreldes 1993.aastaga vähenenud 100 000 lapse võrra. Ajaloooliste
Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud.
Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealaseleKyto protokollile. Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelevläänemeresoome rahvas, kes on lähedases suguluses soomlastega. Eesti keelel on palju sarnasusisoome keelega. Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib emakeelena vene keelt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nimi Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt, teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel(20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime.
Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon)
Sudu suits ja udu. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid heitgaasidest. Kasvuhooneefekt Heitgaasid hoiavad tagasipeegelduvat kiirgust, suunavad soojuse jälle maapinnale. Kasvuhoonegaasid Veeaur, süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiid, osoon, freoonid (looduslikud gaasid, kui tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb) Süsihappegaas e. süsinikdioksiid · Eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%) · Tekib metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse (11%) · Eraldub lubja tootmisel (2%) On tõusnud õhu ruumalas eelmise sajandi 0.028%-lt protsendilt 0.036%-ni. Metaan (värvusetu, lõhnatu, õhust kergem gaas) · Prügilatest eraldub · Märgaladelt, riisikasvatustest · Soodes ja rabades moodustub Lämmastikoksiidid · Moodustuvad sisepõlemismootorites, autoheitgaasid · Reaktiivlennukite düüsidest · Lämmastikväetise lagunemisel mullas
antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres.
alamjooksul - Kulutatakse jõesängi külge - Tagajärjed: - Jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Setete kuhjumine ehk akumulatsioon 1. Deltatasandik - Jõe poolt transporditud setetest kujundatud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm - Oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1. Aurumine, sőltub temperatuurist - mida suurem, seda soolasem 2. Sademed - mida rohkem, seda magedam 3. Suubuvate jõgede hulk - mida rohkem, seda magedam
Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool). Veebilansse koostatakse veekogude, Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta. on veeaur, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on 6.2 Maailmameri samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja neid siduv veeringe Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Soojushulk, mis
maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss - veekoguse juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3. Hoovused kindlasuunalised veeliikumised maailma meres, millel on kindlad omadused. Tekkepõhjused : 1
miinimumidega.Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. lamm- üleujutustasandik on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Koosneb jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Põhjavesi e. maapinnaalune vesi e. maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. mod. peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Pinnavesi- mod. Maa pinda kattev vesi.Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. filtratsioon- millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases. mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi surneline põhjavesi (Nõiakaev)
ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeauru ning organismide koostises on samuti palju vett. Vee liikumise kiirus on erinevates paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega ja mandriliustikes tuhandete aastate jooksul. VEERINGE MAAL Veeringe koosneb erinevatest lülidest: sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon ja veebilanss. Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sinna tagasi, kuid osa kandub maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda suuremal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub
· veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast mida rohkem sajab, seda suurem on äravooluala jõgede äravoolualad ehk valglad jagatakse: - perifeersed äravoolualad jõgede vesi jõuab maailmamereni - sise-äravoolualad
Tema jätku nimetatakse Kuro_io hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Oja_io hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja California hoovus piki USA läänerannikut. · 6. Oskad iseloomustada kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi, ning selgitada erinevuste põhjusi. Lähistroopikas on vesi soolasem suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamise tõttu. Merevee keskmine soolsus Vaikses soolsus ookeanis eri laiustel 37 35 33 ekvaator 31 29 27
Mõjutavad tegurid : 1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal 3. Jõgede äravool. - sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool) - niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes
Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud mullad veereziim veereziim
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde
Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Soolane vesi on tihedam. Maailmameri on soojuse koguja. Auramiseks kulub soojust ja auru kondenseerumisel vabaneb soojust (sademete korral). Auramine on suurem ekvaatori prk-s, väheneb pooluste suunas.Auramine on kõige suurem troopilises kliimavöötmes, kuna õhuniiskus on väike. Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel. Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb
Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest.
Tänu maailmamerele tekivad maismaale sademed. 6.Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades. Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7.Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres.
raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus. · Tasakaalustatud veereziim: Sademeid ja auramine tasakaalus, rohtlates ja lehtmetsades, mulla vesi vihmaperioodil viib küll toitained sügavamale, aga kuival perioodil jõuavad toitained veega pindmistesse kihtidesse, kamardumine, mulla viljakuse kasv. MAAILMA MULLAD
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs
6.Hüdrosfäär 6.1. Veeringe maal Veeringe lülid: SADEMED. Suur osa ookeanite pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooluga maismaale. Sama on maismaalt aurunud niiskusega- osa langeb sademetena maha maismaa kohal, kuid vähesel hulgal jõuab niiskust ka ookeanite kohale tekkivatesse sademetesse. Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt, sest maailmamere pindala on 2,4 korda suurem maismaa omast ja veekogu mind on kogu aeg veega küllastunud- auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast
kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi
annaabi.ee 
