Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, talvel joonistuvad taevast ja maast lipuvärvid, kevadine lõhn ja vee voolamine annavad alati energiat ja suvi on aeg üheks mõnusaks puhkuseks. Eestimaa ilusad paigad nagu Otepää või Saaremaa ei ole meeliskohad vaid turistidele ka minule meeldib sealset ilusat loodust nautimas käia. Kõigele sellele vaatamata ei ole eestlane ise kunagi rahul. Ikka kiputakse minema välismaale paremat õnne, tööd ja armastust otsima. Me ei näe seda, mis meil on ja usume, et mujal on parem. Mina nii ei arva. Heaolu ei tasu nii meeletult otsida, nii võib ta veel rohkem kaduma minna
PALJUPALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS ! · Ära peida oma rõõmu , vaid naerata nõnda , et seda sinu silmist näha võiks · Ma pole see ,kes ma olin eile, ma pole see, kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen, ja enam iial pole see, kes kunagi olin · Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you · Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse .
kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib koduigatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, Eestimaa, meie kodumaa. Kui tekiks soov tuua tüüpilisest eestlaste sugukonnast näide, siis sobiks selleks iga perekond. Minu arvates kõige tavalisem eesti pere on korralik ja koduhoidev. Vahel küll, ei usaldata üksteist ja ollakse kinnised, ei väljendata oma tundeid, kuid tegelikult armastatakse üksteist soojalt. Muidugi on olemas ka erandeid, kahjuks on neid erandeid liiga palju, ning seetõttu ollakse õnnetud. Mina isiklikult arvan, et tõelise eestlase iseloom
Eestimaalt on välja rännatud laia maailma läbi aegade. On perioode, kus väljaränne on suurem. Nii rännati Tsaari-Venemaa koosseisus olles Kaukaasiasse, Siberisse ja Kaug-Itta, et saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima. Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse. Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada,
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss.......................................................................................
Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaa
LAURA: Üksi ma küll ei jää. ROLAND: Üksi ta küll ei jää. OSVALD: Me võime siin vaielda ja seletada, aga tüdruk jääb siia. ROLAND: Siis jään mina ka. OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. Üks jalg on jumala märg. LAURA: Astusin kraavi. OSVALD: Kuuled, astus kraavi. ROLAND: Ma tean. OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ja... ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina ei või jääda? Keda ma segan? OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te öösel hääletate, mille eest teid öösel autost maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee mujale ära, miks te kõnnite 4 kilomeetrit kõrvalist ja kinnikasvanud teed siia! Kuula hoolega. Mõlemad te siia ei jää
Kõik kommentaarid