Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 krooni. Selleks müüb ta 8 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400
Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Kokku on võimalik saada 72 punkti 0 0 Ülesanne 1 6 punkti % Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 € Selleks müüb ta 100 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200
Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 € Selleks müüb ta 120 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200
0 100 0 1 100 10 2 100 25 3 100 45 4 100 68 5 100 95 6 100 121 7 100 141 8 100 150 9 100 140 10 100 120 1) Arvutage diivanite keskmine kogutoodang ja piirtoodang erineva arvu töötajate korral 2) Kandke saadud arvandmed kõigepealt tabelisse ja edasi joonisele: , , 3) Mitmenda töötaja töövõtmisel hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus 4) Mitmenda töötaja korral on keskmine toodang maksimaalne? Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.13 Talus kasvatatakse maasikaid. Tabelis on toodud kulud (tuhandetes) lühiperioodil: TP FC VC TC AFC AVC AC MC 1 2 3 4 5 6 7 8
nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid;
kõver on U-kujuline; vale e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. õige 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? a) kontoritöötajate palk; õige b) tulumaks; vale c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; vale d) firmas valmistatav toodang. ? 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC > MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast ühe sõnaga öelduna: a) alternatiivkulusid; b) kaudseid kulusid;
tehnoloogias. Pikal perioodil ei saa olla püsi- ehk fikseeritud sisendeid - lähtuvalt definitsioonist peab kõiki sisendeid olema võimalik muuta. Pika perioodi kestuse õige määramine on ettevõtetele oluline mingisse harusse sisenemise, tootmismastaabi määramise, moderniseerimise, tootmise reorganiseerimise jmt. tootmisotsuste vastuvõtmisel. Mis alljärgnevast on püsikulu? Maamaks Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: on tegemist kasvava mastaabisäästuga Kui piirprodukt (piirtoodang) on negatiivne, siis: On koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Firmateoorias on firmade keskmine e. ühikkulu: Kogukulu, mis on jagatud toodetud tooteühikute arvuga Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see: muutuvkulude (AVC) kõvera allapoole nihkumise Firmateoorias nimetatakse piirkuluks:
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS 1.1. Mikro- ja makroökonoomika Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib majapidamiste, firmade ja valitsuste valikuid piiratud ressursside tingimustes ning nende valikute mõju kogu majandusele. Majandusteaduses eristatakse mikro- ja makroökonoomikat. Üldiselt on leitud, et mikroökonoomika tundmine on eelduseks makroökonoomika paremaks omandamiseks. Mikroökonoomika uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad ja millist mõju avaldab nendele valitsuse tegevus. Makroökonoomika raames käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv)
Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksebilansi puudujääk, Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (microeconomics) on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt. Muutuvkulu – (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Normaalkasum – On firmal siis, kui arvestuslik kasum (kogutulu-otsesed kulud) on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). Selline käsitlusviis teeb makroökonoomika nii ülevaatlikumaks ja paremini mõistetavaks kui ka empiiriliselt paremini kontrollitavaks.
kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C; b) VALE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud, seega optimaalse koguse korral kajastab kogutulu TR ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, sest lõik 0G tähistab ju hinda ning lõik 0C optimaalset kogust, hinna ja koguse korrutis (e ristküliku pindala, mis võrdub külgede korrutisega) näitabki kogutulu suurust; c) ÕIGE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud ehk ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, on suurem kui kogukulu TC, mida saab mõõta ristküliku 0FJC pindalaga, seega saab firma tõesti majanduskasumit; d) VALE; ristküliku FGKJ pindala kajastab majanduskasumi suurust, muutuvkulusid TVC aga näitab ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0EHC,sest TVC=AVC×Q; e) VALE; lõik GF näitab majanduskasumit ühe toote kohta e keskmist kasumit; keskmise püsikulu AFC suurust väljendab aga keskmise kogukulu ATC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate vaheline kaugus,
Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ). Tootmine: *muudetakse hüvis kasulikumaks *viiakse hüvis teise kohta *muudetakse omandivormi ja seega võimaldatakse nende kasutamisele juurdepääs
kestel saab võimalikuks ka püsisisendite muutumine; 12.a; kahanevate tulude seadus, mida tuntakse ka kahaneva piirtootlikkuse seaduse (the law of diminishing marginal returns) nime all, väljendab sisuliselt kahanevat mastaabiefekti; Kahaneva mastaabiefekti korral viib tootmistegurite (tootmissisendi) suurenemine küll kogutoodangu mahu suurenemisele, kuid TP (Q) suureneb suhteliselt vähem; 13. 1.c; vt ka eelmise küsimuse vastus; esimese töötaja piirprodukt MPL1=+40; teise töötaja piirprodukt MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab toimima kahanevate tulude seadus; 2.c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3.d; keskmist produkti arvutatakse ATP=TP / L, see on toodang ühe töötaja kohta; ATP on maksimaalne sellise sisendi (tööjõud või kapital) koguse juures kus MP ja ATP graafikud lõikuvad; 14. 1.b 2.d; vt ka joonis 6.1
muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda MUUTUV- e VARIEERUVAD KULUD (total variable costs, TVC või VC) on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab KOGUKULUD (total costs TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse (väljundi) valmistamisest. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC = TFC + TVC KESKMINE KOGUKULU ATC või AC (average (total) cost AC or ATC) on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks TC TC ATC = = TP Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC (average variable cost AVC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna TVC TVC AVC = = TP Q KESKMINE PÜSIKULU AFC (average fixed cost AFC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna TFC TFC
monopol. Väär Arvestustest 4.2 1. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: 4500 2. Alljärgnevast on püsikulu: maamaks 3. Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju. 4. Alljärgnevast on õige? piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 5. Kahanevate tulude seadus hakkab toimima kui palgatakse: kolmas töötaja. 6. Alljärgnevast on õige: majanduskasum = arvestuslik kasum - alternatiivkulud 7. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. 8. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vajalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see kõike nimetatut (MC kõvera allapoole
a) Kassaaparaat toidupoes-kapital b) Hapnik,mida inimesed hingavad-maa c) Tööriistapoe treipingid-kapital d) Kalapüügi piirkond Läänemeres-maa Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu
FC 5 17.02.2014 KESKMINE KULU Keskmine kulu ehk ühikukulu kulu ühiku kohta ehk kulu ja tootmismahu suhe; Keskmisi kulusid on lühiperioodil kolm: 1) keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC); 2) keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC); 3) keskmine kogukulu (average total cost, ATC). FC AFC = AFC keskmine püsikulu; TP AVC keskmine muutuvkulu; VC AVC = ATC keskmine kogukulu; TP TP koguprodukt (total product) TC ATC = ehk tootmismaht. TP KESKMINE KULU Täiendame eespool vaadeldud näidet:
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus
Algul MC väheneb, edasi kasvab. MP kasvab, MC langeb (3 töötajat) MC = 25 Edasi MP(piirprodukt on koguprodukti muutus muutuv resursi ühiku muutuse kohta) langeb, MC hakkab kasvama (õp. lk. 151 joonis 7.1) Keskmised kulud: Keskmine püsikulu (average fixed cost, AFC(afc väheneb sedamööda kuidas tootmiskogus kasvab, põhjuseks konstantse suuruse (püsikulu jagamine järjest suurema arvuga)) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) AVC = VC / TP Keskmine kogukulu (average total cost, ATC) ATC = TC / TP Avc ja atc algul vähenevad, kui tootmiskogus kasvab ja seejärel hakkavad kasvama. Joonise selgitus: Firma kulud Lühiperioodil saab firma oma tootmismahtu muuta muutuvressursse muutes, see toob kaasa kogukulu muutuse, MC näitab kogukulu muutust, mida on vaja teha, et juurde saada 1 ühik toodangut. Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC- kõveraga, kui AVC ja ATC on minimaalsed.
See teeb tootmise ja müügi tunduvalt keerulisemaks, kui see lihtsate mudelite järgi käia võiks. Kõik need kolm efekti on majandusteooriast lähtudes kõrvalekanded tavaolukorrast, aga nendega on vaja arvestada turusituatsiooni analüüsides. Engeli kõver kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Mikroökonoomika 19.10.2011 loeng Sisendid ja tootmine See on viimane teema, mis tuleb Kontrolltöösse! Ressursid tootmistegurid Sisendid kitsamas tähenduses masinad, seadmed, gaas, vesi jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikkus Väljund koguprodukt (total product) TP kaupade, teenuste koguhulk (Q) teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite
Muutuvate tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse muutuv- e varieeruvateks kuludeks(total variable costs, VC või TVC) muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab. ettevõte tootmismahu muutustega on seotud näiteks palgakulu, materjalide, tooraine, energia maksumus jne. Kogukulud(TC) on ettevõtte kõik kulud, mis tulenevad teatud toodangukoguse(väljundi) valmistamisest. kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC variable costs) Keskmine kogukulu ATC või AC (average total cost AC või ATC) keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks. valmina: Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Valem:
1) summa mis saadakse täiendava ühiku müügist, väheneb, kuna hind alaneb; 2) tulu, millest jäädakse ilma kõigi tooteühikute müümise tõttu madalama hinnaga, aga suureneb, kuna kogus, mida oleks võinud müüa kõrgema hinnaga, kasvab. Monopoli lühiperioodi kulud ja tulud: Toodangu Keskmine Majandus- Hind Kogutulu Piirtulu Kogukulu Piirkulu maht kogukulu kasum Q p TR=pQ MR= TC MC= ATC= TR-TC 0 7,75 0 15,00 -15 1 7,50 7,50 7,50 19,75 4,75 19,75 -12,75 2 7,25 14,5 7,00 23,50 3,75 11,75 -9,00
5., parandatud ja täiendatud trükk, ,,Külim", Tallinn, 2007. Täiendav kirjandus: N. G. Mankiw. Principles of Economics. Harvard University. The Dryden Press. Jukka Pekkarinen, Pekka Sutela. Mikro- ja makroökonoomika I - IV. Tallinn 1991 1994. Mare Randveer. Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. "Külim", 2006. A. Org ja M. Sults. Makroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu. Tallinn, 1999. Mare Randveer, TTÜ ÖKONOOMIKA ALUSTE PÕHIKURSUS MIKROÖKONOOMIKA LÜHIKONSPEKT Mare Randveer TEEMAD: 1
* vabaõpe (võimalik majandusained) 6 AP * praktika (võimalik majandusalal) 4 AP * lõputöö (võimalik majandus) 15 AP Kokku võimalik koguda juhtimise ja majandusaineid 56 AP Majandusained ehitustehnika õppesuunal: Kokku: 46,5 AP + vabaõpe ja praktika 10AP Üliõpilase valik : 8,5 - 56 AP majandusainetest profileerib teda kas konstruktori suunas või ehitusjuhi suunas Kirjandus mikroökonoomikas: K. Kerem, M. Randveer, V. Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim. !996. 186 lk. G. Briscoe. The Economics of Construction Industry. London: B.T. Batsford Ltd. 1993. 307 p. J. Raftery. Principles of Building Economics. Oxford. Blackwell Scientific Publications.1991. 212 p. R. Jemtsov, M. Lukin. Mikroekonomika. Utsebnik MGU. Moskva: Delo i servis. 1999. 317 s. ( vene keeles ) L. Drõkina, M.Ennok, S.Otsmaa, Ü.Rooma.Ehitusökonoomika küsimusi. Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk. T.Palm, A. Qayum. Investeeringute analüüs. Tallinn: BIT
18. Kui MKF on pika perioodi tasakaalupunktis, siis: P=MC=ATC MR=MC ja minimaalne ATC >p MC>MR ja p= minimaalne ATC Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MR=MC ja p>minimaalne ATC 19. Kui oligopolil on murtud nõudluskõver ja firma toodangu nõudlus on suhteliselt elastne turuhinnast kõrgema hinna korral ja suhteliselt mitteelastne turuhinnast madalama hinna korral, siis: Hinna tõus suurendab firma kogukulu ja hinna alandamine vähendab tema kogutulu Nii hinna tõus kui alanemine vähendab firma kogutulu Nii hinna tõus kui alanemine suurendab firma kogutulu Hinna alanemine suurendab firma kogutulu ja hinna tõus vähendab firma kogutulu 20. Kui kaks oligopolist konkurenti saavad vältida suurt kahjumit, alandades hinda 60-lt 56-le , siis vastavalt mänguteooria mudelile: Alandavad mõlemad hinda Ei alanda kumbki hinda
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)).
Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP TÄIELIK KONKURENTS Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3. monopolistlik konkurents; 4. oligopol. Turu struktuur - kajastab selle majanduskeskkonna kõige tähtsamaid tunnusjooni, kus firma tegutseb: * firmade arv harus; * turule pääsemise tingimused; * firma toodangu homogeensus või heterogeensus; * konkurentsi vormid.
MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis AVC=VC/TP Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis ATC=TC/TP Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu eeldusel et tootja võib valida firma mistahes suurusvariandi. Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine kogukulu (TC) on minimaalne HARJUTUSED Kuna kõik ressursid on piiratud ja kõigil neil on alernatiivsed kasutusvõimalsued, siis on nii otsesed, kui ka kaudsed kulud alternatiivkulud. Peatükk 5 Hinnavõtja see kes ei suuda mõjutada hinda, vaid lepib sellega Kasumilävi punkt kus kogukulu TC = kogutulu TR. Firma saab üksnes normaalkasumit Kasumi maksimeerimine eeldus mille kohaselt firmad püüavad alati realiseerida maksimaalselt suurt
Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise
Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid: Lühiperiood- ajavahemik, mille jooksul ei muutu ettevõtte tootmisvõimsus (firmasse paigutatud reaalkapitali maht). Püsikulud ei muutu. Saab muuta töötajate arvu, kuid mitte oluliselt tootmisvõimsust. Pikkperiood- suunatud tulevikku Ettevõte vajab optimaalselt tootmisplaani, et leida esmalt tootmistegurite optimaalne
Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. VALE (ressursside piiratuse probleemi) MIkroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
