...................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad)
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu
3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist. 4. Piirkasulikkus: a) on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega; b) võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon; c) suureneb tarbimise kasvades; d) väheneb tarbimise kasvades. 5. Mis alljärgnevatest väidetest on korrektne? a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel; c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb; d) kui piirkasulikkus on positiivne, kuid väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 6
nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. VALE (ressursside piiratuse probleemi) MIkroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja
tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs - on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel - on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria - on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem Analüüsi keeled: 1) verbaalne; 2) graafiline; 3) matemaatiline. Teaduslik meetod - Eeldab nelja vaheetappi e. sammu:
õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
ostmisele.) Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/PA = MUB/PB (Õige, need oleksidki võrreldavad piirkasulikkused, piirkasulikkus (MU) on jagatu hinnaga(P).) Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Kauba A hinnatõus: Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Majandusteadlased kasutavad tarbijateoorias kasulikkuse mõistet tähistamaks: Kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. Piirkasulikkus: Väheneb tarbimise kasvades. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Kogukasulikkust
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
viimase meie poolt kasulikuks hinnatava ühiku hinda. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg. Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: * turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid * kauba omadused - kaubad homogeensed või diferentseeritud (homogeensed- sarnased) * turule sisenemise ja lahkumise tingimused(kapitali hind, litsentsid. Lahkumine raske - osa kapital on raskesti maha müüa) * konkurentsi vormid - erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. 1. täielik konkurents - palju müüjaid ja ostjaid. üks firma ei saa mõjutada turu hinda. 2. mittetäielik konkurents: *hüviste turg (kaupade turg, teenused ja kaubad)- monopol(üks ostja), monopolistlik konkurents (konkurenst, aga tooted natukene erinevad), oligopol(turg jaotatud võimsate firmakettide vahel, hinnasõjad) *tootmistegurite turg - monopolistlik konkurents, monopson(turul üks ostja),
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)).
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus. Keskmise muutuvkulu (AVC) ja kogu muutuvkulu (VC) seos: AVC = VC/Q NB! Piirkulu (MC) all mõistetakse kogukulu suurenemist toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC)
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna
Kaudne kulu mõõdab, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiive kasutusviisi korral. Kaudne kulu on näiteks firma ruumid, mis kuuluvad firmale, sest selle eest ei pea ta eraldi veel tasuma ning kuna ta kasutab omaenda ressursse selle asemel, et neid välja rentida, siis loobub firma lisasissetulekust, mida oleks võinud nende ruumide väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB
ARVESTUSTEST 5.1 (Turustruktuurid) 1. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: a. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral b. Keskmine tulu on hinnast väiksem c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC
a) Kassaaparaat toidupoes-kapital b) Hapnik,mida inimesed hingavad-maa c) Tööriistapoe treipingid-kapital d) Kalapüügi piirkond Läänemeres-maa Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks
Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel. Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem. Analüüsi keeled: verbaalne; graafiline; matemaatiline Teaduslik meetod: Eeldab nelja vaheetappi ehk sammu: 1) Võtmemuutujate kindlaksmääramine ja defineerimine.
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE......................................................................................
antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
Küsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastab tõele: Vali üks: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga d. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
Nt üheainsa firma kontroll teemandivarude üle. Puhas monopol püsib pikemat aega küllaltki harva, sest monopoli suur kasum stimuleerib teisi firmasi hüvisele lähedast asendajat välja mõtlemaja seda tootma hakkama. Ka tehnoloogilised muutused kalduvad sisenemisbarjääre lõhkuma. 9.2 MONOPOLI TULU- JA KULUKÕVERAD Lk 207 210 Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka turunõudluskõver. Tüüpiline monopoli nõudluskõver. Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-.
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused
a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
