meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal
Kui paarissuhtlemises on tugev mõistuse kontroll enesestmõistetav, siis masside ehk "inimkarjade" seas viimaste liikmena minetab inimene sageli oma ratsionaalsuse ja võib koos kümnete või sadade teistega hakata käituma üsnagi meeletult. Unenäod on inimkonna tekkest alates kõigile huvi pakkunud. Ka küsitakse psühholoogidelt ühe sagedasema küsimusena unenägude kohta. Seetõttu on unenägusid psühholoogide poolt ka üsna palju uuritud. Aristoteles arvas umbes 330 a eKr, et unes elatakse uuesti läbi seda, mida on varem kogetud ärkvel olles. Unenägu nähakse "tõelisena", kuna magaja teadvusele "ei paku konkurentsi" vahetud muljed välismaailmast ja tema intellekt on une ajal "juhmistunud". On püütud uurida seost enne und ja une ajal toimunud või toimuvate sündmuste ning unenägude sisu vahel. Need uurimused kinnitavad Aristotelese oletusi. Eriti sageli elatakse unes uuesti läbi varem kogetud kõrgelt emotsionaalse tähendusega sündmusi
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste
hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine – unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) – toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste
..............lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele..............
keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule seda suremaks muutub REM une osatähtsus. REM-und iseloomustavad kiired järsud silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus, suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametöö ja vereringe, alaneb teatud lihaste toonus. Unenägusid nähakse peamiselt ainult REM-une ajal. Katsed on näidanud, et kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. 14.Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Unestaadiumite järgnemine tähendab: uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub. Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid. UNI: Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magajal on muutunud hingamine, pulsi sagedus, ta võib võpatuda ja aeg-ajalt ennast pöörata. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
Kuidas und uuritakse? Elektroensefalogramm (EEG) mõõdab erinevate ajukoore piirkondade elektrilist aktiivsust. REM uni tekib tavaliselt 7090 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus: · Lihastoonus on väga madal · Kiired silmaliigutused · Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel · Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega · Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus · Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid
minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suuremaks muutub REM-une osatähtsus. REM-und (rapid eye movements) iseloomustavad kiired järsud silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus, suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametöö ja vereringe, alaneb teatud lihaste toonus. Unenägusid nähakse peamiselt või ainult REM-une ajal. Katsed on näidanud, et kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. · Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. · Vaikne ehk rahulik uni 80 85% unest.
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
tundnud, et ei kõlba mitte millekski. Ta ütleb alatasa endale: "Ma ei saagi ametikõrgendust. Ilmselt pole mul lihtsalt selleks vajalikke omadusi". Reaktsioonina ametikõrgendusest ilmajäämisele on ta elust kõrvale tõmbunud. Ta on ära öelnud peokutsetest. Ta eelistab õhtul koju minna, võtta ühe napsi ning lihtsalt voodisse heita. Enamiku ajast tunneb ta kurbust ja motiveerimatust. Aeg-ajalt mängib ta mõttega enesetapust. Erilisi muutusi unes, söögiisus ja sugutungis pole Mike täheldanud. Ometi tunneb ta üha suuremat kurbust, tema enesehinnang on madal ning ta on seltskondlikust elust kõrvale tõmbunud. Mike'i emotsionaalne reaktsioon on vastuseks konkreetsele sündmusele ning iseloomustab psühholoogilist depressiooni. Bioloogilised depressioonid: Teine suurem kategooria on bioloogiline depressioon, mille vallandab mingi füüsiline (füsioloogiline) muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust, neile mõjub alkohol ebasoodsal niigi madal ajukoore toonus langeb veelgi, põhjustades enesekontrolli alanemist. Nende ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Kõrgema närvitalituse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Samas on nad piiratud ulatuses kujundatavad ja asendatavad- eelduseks pikaajaline, järjekindel ja õigetes lähtealustest tulev harjutamine. Inimesel kujunevad palu kiiremini kui loomal välja ajutised närviseosed. Närviseosed on
kaebused ebameeldivatele aistingutele ja valudele nagu peavalud, pearinglus, halb enesetunne ja kiirenenud väsitatavus või mürade talumatus; 2. kõrgenenud ärrituvus ja emotsionaalne labiilsus (kõrgenenud erutuvus või võimendumine emotsionaalse erutumise või stressi korral), mõningane depressioon ja/või ärevus; 3. subjektiivsed kaebused keskendumisraskustele ja mälu suhtes (ilma kindlate väljendunud kahjustusele viitavate objektiivsete tunnusteta); 4. unetus (insomnia); 5. taluvuse langus alkoholi suhtes; 6. ülemäärane muretsemine eelpool toodud sümptomite pärast ja hirm püsiva ajukahjustuse ees kuni hüpohondriliste ülekaalukate mõteteni ja haigerolli vastuvõtmiseni. Paranemisel sümptomid taanduvad : vältida tuleb ülemäärast stressi ja vaimset koormust ; Vältida alkoholi tarbimist. Sõltuvushäired (psüühikahäired psühhoaktiivsetest ainetest) Sõltuvushäirete diagnostika: 1
Evolutsiooniline Sotsiokultuuriline Psühhodünaamiline käsitlus Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud (1856-1939) Psühhoanalüüs Id – tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel peale väikeste laste on olemas ka ego ja superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid
2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55% 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks (rapid eye movements) kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. Kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel umbes 5-20-minutiliste perioodidena. 44. Tunnetus kui kategoriseerimine. Meie ei saa igaühele hoida oma kohta, vaid peame sarnased asjad kokku panema, grupeerima
7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid Depressandid : alkohol, rahustid, opiaadid, oopium, heroiin. Väikestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. Kahe depressandi koosmõju on tugevam kui eraldi, näiteks rahusti + alkohol. Võib põhjustada surma, tõkestavad REM und. Alkohol kahjustab motoorseid võimeid ja tähelepanu. Alkoholi mõjul ei toimi neuronitevahelised ühendusteed efektiivselt
paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt – niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm. Kasvatuses tähendab see seda, et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt „üles kütta“, ekstraverti aga liigselt maha rahustada. Colin Martindale’i töödes seostatakse ajukoore erutustase isiku loovusega. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse
paremini rahustava toimega aineid ( sh ka teatud alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav(kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid(realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad) väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini, otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust , neile mõjub alkohol ebasoodsamalt niigi suhteliselt madal ajukoore toonus langeb veelgi alkoholi toimel, mis põhjustab enesekontrolli liigset alanemist. Ekstravertide ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalalm. Kasvatuses tähendab see seda, et introverti ei tohiks vastutusrikaste tegemiste eel liialt ,,üles kütta", ekstraverti aga liigselt maha rahustada. Colin Martindale'i töödes seostatakse ajukoore erutustase isiku loovusega. Kõrgema närvitalitluse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks
Aktivatsiooni-süsteesi hüpotees – unenäod on ajurakkude juhusliku stimulatsiooni ja aktivatsiooni kõrvalprodukt, püüd ebatäielikust (ajupiirkondade aktiivsus) infost „pilti kokku panna“; PGO – lainete tähtsus. Kliniko-anatoomiline hüpotees – unenäod on mõtlemine, mis toimub tavatutes tingimustes; vähene visuaalne sisend ning prefrontaalkoore pidurdus. Insomnia e unetus Ebaadekvaatne uni-une vilets kvaliteet või kvantiteet. Uinumisraskused; liigvarajane ärkamine; fragmenteeritud uni; une säilitamisraskused. Põhjused: välisärritajad (müra, t), somaatilised (med), füsioloogilised (ajavööndivahetus), psühholoogilised(stress, elumuutus), psühhiaatrilised (ärevud, depressioon), medikamendid. Insomnia tüüpilised eelneb teistele psühhiaatrilistele sümptomitele ning vb olla sõltumatu riskifaktor depressiooni tekkele
Nimelt arvab Freud, et ka unenäod ja nende uurimine võib alateadvuse kohta olulist informatsiooni anda. Alateadvus ongi unenägude päriskodu. Sealt unenäod tulevad. Freud defineerib unenägu see ei ole midagi muud kui tõrjutud soovide varjatud täideminek. Freudi meelest unenägude põhjustajaid või põhjuseid on väga erinevaid. Unenägusid võivad põhjustada: 1) Füüsilised ärritajad Tuba on külm ja näed unes, et lumetorm on alanud. Heli, vibratsioon, temperatuur vms põhjustab unenägu. 2) Kehasisesed ärritajad Kroonilised haigused. Nimelt uurib Freud kopsu- ja südamehaigete unenägusid. Kui mingi organ ei funktsioneeri korralikult, siis võib ta inimesele pidevalt mingisuguseid signaale saata. Ühte tüüpi haigetel võib esineda sarnaseid unenägusid. 3) Meeleseisundite üleerutatus Mingite keemiliste ainete tagajärjel (alkohol, narkootikumid) inimese
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud. REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest korda esimene une tsükli lõpus. EEG näitab, et aju ei ole välja lülitunud, vaid vägagi aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus: lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod. Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel) 1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine
.......................................................................................10 Kasutatud materjalid.......................................................................................................... 11 3 Sissejuhatus Uni on kõigi inimeste ja loomade elus loomulik, aga ka eriline perioodiline nähtus. Ligi kolmandiku elust veedab inimene unes. Unega kaasneb ka unenägude nägemine, kuid kõik ei pruugi neid alati mäletada. Magamise ajal aju elektriline aktiivsus pidevalt muutub ning seetõttu on une seisundid jagatud erinevatesse astmetesse. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja on lastel pikem kui vanematel inimestel. Uni Uni on psühho-füüsiline nähtus. Kaasnevad mitmed kehalised protsessid: lihaste lõtvumine, hingamise aeglustumine, temperatuuri langus. Magamine on tervisele vajalik,
Psühhoanalüüs on hüpoteeside kogu. See ei ole teaduslik meetod. 3. S. Freudi tähtsamad teosed 1. ,,Unenägude tõlgendamine" - Freud pidid tegema täiesti uue unenägude teoori- väitis, et unenäod tulevad alateadvusest ja selle tõttu on unenägude tõlgendamine psühhoanalüüsi osa. a. Unenägusid tekitavad erinevad põhjused: a.i. Välised ärritajad- kui näiteks hakkab magades väga külm või õues on mingi mürin ja unes näeb mingit maavärinat vms. a.ii. Inimese meeleelundite kõrgendatud ärritusseisund, mida enamasti põhjustavad keemilised ained(alkohol, ravimid, narkootikumid jne.) a.iii. Mitmesugused kehasisesed ärritusseisundid, enamasti kroonilised haigused- sarnaste haigustega võivad olla sarnased unenäod a.iv. Puhtpsüühilised tegurid, neid peab ta kõige tähtsamateks, neid ta uuris
Unetus referaat 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................... lk 3 2. Uni ja unetus..........................................................................................lk 4 3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5 4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6 5. 10 unenippi............................................................................................lk 7 6. Unehäired.....................................................................