Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikro- ja makroökonoomika arvestustest 12.1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inflatsioon, hõive, alane, intressimäär, täishõive, inflatsiooniga, seletatav, töötasuhillipsi, siirdetöötus, hõivatuerioodis, keynese, lühiajaliselt, alanes, nominaaltulu, majandustsükli, kogunõudlus, lootuse, faaside, retsessioon, elavnemineotentsiaalsed, keynesi, rakendama, mehhanismid, toel, likvideerida, indekseerimine, sõbraleANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 20. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: A. eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste B. puhasinvesteeringuid ja eratarbimiskulusid C. ettevõtete kasumeid ja ettevõtjate intressimakseid krediitide eest D. riigihankeid ja töötasu E. eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid ANSWER: D MAKROÖKONOOMIKA TEST 2 Makromajanduslik ebastabiilsus: töötus ja inflatsioon 1. Inimene, kes soovib saada tööd: a) kuulub tööga hõivatute hulka; b) kuulub töötute hulka; c) ei arvestata tööjõu hulka; d) arvestatakse kui osaliselt hõivatu; e) arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida 2. Milline küsimuse 1 vastustest on õige, kui inimene on haigesatunud ja ei saa töötada? 3. sunnitud töötuse olemasolu: a) on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei kasva tööjõu alahõive olukorras;
b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : Vali üks: a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali b. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid c. vähendab töönädalat 38-le tunnile d. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele Küsimus 5 4 Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis Vali üks: a
a. normaalseks kaubaks b. kvaliteetseks kaubaks c. täiendkaubaks d. inferioorseks e. Rämpskaubaks e. Asenduskaubaks Lorenzi kõver a. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid b. Nihkub vasakule, kui elanike sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks c. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet d. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks Lühiperioodi Phillipsi kõver : a. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud c. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet - b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust
e. Asenduskaubaks Lorenzi kõver a. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid b. Nihkub vasakule, kui elanike sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks c. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet d. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks Lühiperioodi Phillipsi kõver : a. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud c. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d . näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet vale b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d
maha amortisatsioon. VALE(peab olema vahetarbimine) 11. Eesti Statistikaameti määratluse järgi ei kuulu tööga hõivatute hulka ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed ning töövõtulepinguga töötavad isikud. VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul kehtinud hindades“ ning reaalset SKP ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti näitajat; Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud koguprodukt, Nominaalne SKP on inflatsiooniga korrigeerimata SKP. 13. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nimetatakse tööjõuks ning see jaguneb töötajateks ning töötuteks, Töötuse määr on töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust 14. Suure Depressiooni 1929 kuni 1933 kohta USA-s ei kehti järgmine väide: üldine hannatase kasvas aastas keskmiselt 6 kuni 8% (KEHTIVAD: töötuse määr
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul
teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17
pakutavate töökohtade tarvis oskused. Reeglina ei õnnestu struktuurset töötust likvideerida nõudlust kujundava poliitikaga, sest loodavad töökohad ei pruugi vastata töötute kogemuste struktuurile. Friktsionaalne (hõõrde) töötus kehtib inimeste suhtes, kes ei tööta ajutiselt. Uue töö otsimine jne.. Osa friktsionaalsest töötusest on normaalne ja soovitatav, sest ta annab aega g pparema töö otsinguiks. g Tööpuudus täishõive korral ehk "loomuliku töötaoleku määr" on ähmane termin, mis defineeritakse, kas kui tsüklilise töötaoleku puudumine või kui struktuurse ja friktsionaalse töötuse summa on null null. Heidutatud töötaja on see, kes on loobunud töö otsimisest ning seetõttu töötute hulka ei kuulu. 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Probleem töötuse liikidega!
Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12. Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr. Tõene 13. Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel. Tõene 14
Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12. Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr. Tõene 13. Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel. Tõene 14
..............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE
ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28. Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi
Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile siirdetöötuse Vastus: Õige Vale Õige Question 14 Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis Vastus: Õige Vale Õige Question 15 Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Vastus: Õige Vale Õige Question 16 Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras; Vastus: Õige Vale Õige Question 17 Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 18 Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel Vastus: Õige Vale Õige Question 19
Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile siirdetöötuse Vastus: Õige Vale Õige Question 14 Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis Vastus: Õige Vale Õige Question 15 Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Vastus: Õige Vale Õige Question 16 Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras; Vastus: Õige Vale Õige Question 17 Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 18 Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel Vastus: Õige Vale Õige Question 19
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
Seda teooriat tänapäeval küll eriti tõsiselt ei võeta, ent teatav ratsionaalne sisu on siin kindlasti olemas. Enam levinud on poliitilise tsükli teooria, mis baseerub kolmel põhiväitel: 3 1) poliitikutel on alates Keynesist millega majandust mõjutada 2) valijatele meeldib majanduslik tõud rohkem kui langus ja depressioon, neile ei meeldi kõrge tööpuudus ja inflatsioon 3) poliitikutele meeldib tagasivalitud saada Eelnevast tulenevalt pole raske mitte märgata poliitikute püüdu sooritada kõik ebameeldivad majanduslikud toimingud valitsusperioodi alguses ja saavutada majanduslik stabiilsus või parimal juhul isegi tõus vahetult enne uusi valimisi. Tõusu saab lühiajaliselt esile kutsuda näiteks makse alandades, valitsuse kulutusi suurendades (laenude arvel) või sundides riigi keskpanka hoidma
Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konvergents ● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul vähenema
e. tööhõive Klassikaline majandusteooria: a. eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi võimaluse b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt ei saavutata täishõivet tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d. lähtub Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse e. eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive f. kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset Klassikaline majandusteooria: a. ei eelda turgude iseregulatsioonivõimet ja peab võimalikuks Suure Depressiooni taolise kriisi võimalust b. käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt madalat palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega c. kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile d
Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsusest kuni kohaliku omavalitsuseni) sissetulekuid maksude näol. Valitsuse kulutused jagunevad valitsuse ostudeks ja tulusiireteks. Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP
Inferioosne kaup- väheväärtuslik kaup on kaubad mille nõudlus kahaneb(kasvab) kui tarbija sissetulek suureneb(väheneb) 12.Lorenzi kõver (ABC3) Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis. Lähemal absoluutse võrdsuse joonele heaolu kasvab, kaugemal kahaneb Absoluutset võrdsust mõjutavad: · Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele.
Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel. Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed. Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel. Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj. Kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase 9. Kulumultiplikaatori mõiste Kulumultiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks kulumuliplikaator = 1/ 1- MPC 10
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
majapidamistel kui ka ettevõtetel). Kõver nihkub paremale (nihe A-A"). * Maksude alandamine suurendab jällegi ettevõtete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. OOTUSED enne, kui valitsus hakkab vähendama raha pakkumist, väheneb majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. VALITSUSKULUD kui tõusevad, siis KN ka tõuseb 8. Kogupakkumine On rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahaksid toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme.
Bretton Woodsi kokkulepe: Student Response Value Correct Answer A. sidus USA dollari kullaga 100% B. nõudis kõikidelt riikidelt oma väärismetalli varude 0% avalikustamist C. sidus kõigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga 0% D. keelustas laenude andmine arengumaadele 0% 7. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Student Response Value Correct Answer A. pole võimalik leida 0% B. 2,5 100% C. -2,5 0% D. 0 0% 8. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks:
piirkonnas c. on põhjustatud osade inimeste soovimatuses tegeleda tööga d. on iseloomulik varimajandusele Question 44 (1 point) Inflatsioonist põhjustatud kahju on suurem siis: a. * kui ta tekkib ootamatult b. kui ta on prognoositud c. kui teda ei märgatudki d. kui teda ei tekkinudki Question 45 (1 point) Milline allpool loetletud võimalustest ei kaasne inflatsiooniga: a. korporatsioonid peavad tegelema senisest aktiivsemalt finantsjuhtimisega b. firmad peavad väga sageli uuendama oma katalooge ja hinnakirju c. * inimesed hoiavad kogu oma raha sularahana "sukasääres" d. pangad tõstavad laenuintresse Question 46 (1 point) Monetaarpoliitikas on vaheeesmärkidele esitatavad nõuded: a. ei tohi olla kergesti mõõdetav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu b. salajasus c. kontrollitavus d
.................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..............................................................................8 1.6. Majanduskasv..................................................................................................8 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE ..................................................................11 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus ........................................................................11 2.2 Mudel graafiliselt.......................
üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus 4. Rahvamajanduse kogutoodang (RKP), gross national 4. , , produc, income GNP, GNI = SKP +netotulud välismaalt = +
2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus jud, kes saab majandust reguleerida on riik, selleks, et tootmist elavdada, peab riik toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 3. Milton Friedman ja Tema roll. Ta oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja
sektori teistele institutsioonidele. Netoexport (X-M) Kogukulutused (E)- on tarbimis-, investeerimis- ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi summa. SKP deflaator- on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodi suhtes e. inflatsiooni. SKP nom deflaator = -------------------- * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 SKP puhasprodukt: SKP D Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu- e. rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu = SKP D kaudsed maksud 9.TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE. Kogunõudlus- (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid
aastainflatsiooni ja võlakiri garanteerib 3% reaalse aastaintressi? a. 3% b. 4% c. 5% d. 6% e. 7% f. 8% 4. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? a. 65 b. 69 c. 72 d. 85 5. Firma võttis aastase laenu intressiga 13,3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? Vastus: 13.3-10.8=2.5 a. -2,5 b. 0 c. 2,5 d. pole võimalik leida 6. Kui turul on üks müüja ja palju ostjaid, siis on turustruktuuriks: a. monopson b. oligopol c. monopol d. polügopol 7. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 8. Aktseleraator näitab: a. seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel b
9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel, lahendatakse
annaabi.ee 
