1 q q 1 2 3 4 5 6 Hind on 3, ostukogus .....? Joonista lux-kauba D - kõver Piirksulikkuse kõvera algus- Tähista tarbija lisakasu Punkt on olemas...Edasi? P K 12 Y EA- piir 10 8 6 4 2 10 20 30 40 q X L Millise hinna valiksid? Tulu kasvab. Mis juhtub? Joonista isokvant Kaup X odavnes-mis juhtub?
vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD (Puhas) MAJANDUSKASUM MAJANDUSKASUM = KOGUTULUD TR (OTSESED
Majandusteadus – Majandusteadus (economics) on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Makroökonoomika – Makroökonoomika (macroeconomics) uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksebilansi puudujääk, Mikroökonoomika – Mikroökonoomika (microeconomics) on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade) poolt. Muutuvkulu – (variable cost, VC) muutuvad koos toodangu mahu muutusega. Normaalkasum – On firmal siis, kui arvestuslik kasum (kogutulu-otsesed kulud) on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Nõudlus – Nõudlus (demand) on seos hinna ja nõutava koguse vahel, mida tarbijad
me kasutama nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Majandusteadust jagatakse rahvamajandusõpetuseks ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetust omakorda nimetatakse ka majandusteooriaks, mida saab jagada mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist, kes teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomikas seevastu on majandussubjektid agregeeritud sektoriteks, üksikhüvised hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). Selline käsitlusviis teeb makroökonoomika nii ülevaatlikumaks ja paremini mõistetavaks kui ka empiiriliselt paremini kontrollitavaks.
TKT-l toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. vale 8. Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma lühiperioodil tegevuse õige lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. Õige 9. Lahenda joonise abil Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D; vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; vale c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; õige d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; vale f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse; õige g) kui firma toodab kogust 0D hinnaga 0G, on ta kasumilävel. õige 10. Täieliku konkurentsi turul (TKT): a) tegutseb väike arv firmasid; b) maksimeerivad firmad oma kasumi toodangu hinna muutmise teel;
otsest rahalist väljamakset. Majandusanalüütilises arvestuses eristub: Otsene kulu kui ettevõte ostab ressursse, mida ta ise ei oma. Nende eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu (raamatupidamislik) Kaudne kulu loovutatud võimalus teha või saada midagi muud (loobumiskulu, saamatajäänud tulu) või leida ressurssidele mingit teist, (kasulikumat) rakendust. Arvestuslik e raamatupidamislik kasum on ettevõtte kogutulu ( TR=P x Q), millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud. Arvestuslik kasum= kogutulud TR otsesed kulud Puhas majanduskasum on summa, mis jääb järgi, kui ettevõtte kogutulust TR lahutada kõik majanduslikud kulud. Majanduskasum = kogutulud TR (otsesed kulud + kaudsed kulud) Majanduskasum = arvestuslik kasum kaudsed kulud Normaalkasum e normaalne kasum on osa arvestuslikust kasumist,
Seega oma valikut tehes käitub meie tarbija ratsionaalselt just selles mõttes, et valib enda jaoks valiku tegemise hetkel kõige suurema piirkasulikkusega tarbimiskomplekti. Küll aga ei saa tarbija valida alati absoluutselt parimat tarbimiskomplekti, sest oluliseks piiranguks on kaupade hinnad ja tarbimiseelarve. Seega, kui tarbija teeb oma parima võimaliku valiku, siis teeb ta seda just sellise piirangu raames. Mikroökonoomika lähenemise kohaselt on rohkem küll parem (meid huvitavates situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise
Nõudluse rIstelastsus ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad, siis on ,,väärtus positiivne"; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on ,,väärtus negatiivne" Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata). Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga keskmine tulu/toode kasvab), kuid keskpunktist all pool, kus kogutulu hakkab uuesti langema, on hinnaelastsus alla ühe (keskmine tulu/toode väheneb). Mikroökonoomika 15.09.2011 harjutustund Harjutusülesanded punasest harjutuste raamatust! (Võiks kaasa võtta edaspidi) 14. paremale (c) 15. (d) inferioorne kaup kaup, millest ollakse nõus loobuma, kui raha saadakse juurde. 16. (e) 17. (a) 18. (a) 19
QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
M E H R 0 A B C D Kogus Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D;vale vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; õige c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; vale d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse;
mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist.
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Kokku on võimalik saada 72 punkti 0 0 Ülesanne 1 6 punkti % Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 € Selleks müüb ta 100 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 45 40
Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
Ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olema olevate firmade harust lahkumist Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui Ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olema olevate firmade harust lahkumist Täieliku konkurentsi turul (TKT): On firmad hinnavõtjad ja maksimeerivad oma kasumi toodang mahu muutmise teel Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR): Võrdub toodangu hinnaga Täielikult konkureeriva firma kogutulu: On tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis või suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra või teda kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge Täielikult konkureeriva firma (TKF) tooteühiku hind võrdub: keskmise tuluga = piirtuluga TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni: Firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest
28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus · Välissektor Majandussubjektide agregeeritud (üldistatud) käitumise analüüs erinevatel turgudel Turud (nõudlus ja pakkumine)
100 200 280 350 3) Millise tootmiskoguseni ettevõte kogeb kasvavat mastaabisäästu? Ülesanne 4.27 Tabelis on toodud saiakeste nõudluskõver kooli kohvikus ühe päeva kohta P Q, tk. TR, kr MR,kr 23 0 21 10 19 20 17 30 15 40 13 50 11 60 9 70 7 80 5 90 3 100 1) Arvutage kogutulu ja piirkulu ning kandke saadud arvud tabelisse 2) Vastake küsimustele ) Millise hinna korral on nõudlus veel elastne? ) Millise hinna korral on nõudlus mitteelasatne? Ülesanne 4.28 Kohvik peab konkurentsi tõttu tassi kohvi hinda alandama 15 RÜ-lt 10 RÜ-le Selle tulemusena ta müüb ühe päeva jooksul 200 tassi asemel 400 tassi kohvi. Kui suur on piirtulu? Q TR MR 200 3000 400 4000 Ülesanne 4.29
Kui Ed>1 siis on elastne Teoreetiliselt võib olla ka Ed=0 ja Ed=lõpmatus Kogus on konstantne hind läheb üles Ed=0. Tarbijad ei ole hinna suhtes tundlikud. Hind on kogu aeg sama, tarbijad hinda mõjutada ei saa ja ka osta saavad vastavalt pakkumisekle Punktielastsus Kaare elastsus e keskpunkti eastsus Nt: p1=10 a1=100 Q=40/100=40% p=5/10=50% P2=5 a2=140 Ed=40%/50%=0,8 Kaare elastsus Ed= g(p1+p2)/p(q1+q2) Ed= 40*15/-5*240=-1/2 Elastsus ja kogutulu TR=Q*p TR- kogutulu(total return) Kui tootja tõstab hinda, siis selle osa peale läheb Ed<1, sest tarbijad ei ole elastsed. Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid 1. Osatähtsus sissetulekust- kui moodustab sissetulekust suure osa, siis mõjutab rohkem. Kui aga moodustab sissetulekust väikse osa siis aga reageeritakse vähem tundlikult. 2. Asenduskaupade olemasolu-Kui on asenduskaupasid siis reageeritakse tundlikult. 3
................................. 19 3.1. ELASTSUSE OLEMUS ............................................................................................................... 19 3.2. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS ................................................................................................... 19 3.3. NÕUDLUSE ELASTSUST MÕJUTAVAD TEGURID ......................................................................... 22 3.4. ELASTSUSE JA KOGUTULU VAHELINE SEOS .............................................................................. 22 3.5. NÕUDLUSE RISTELASTSUS JA SISSETULEKUELASTSUS .............................................................. 23 3.6. PAKKUMISE ELASTSUS ............................................................................................................ 24 4. TARBIMISE OPTIMEERIMINE......................................................................................
rahuldamiseks. 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st
Hind
100 A
50 B
Kogus
100 200
Elastne nõudlus E>1 (nõutava koguse muutus>hinna muutus) kaupu võetakse
rohkem kui alanes hind
Võiks langetada hinda-suurem kasum.
Mitte-elastne nõudlus E<1 nõutava koguse muutus
teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. Monopoli puhul kaob firma ja majandusharu vaheline erinevus, seega on firma nõudluskõver (ühiktulukõver) ühtlasi majandusharu nõudluskõver. Monopoli piirtulu kõver (MC) langeb nõudluskõverast (D) kaks korda kiiremini. Monopoli kõige tähtsam tunnus oleks sisenemisbarjääri olemasolu uutele firmadele. Monopolil on kasumit maksimeeriva koguse ja hinna leidmiseks põhimõtteliselt kaks moodust: 1. Kogutulu miinus kogukulu 2. Piirtulu võrdub piirkuluga Hinnakujundaja on firma, mis omab teatavat mõju oma toodangu hinna üle Kuna monopol võib valida hinda, on monopol hinnakujundaja. Reegel: kui hind katab keskmise muutuvkulu, jätkab firma tegevust. Kui ei, siis lõpetab monopol ajutiselt tegevuse. Hinnadiskriminatsioon on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Hinnadiskriminatsiooni tingimused:
c. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne d. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga 12. TKF-le hind on võrdne: a. AR = MR = TR/Q b. MR c. AR d. TR/Q 13. MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: a. Piirtulu ja kogutulu kõverad kattuvad b. Turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga c. Firma keskmine tulu kõver on negatiivse tõusuga d. Toodangu iga täeindav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses 14. Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: a. Ei reklaami oma toodangut b. Pikal perioodil saab majanduslikku kasumit c. Tema toodang omab kaubamärki d. Tema toodang mõnevõrra erineb konkurentide omast 15
Vali üks: a. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga b. Ei kehti kahaneva piirtulu(tootlikkuse) seadus c. Keskmise- ja piirtulukõverad kattuvad d. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 17 Õige Küsimuse tekst MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: Vali üks: a. Toodangu iga täiendav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses b. Turu nõudlusekõver on negatiivse tõusuga c. Piirtulu ja kogutulu kõverad kattuvad d. Firma keskmise tulu kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 18 Küsimuse tekst Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiaajaliselt: Vali üks: a. Alati olla võrdne АТС b. Olla suurem või väiksem kui АТС c. Olla võrdne piirtuluga d. Alati olla suurem kui АТС Küsimus 19 Küsimuse tekst Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: Vali üks: a. Р = АТС b. МС = АС c. MR = MC d
p1 KÕIGIST pE VASTUVÕE- TAVATEST KOMBI- p2 NATSIOONIDEST JÕUAB TURG KO- GUSE qT JA D HINNA hT JUURDE q qE Q 45 Tootja ei maksimeeri hinda ega kogust, vaid kogutulu. Ristelastsus Nõudmise hinnaelastsus näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise hinnaelastsus näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest 46 Iseloomustab koguse muutust hinna suhtelisel muutumisel Annab vastuse 2 küsimusele: 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2
(täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodangukoguse vastavalt kuldreeglile MR=MC, seega optimaalne kogus on 0C; b) VALE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud, seega optimaalse koguse korral kajastab kogutulu TR ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, sest lõik 0G tähistab ju hinda ning lõik 0C optimaalset kogust, hinna ja koguse korrutis (e ristküliku pindala, mis võrdub külgede korrutisega) näitabki kogutulu suurust; c) ÕIGE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud ehk ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, on suurem
Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned- * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Piirtulu (MR)- on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu
koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Elastsuskoefitsendid : · Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. · Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4
2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
muutust, mis sõltub hinna suhte- e r d a ei d k ä (ja ela a epä lisest muutusest va sts sen ra- stu em du Annab vastuse 2 küsimusele pid on s. i) 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2. Kas kogutulu suureneb või kahaneb? 3 võimalikku varianti: MITTEELASTNE ÜHIKELASTNE ELASTNE 1) kogus ei muutu 1) kogus muutub 1) kogus muutub samapalju kui hind olulisel määral 2) tulu muutub 2) tulu jääb samaks 2) tulu muutub hin- koos hinnaga, nale vastupidises
positiivne ja et hakati ostma 12%, kui sissetulek tõusis 10% - st, et oled asjast aru saanud. Nõudluse ristelastsus Koefitsient = (kauba A koguse muutus %-des) / (kauba B hinna muutus %-des) Asenduskaupade puhul väärtus positiivne, täiendkaupade puhul negatiivne. Nt elektrihind ja eramutes kasutatavate kütteseadmete kogus on täiendkaubad teineteise suhtes. Elektri hinna tõustes läheb seadmete kogus väiksemaks. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu. Vt. Joonis 4.6 Loeng 5 ETTEVÕTE Ettevõte organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus, vajalik ettevõtja tegutsemiseks. Ettevõte koosneb: ettevõtja varast, õigustest ja kohustustest. Ettevõtted jaotatakse: kasumit taotlevad ja kasumit mittetaotlevad (MTÜ).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
