Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Miks ma armastan Eestimaad?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eestimaad, armastan, põnev, arvavad, kitsas, vanavanemate, lugusid, hooaega, isemoodi, tõsisemaid, looduslikke, elades, unustama, nimekaart, meeldivam, poodidest, mägesid, metsad, järved, ilusatMinu Eesti Eesti on minu armas väike kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. Olen põline eestlane ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega. Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, talvel joonistuv
· Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem! · Kord kohtusid armastus ja sõprus. Armastus küsis sõpruselt: " Kui mina olen maailmas olemas, siis miks üldse sind vaja on?" Sõprus vastas: "Et jätta naeratus sinna, kuhu sina jätad pisarad" · Lapsed tagaistmel põhjustavad õnnetusi, õnnetused tagaistmel põhjustavad lapsi. · Tüdruk, kes on korra haiget saanud, pole enam kunagi endine ! · Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest . · Sometimes I wanna go to sleep and NEVER wake up again . · Kui sa oleksid praegu siin, siis ma kallistaksin sind kõvasti ja ütleks " kallis, kõik on korras ! " aga kuna sind siin ei ole ,siis KÄI PERSE ! · Ma olen kõige kehvem mänguasi kes veel olla saab, sest lasteaia laps hoiab ka oma mänguasja rohkem kui sind mind..
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss.......................................................................................
Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad
Jaapan, Norra, Island ja paljud teised vaalapüüki pooldavad riigid on aastaid üritanud taastada kommertsiaalset vaalapüüki ning muuta rahvusvahelise vaalanduskomisjoni keelavat otsust. 15. Islandit külastanu reisikiri Island külm ja kuum korraga (ilmunud "Õpetajate Lehes" 6.09.2002.) autor: MERI ARRO Tänavu juulis täitus minu suuri unistusi käia ära Islandil. Olen varasematel matkadel näinud nii vulkaane kui ka liustikke, kuid mitte mõlemaid koos. Ja muidugi on põnev reisida kohta, mis õhtustes uudistes Euroopa ilmakaardilegi ei mahu ja mille külastamisega vaid vähesed kaasmaalased kiidelda võivad. Reisivahendiks sai valitud jalgratas kiiremad liiklusvahendid jäävad sellel ülikallil maal tavalisele eestlasele kättesaamatuks. Jalgsi kõndides ei jõua kolme nädalaga aga kõike huvitavat ära vaadata. Üliturvaline maa Islandile minnes oli mul värskelt meeles mullusügisene Londonis käik, kus
siia ja pärast istun sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära karda. Võid täitsa rumalat asja küsida. Küsi. LAURA: Miks te Rolandisse niimoodi suhtute? OSVALD: Kas Roland oli see noormees, kes sinuga kaasas oli? LAURA: Jah. OSVALD: Ma ei oskaks temaga midagi peale hakata. LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ei ole, paks mantel seljas... LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab mind! OSVALD: (paus) Juba räägimegi armastusest. Alles me kohtusime, me ei tea teineteise nimegi, aga juba räägime armastusest. LAURA: Te ei tea temast midagi. Ta on väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta on kõige parem. OSVALD: (paus) Hakkame otsast peale. Püüa aru saada mis toimub. LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma ei saa lihtsalt aru. OSVALD: Kas sa tead, et sa oled juba kuu aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik tuttav
ROLAND (kargab tuppa): Nii! Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD (tõuseb rahulikult püsti): OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see Kukkusin! noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu ei ole, paks mantel seljas... midagi. Roland väljub.) LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab OSVALD (Laurale): Istu. Võta saapad ära. mind! (Osvald paneb saapad kuivama, võtab OSVALD: Juba räägimegi armastusest. villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Alles me kohtusime, me ei tea teineteise Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin nimegi, aga juba räägime armastusest. midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat (Paus.) toppimata
detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949)
Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja võtab võime õitsele puhkeda. Armastus on pikk, magus uni ... ja pulmad on äratuskell. Kui saaks, annaks armastusele oma telefoni numbri. Ära otsi inimest laternaga, vaid südamega, sest vaid armastus avab inimese südame. You can always make me smile. Vaatad läbi ta silmade ta südamesse ja leiad sealt enda oma. Ma armastan sigu. Koerad vaatavad meile alt-üles. Kassid vaatavad meile ülevalt alla. Sead kohtlevad meid kuid võrdseid. Sir Winston Churchill Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. armastus :) Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui Sa ütled "Ma armastan Sind", mõtle seda tõsiselt. Usu armastusse esimesest silmapilgust. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult.
allkirja ja saatis tagasi. Niisiis olin ma kihlatud Andresega! 3 kuud hiljem Mu pulmapäev oli saabunud! Ma olin ka muutunud. Mu juuksed olid üle poole käsivarre pikad ja ma lasksin endale teha afropatsid. "Jasmiin, siin on su kleit!" hüüdis Katariina, Andrese ema. "Jah, ma panen selle kohe selga!" ütlesin uhkelt. See kleit oli väga-väga kena. Olid kenad pikad varrukad, aga ülevalt küljelt lahti lõigatud. Ülemine osa oli pitsist, alumisest osast oli kitsas, aga alt läks laiemaks. Loori mul ei olnud, kuna ma abiellusin ju teist korda. Ma olin nii õnnelik, et oleks äärepealt sellest lõhki läinud. "Aeg on minna!" kõlas Katariina lõbus hääl. "Ma tulen!" hõikasin kõrvarõngaid kõrva pannes. Ma võtsin oma lillekimbu ja läksin kööki. Seal juba oodati mind. "Auto on ees," ütles autojuht. "Sa oled väga kena!" ütles Katariina elavlevalt. "Aitäh!" ütlesin õrnalt. Ma astusin välja, hoides oma kleidiserva üleval, et see ei määrduks.
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi. Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse Ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Ka üks inimene võib kõike muuta. Me elame, et võita endale veel üks murelik päev Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. Kindlasti on kuskil keegi, kes võiks samu asju teha paremini, aga selles elus ja ajas teen neid MINA! Ära maadle seaga- te mõlemad määrite ennast ära, aga ainult tema tunneb sellest rõõmu. Libedal jääl ja noateral käies ei ole eelkäija sammudest sittagi kasu.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
Lilli (mõrudal etteheitel). Leo, sul ei ole teadmata, et mina jäin selle piiri ette kartlikult peatuma. Leo. Ja, sa andsid ühe käega, ega märganudki, et sa teisega võtsid. Sa võitlesid tubaka vastu, sa viisid mu läinud suvel mäestikuõhku, sa pattasid meie pikka nälgimist. Aga (vaatab talle tähendusrikkalt silma) minu töö ja minu öö, Lilli need jäid mulle alles endise nuhtlusena. Lilli (hüppab püsti sirgelt, kõminal). Ma armastan sind kõige mulle antud jõu ja võimega! Leo (rahulikult). See on väide, mida ma täies ulatuses otsekohe valeks ei taha ajada. Kooselamine, huviline ühistunne, eriti aga abielu intiimne osa kõik see kokku soetab tõesti midagi, mida võib tingitud mõistel armastuseks kutsuda. Aga ma võin veel kaugemale minna ja tõeks võtta, et sinu armastus on täieväärtuseline. Kuid siis annad sa teda mulle küündimata mõõdul, sest et sul rohkem anda ei ole
· Tegusõnu on mõttekas õppida tegevust imiteerides, liikumis- ja rütmiharjutustega. · Uusi sõnu saab õpetaja tutvustada ja kinnistada mänguga "Mis on puudu?": kahe kuni nelja pildi või eseme nime nimetamise järel eemaldab õpetaja ühe (lapsed võivad silmad sulgeda) ja küsib: Mis on puudu? Puuduva eseme nimetust kordab õpetaja seda otsides: Kus on ... ? · Õpetaja saab kasutada pildi osalist avamist: kaetud pilti avatakse vähehaaval seni, kuni lapsed arvavad ära, kes on pildil. See annab õpetajale võimaluse sõna või väljendit korrata palju kordi, küsides: Kas see on ... ? · Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? · Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad
Maybe, it's time to let go... Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Kui saaks, annaks armastusele oma telefoni numbri. Tüdrukud lepivad kõigega, sest ei julge öelda ei, kuna arvavad et teevad haiget. Et saada vanaks ja targaks, tuleb enne olla noor ja loll. Me mõtleme harva sellele, mis meil olemas on. Alatasa aga sellele mis meil puudu on.. Ära muretse vanade probleemide pärast, varsti tuleb nagunii uusi. Parem kahetseda seda, mida oled teinud, kui seda, mida oled tegemata jätnud
NIKOLAI Vabandust, aga mina sedasi naist ei püüa. Ma tahan, et ta armastaks mind. EMA Kas sa armastad teda? 23 Tüdruk ei liiguta oimugi NIKOLAI Vaikimine, nagu ütles Cicero ja Caesar ja Stalin, on ilmselt nõusoleku puudumine. Kurat, ma läksin vist segi, on korras. Jah. Kõik on kombes. EMA Miralda, kas… NIKOLAI Elab, elab. Muide, ma armastan teda. MADONNA Kõrvarõngas! Otsib seda NIKOLAI Niipalju siis valimistest. MEES No see oli nüüd küll väga põhjalik… NIKOLAI Järgmisena on meie programmis kino. Nii, kino! Film Propagandasse siginevad sisse mahalaskmisstseenid Nikolai laseb filmimehe maha NIKOLAI Film läbi. Näete: siin on akordeon ja selle küljes mees, kes just sõi täidetud muna ära ja kui ta laulma ja kortsu rebima hakkab, siis me tantsime, ja tema suust lendavad valged kübemed, aga need pole tähed - on muna
Seda läbi erinevate tegelaskujude, nii aimatavate kui ka selgelt välja joonistet ja piiritlet kaudu. Vabadus jaguneb teatavasti välimiseks ja sisemiseks. Väliselt ei ole me kunagi päris vabad. Kuid kui tahame, siis suudame seda olla sisemiselt, ka kõige suuremas vaimses surutises. Nipernaadi kõneles mõlemast vabadusest. Oma teel kohtus ta paljude inimestega ning jutustas neile muinasjutulisi lugusid. Ta kõneles müütide keeles, unistuste keeles ja sulatas need argimaailma, argimõisteisse. Ta kõneles teistsugusest tegelikkusest. Näe, siin sa oled ja selline on su maailm, kuid näe, seal on maailm hoopis teistsugune, siinsega sarnane! Kas sina ei soovigi sinna? Sinna, teistsugusesse, palju värvilisemasse ja ilusamasse maailma? Nipernaadi käis ja äratas inimestes unistusi, ne kujutlusi paremast maailmast.
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18.
või mitte. Sest kust sa seda asja tead, mis sa ilmaski pole katsunud. Ei, härra Maurus, ütlesin mina. Mina habemest ei lahku, ennem müün rahvale kasulikku toitu ja jooki edasi, pealegi kus ma ei tea, kas õppimisest ongi miskit kasu. Hää küll, ma saan tudengiks. Noh, ja siis? Mis ma selle tudengiga teen, kui mul pole enam habet! Või arvate, et tudeng maksab sama palju kui minu habe? Te peaks kuulma, mis naised sellest arvavad, nimelt minu habemest. Kümme tudengit ei saa minu ühe habeme vastu, kui on naised. Veel praegu müüks ma oma krempli maha ja läheks ühes teiega Mauruse juurde, kui poleks seda sindri habet. Oleksime teiega koolivennad. Aga ühte ütlen ma teile, noormees, ja seda pidage meeles: hea habe maksab siin ilmas sagedasti rohkem kui suur tarkus ja muud niisugused asjad. Sellepärast hakkaski mul oma habemest kahju. Mõni ütleb: habe kasvab uuesti. Aga mis siis, kui ei kasva? On ju ometi
Lydia Koidula Referaat Juhendaja: Siiri Meidla Koostas: Annie Leesment Abja 2008 Sissejuhatus Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja
kolmandiku oma vihast kaduvat.) Pai võõras poiss, mu vend on nii hea, nii armas, ainult täna veidi, üsna veidi äkiline. Tõesti, ta on hea vend, nja ei taha kedagi muud vennaks. (Oodo naeratas ilma tahtmata.) Pai vend, minu võõras sõber on ka hea ja armas. (Jaanus naeratas ilma tahtmata.) Teist mõlemast saavad head sõbrad (poisid luurasid altkulmu, aga mitte enam nii verejanuliselt kui enne), tõesti, teist saavad head ja mõnusad sõbrad, ja mina olen teie kummagi sõber. Ma armastan teid mõlemaid (siin surus ta jälle poiste käsi), siis armastame kõik kolmekesi üksteist -- kuni surmani. Eks ole, jah?» Siin pani tüdruk poiste käed oma kähe pihu vahel kokku ja piilus argse naeratusega mõlema silmi. Häbi on tunnistada, aga tõeks ta jääb, et meesterahva süda on sulavam kui lumi, kui naisterahva mahe pilk teda päikesena soojendab. Ka meie kakelvennad raputasid mõni
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
hakkama saada. Vaatajatele - ta on eelkõige mõnus ummamuudu ajaviide, aga ta on eriline selles suhtes, et viib juurte juurde. Oskussaatena on ta ilmselt teisejärgulisem. Kas seriaali "Hajameelselt abielus" kirjutamine on rohkem töö või rohkem lõbu? Mida sellise n-ö liinitöö tegemine teile pakub? Rohkem töö, aga vastu ma võtsin juba sellepärast, et mine tea, võib-olla kunagi ei saa sellist asja proovida, nüüd on ta proovitud ja iseenesest seal sees olemine on päris põnev. Aga aastaringi ainult sellega tegeleda ei taha Kas vahel tabate end ka mõttelt, et jätaks kirjutamise sinnapaika ja hakkaks millegi sootuks teisega tegelema? Mis võiks olla see teine asi, mis teid köidaks? Väga harva! Teinekord mõtleks, et võiks mingi urvaste-temaatilise äriga tegeleda, aga see nõuaks ilmselt tõesti mõneks ajaks vähemalt kirjutamisest loobumist. Mis on luuletajaks olemise juures sinu kogemuse põhjal kõige iseäralikum?
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
linnas"(1980) ning valimiku ,,Mustamäe armastus"(1978) kunstiline reaalsus on subjektiivne ja kujutuslik, nii et Toomas Liiv näeb põhjust tõmmata paralleele Tuglase uusromantiliste novellidega (Liiv 1985: 716). Valtoni fantaasiamängud on allutatud intellektuaalsele huvile, mis on neid käimapanevaks mootoriks. Määramatust ja võimalikkust manifesteerib ,,Mustamäe armastuse" raam. Avanovelli ,,Roostetanud nael" jutustaja pakub naela seletamiseks välja terve rea lugusid, kuid jätab valiku tegemata tekst lõpeb mõttepunktidega. Lõpunovell ,,Mina" demonstreerib ,,mina" määratlematust ,,teiste" (inimeste, õunte, putukate jne) positsioonilt. Sellises raamis mõjub püsivuse ja samasuse apoloogia novellis ,,Pärast unenägusid" puhtirooniliselt. Valtoni maailmades ei tööta ei põhjuslikkuse printsiip ega loogikareeglid. Kui tegelikkust kontrollivad seadused ei kejti, võib toimuda kõikmõeldavaid metafoore. Valtoni maailmad on tehtud justkui
poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist", "Grand Marinas Kadriorgu" ja äsja trükivalgust näinud ,,Mu kodune Eestimaa: Läänemaa radadel''. Viimast võib pidada ka ajalooteemaliseks raamatuks. Jõgisalu raamatud on kirjutatud enda kogemustest lähtudes. Kirjutamise ainevalda on mõjutanud lapsepõlvekodu, õpitud eriala, töö koolis, samuti Lääne-Eesti eluolu, ranniku, laidude ja saarte loodus. Harri Jõgisalu lugusid esineb õpikuis, sest need on lihtsad, arusaadavad, harivad ning õpetlikud, tema fantaasia ei ole kunagi vastuolus tegelikkusega. Jõgisalu püüdleb sinnapoole, et loodushoid oleks inimese sisemine vajadus. "Aga loodusega ongi nii, et süda peab tema pärast ikka natuke valutama," ütleb kirjanik ühes kogumikus välja meile nii olulise mõttetera. Seda tema enda südamevalu kohtab kõigis tema raamatuis, olgu see "Käopoja tänu",
237. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi,teab rohkem kui see kes ei tea midagi ega tea et ei tea midagi! 238. Narivoodi moodi voodi viidi voodipoodi 239. Ära ärata ununenud kurbust 240. The truth may hurt but your lies kills me 241. Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid pisaraid. 242. Vahest rikume hea , tahtes parimat, rikkudes KÕIK 243. We need life for living not for crying! 244. Paljud arvavad , et pisarad on vesi mis voolab silmist , kuid tegelt on see veri mis purskab südamest. 245. Piisab vaid päikesest, et olla õnnelik. Piisab vaid pisarast, et jäädagi nutma. Piisab vaid sõbrast, et tunda end tähtsana. Piisab vaid tülist, et tunda ennast ei kellegina 246. sa ütlesid, et olen kurb, kuid ise sa ju tegid mu selliseks. 247. sa ütlesid, et hoolid, kuid miks sa mulle siis haiget tegid? 248. I know that it's a wonderful world, but i can't feel it right now. 249
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
annaabi.ee 
