1. Asendamise (asenduse) piirmaara MRS absoluutvaartus c) vaheneb kui antud UKK-l liikuda allapoole (alla paremale) 2. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähen...
mõõta mida me piiratud ressursside tingimustes tehtava valikuga kaotasime (järelikult tulebki hinnata järgmise parima alternatiivi väärtust millest jäime ilma); 7. d; alternatiivkuluks võib olla ükskõik mis, millest tuli loobuda, et osta jäätist (kui rahasumma on piiratud ja tuleb valida, kas osta seda või teist või hoopiski kolmandat hüvist); 8. d; kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab koordinaatide alguspunkti e origoni suhtes nõgus (NB!), konstantsete alternatiivkulude seadust aga sirgjoon; 9. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6; 10. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6; 11. b; suhteline eelis tähendab, et tööjaotuse aluseks on võimalikult väikesed alternatiivkulud e teisisõnu põhimõte et tegevusest (valikust) tulev kaotus oleks võimalikult väike; Vt ka ülesanne 12 ja 13; 12. c; 13. 1.b; NB
C 2 7,9 1,1 0,556 7,9-6,1= 1,8 1/1,8 = 0,556 D 3 6,1 1,8 0,435 E 4 3,8 2,3 0,263 F 5 0 3,8 KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE SEADUS: mida rohkem üht hüvist toodetakse, seda suurem on alternatiivkulu iga lisandunud tooteühiku kohta. Kasvavad (TVK origoni suhtes nõgus) või konstantsed alternatiivkulud. ABSOLUUTNE EELIS erinevad totjad võivad valmistada tooteid ja teenuseid erineva efektiivsusega, kuna neil on loomulik või omandatud eelis. SUHTELINE EELIS riik peab eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st. Mille tootmise absoluutne eelis on suhteliselt suurim) ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st. Mille tootmises on absoluutne eelis suhteliselt väikseim)
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
Mikroökonoomika Table of Contents LOENG 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE............................................. 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL.........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
