Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita
ANDMEBAASI LOOMINE Start/Programs/Microsoft Access Käivitades programmi MS Access, ilmub avaaken, kus on järgmised osad: Create a New Database Using o Blank Access database - luua tühi andmebaas. o Access database Wizard - luua andmebaas kasutades targa abi. o Open an existing file- avada olemasolev fail. Vali Blank Access database ja klõpsa OK. Ilmub File New Database-aken. Enne, kui Te saate midagi tegema hakata, tuleb andmebaas luua. Access salvestab kõik Teie poolt tehtud objektid (tabelid, päringud jne.) sellesse andmebaasi (ühte faili). MS Accessi andmebaas on .mdb-laiendiga fail. Loo uus andmebaas u-kettale ja failinimeks pane Raamatukogu. Klõpsa Create. Avaneb andmebaasiaken. UUE TABELI LOOMINE Uue tabeli loomiseks aktiviseeri andmebaasiaknas objekt Table, seejärel anna korraldus New ja Design View (või Create table in Design view).
...........................................36 7. Kokkuvõtte............................................................................................................................44 8. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................45 3 Sissejuhatus Microsoft Access on andmebaasiprogramm, mis kuulub Microsoft Office koosseisu. Access on väga rikkalik andmebaasihaldusvahend, mis võimaldab luua väga erinevaid andmebaase üksikust tabelist keeruka süsteemini ja pakub seejuures mitmekesiseid võimalusi andmebaasi kasutajate mugavuse eest hoolitsemiseks. Accessi kasutatakse inventuuri- ja maksuaruannete, kliendi- ja kontaktiloendite, muusikakollektsioonide ning ettevõtete andmebaaside haldamine.
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KP21 Andmebaas Informaatika kursusetöö Juhendaja: M. Spitsõn Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1.Andmebaas........................
Läbi ArcMap`i toimub ka kaardikihtide (layer) ja andmefreimide (data frame) üldine organiseerimine (nt. kihtide lisamine, eemaldamine, nende kuvamise järjekord jne.), sümboloogia seadis tamine ja mitmesugused info- ja ruumipäringud. Geoandmetega töötamine toimub kaardidokumendi (MXD fail) põhiselt, kuhu kasutajal on võimalik salvestada juba valmis kujundatud kaardikihid ning kõik nendega seonduvad parameetrid/seadis tused. ArcMap`i aknas oleva kihi graafilis t kujutis t saab vastavalt vajadusele navigeerida/suurendada/vähendada. Kasutajaliidese ülesehitus on näidatud ka joonisel 2. Tiitliriba Menüüriba Standard- tööriistariba Kihihaldur Kaardiaken Kaardikihi Tools tööriistariba rippmenüü Joonistamine Olekuriba Joonis 2. ArcMap kasutajaliides
abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel. Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "graaf". Graafis võib iga tipp olla seotud mitme teise tipuga. Seega sobib võrkmudel M:N suhete esitamiseks. Võrkmudelis moodustavad kirjed omavahel seotud võrgustiku. Võrkmudeli "ehituskiviks" on nn. "kogum", mis väljendab 1:M suhteid. Kogum sisaldab peremeeskirjete ahelat. Kogum võib kuid ei pruugi sisaldada peremeeskirjetega seotud alluvkirjete ahelat. Peremeeskirjete
Eesti Mereakadeemia Merendus teaduskond Karlis Strazdin Programmi MS Office Access kasutamine Kursusetöö Juhendaja: Merike Spitsõn Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Mina valisin meile antud valikutest teemaks videolaenutuste andmebaasi, võimalikult. Antud andmebaas on mõeldud kasutamiseks videolaenutusele. See andmebaas on koostatud selleks, et videolaenutuses olevatel töötajatel oleks võimalikult lihtne leida üles millised inimesed on
1. Mis on andmebaas? 2. Milleks kasutatakse andmebaase? 3. Nimeta andmebaaside koostamise tarkvara programme. 4. Millest koosneb andmebaas? 5. Milleks kasutatakse vorme? 6. Milleks kasutatakse päringuid? 1. Andmebaas on korrastatud infokogum, kusjuures pole oluline, mis tüüpi see info on. 2. Andmebaas on kasulik mitmel moel. See võib olla hinnakiri, kontaktibaas, laoseis jne. Andmebaas on moodus, kuidas organiseerida informatsiooni, milleks võib olla pisike nimekiri või tohutu infomassiiv. Pannes kokku andmebaasi ja programmi, saavad inimesed su lehelt vajaliku üles leida. Näiteks otsida su e-poest kingade alt välja kas punased kingad, mustad kingad, kingad number 43.Andmebaasi kasutamine tähendab otsinguid ehk päringuid (queries). Andmebaasipäringuid su kodulehelt tehakse programmijupi ehk skripti abil
3 1.1Üldiselt........................................................................................................... 3 1.2 Failivormingud............................................................................................... 3 1.3 Ajalugu.......................................................................................................... 3 1.4Vastuvõtt........................................................................................................ 4 2.Microsoft Access.................................................................................................. 5 2.1Üldiselt........................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.......................................................................................................... 5 2.3Kasutusväljad................................................................................................. 6 2.4 Omadused.....................
TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioonid). TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine töökirjetega. SQL KEELE ALUSED. Standardid (syntaks). Loogilised operaatorid. ANDMEBAASIDE KASUTAJAD. Kasutajad. Kasutajate õigused (privileegid). ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaas, on kogum andmetest, mida mingil põhjusel on vaja säilitada. Andmebaasis säilitatakse andmeid vähem või rohkem organiseeritult. Andmebaaside põhifunktsioonid. 1. Andmebaasisüsteem peab pakkuma kasutajatele võimalust luua andmebaasi ja muuta selle struktuuri ning lisada sellesse andmeid, otsida sealt andmeid ja muuta seal andmeid. Selleks otstarbeks peaks andmebaasisüsteem pakkuma kasutajale keele, mis koosneb kahest alamkeelest: · Data Definition Language andmekirjelduskeel. · Data Manipulation Language andmekäitluskeel. 2
kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti
orienteeritud' seisukohast. Nt. MySQL'i andmeväli ei saa koosneda mitmest alamosast. Küll aga PostgrSQL'i puhul võib. Alates versioonist 8.3 on olemas ka fulltext otsing ja seda ei pea eraldi patchina lisama. Baasi loomine Käivitage postgreSQL prooviks: (logige uuesti sisse kasutaja postgres alt, et lisatud PATH'i take'eksid efffect'i :) Kõik järgnevad käsud tuleb anda postgres kasutaja alt, su - postgres looge andmebaas $ createdb mhh votke andmebaasiga ühendust $ psql käsivitage lihtne päring postgres=> SELECT datetime 'now'; (kas tulemus on näha?) väljuge andmebaasi kliendist postgres=> q eemaldage andmebaas $ destroydb mhh Kui see kõik läks libedalt siis on peamiselt kõik korras; tavis vaid ivake kasutajete õigusi sättida ja kõik. Kasutajad-õigused Kasutajate lisamine createuser -P root Enter password for new role: Enter it again: Shall the new role be a superuser? (y/n) y
Andmebaaside struktuur, andmehalduskeskkonnad, tabelid, andmetüübid ja avaldised Andmed tabelina Tabelarvutuses on andmete sisestamine lihtne, haldamine aga andmemahu kasvades keeruline. Puudub kindel programmi poolt kontrollitav andmete struktuur. Andmebaas • Andmebaasi komponente: – Tabel (Table) – Protseduur (Procedure) – Tabelite vaheline seos (Relation) – Sisestusreeglid tabeliväljadele • Tabel ehituselementideks on – Väljad (Field) – Kirjed (Record) – Indeksid (Index) ehk järjestused Andmebaasihaldus- ja rakenduste koostamise keskkond Visual FoxPro Tabelite struktuur, andmetüübid ja avaldised Ülevaade Käsuaken Menüüd Tabelivaade Inforiba
...................................................... 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide........................................................................................................ 26 BigTable andmebaas........................................................................................................................ 28 Tutvustus..................................................................................................................................... 28 Kasutamine.................................................................................................................................. 29 Tabelite defineerimine....................................................
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8
koos nende alguse lk numbritega. Sisukorda saab genereerida ja uuendada automaatselt. Aineregister (Index) mõistete ja terminite loetelu koos lk numbritega, kus nad paiknevad. Kujutis (Shape, Picture) graafiline objekt (pilt, joonis, diagramm jne). MS WORDI EKRAANIPILT Kiirpääsuriba Ripploend (laa- Office nupp, did ehk stiilid) Word2010-s Fail-vahekaart Lindiriba Joonlaua Dokumendi valik Tabeldusmärkide tükeldamine valik
teatud konkreetses valikusituatsioonis otsuse langetada, kusjuures info vastuvõtu, hindamise ja edasiandmise tehnika, võtted ja kiirus määravad igasuguse tegutsemise tulemuslikkuse. Andmebaaside põhifunktsioonid Andmebaasi funktsiooniks on genereerida (koostoimes infosüsteemi teiste komponentidega) kvaliteetne, adekvaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi subjektidele (kasutajatele). Andmebaas on infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields) , kirjete (records) ja failidena. Väli on üks infoühik, kirje on väljade kogum ja fail on kirjete kogum. Näiteks telefoniraamat on nagu fail, selles on kirjete nimestik ja igas kirjes on kolm välja - nimi, aadress ja telefoninumber
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
...............................................29 34.Andmete illustreerimine graafikute abil................................................................................................ 33 35.Graafiku loomine nõustaja abiga........................................................................................................... 34 36.Graafikute kujundamine.........................................................................................................................35 37.Piltide ja tabelite lisamine töölehele ..................................................................................................... 38 38.Kleepimise lisavõimalused.................................................................................................................... 38 39.Aadressid................................................................................................................................................39 40.Absoluut- ja suhtaadress.......................................
..................................... 79 FUNKTSIOONIL PÕHINEVAID INDEKSEID KÄESOLEVAS PROJEKTIS EI LOODA...........................79 6.12ANDMEBAASI STATISTIKA KOGUMINE................................................................................... 80 6.13 PÄRINGU TÄITMISPLAANI NÄIDE........................................................................................... 81 6.14 ANDMEBAASIOBJEKTIDE KUSTUTAMISE SQL LAUSED........................................................ 81 6.14.1 TABELITE KUSTUTAMINE...................................................................................................... 81 6.14.2 ARVUJADA GENERAATORITE KUSTUTAMINE........................................................................ 82 6.14.3 VAADETE KUSTUTAMINE...................................................................................................... 82 6.14.4 INDEKSITE KUSTUTAMINE..................................................................................................... 82 6
dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi dokumendi nimel käivitatakse programm, milles dokument on tehtud ja avatakse see dokument käivitatud programmis. Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on pisike nooleke
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
tagasi minna. Juhul, kui muutmistega on õnnestunud oma koodilõik nii sõlme keerata, et see sugugi enam töötada ei taha, saab alati võtta materjalist taas algse töötava näite ning sealt juurest katsetama hakata. Kes pikemalt mitmesuguseid rakendusi kirjutab, avastab mõne aja pärast, et samas keeles kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist
2.4 Praktikakoha kirjeldus ........................................................................................... 5 3 Projektid ja tööülesanded ............................................................................................. 6 3.1 Tutvumine SMIT-is kasutatavate infosüsteemide arendamise tehnoloogiatega. .. 6 3.2 Luua andmemudel ettevõtte ruumide kasutamise õigustest töötajate poolt. ......... 6 3.3 Loodud andmemudelist genereerida andmebaas. .................................................. 7 3.4 Projekti jätkuna luua infosüsteem. ........................................................................ 7 3.5 Migreerida projekt STS keskkonda. Tutvumine uue keskkonnaga....................... 7 3.6 Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. ........................................................ 7 3.7 Projekti tutvustamine tellijale............................................................
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine..................................................................................
Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast klahviga F1 abil tuuakse välja vastav abiinstruktsioon. Kasutatud nupud: trükkimine - abi
paralleelne käsutamine. Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Seejuures tuleb juhinduda teaduslikkuse kriteeriumidest. Tabelid, joonised, valemid Tabelid ja joonised illustreerivad teksti, aitavad selle sisu paremini edasi anda ning kuuluvad töö teksti, vaid väga ulatuslikud ja algandmeid sisaldavad tabelid tuuakse lisades. Soovitav on tabelite andmestiku olulisemad näitajad, millele soovitakse erilist tähelepanu pöörata, esitada graafiliselt. Tabelid/joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui töös on enam kui üks tabel/joonis) araabia numbritega, kas kogu töö või iga peatüki ulatuses eraldi. Kui töös on vähe tabeleid/jooniseid (kuni 10), soovitatakse ühtset, tööd läbivat numeratsiooni, suurema arvu puhul võib nummerdada peatükkide lõikes, näiteks: Tabel 4, Tabel 2.3, Joonis 3.5.
sugu sünniaeg ... 37708220891 Leida Nõmmik mees 22.08.1977 35001130124 Aarne Oks mees 13.01.1950 Exceli tabelite jaoks on väga tüüpiline, et osades veergudes on sisestatavad andmed (algandmed) ja teistes - tuletatavad andmed (tulemid), mis leitakse valemite alusel. Enamasti on ühes veerus ühesugune valem. Tabelite valemites võib kasutada nimesid ja/või aadresse Sageli kasutatakse mitut omavahel seotud tabelit, kus andmeid ühtedest tabelitest kasutatakse teistest tabelitest. Tabelite sidumiseks kasutatakse sageli valideerimist (sisendandmed) ja otsimisfunktsioone (vaheandmed ja/või tulemid).
Seejärel saadab klient sõnumi kasutajanime ja parooliga, lisades päisesse rea Authorization: , kus on ka kasutajanimi ja parool. Klient jätkab kasutajanime ja parooli saatmist kuniks brauser suletakse (ilma autoriseerimispäiseta keeldub server vastamast, kui autoriseerimist siiski veel vaja oleks). Cookie’de tehnoloogial on neli komponenti: cookie päis HTTP response sõnumis, cookie päis HTTP request sõnumis, cookie fail kasutaja süsteemis, mida haldab kasutaja brauser, ja andmebaas veebilehel. Kui serverisse tuleb request sõnum, siis luuakse unikaalne idendifitseerimisnumber ja andmebaasi tehakse sissepääs, mis on selle numbriga indekseeritud. Server vastab kliendile, lisades HTTP päisesse Set-cookie: päise, kus on ka see unikaalne number. Brauser loob selle peale spetsiaalse cookie faili, kust iga päringu puhul võtab HTTP päisesse unikaalse numbri, mille lisab päisesse pandud Cookie: järgi. Edaspidi jätkab klient sõnumite saatmist Cookie:
Paljalt andmete näitamiseks on aga loodud element nimega Label. Selle siis lehele lohistamegi ning tulemuseks on järgnev koodilõik:
Et millegi peale oleks võimalik arvutama hakata, selleks tasub lehele lisada nupp element tüübist Button. Ning et vastusesildile ei jääks sõna ,,Label" vaid midagi selgitavamat, siis määrasin sinna teksti ,,Teadmata", samuti nupule teksti ,,Arvuta".Linear-by-Linear Association ,363 1 ,547 suurusest. Seosele viitab väike (<0,05) p N of Valid Cases 555 (“Asymp. Sig.”). Ettevaatust! Suurte a. 7 cells (38,9%) have expected count less than tabelite puhul ja kui tabelis on palju väikeste 5. The minimum expected count is ,04. väärtustega lahtreid (selle kohta märkus a) ei saa hii-ruut statistikut eriti usaldada. Andmete
vasakus alanurgas oleva nupu Start abil avatavate menüüde abil. Võimalik on valida töölaua taustapilti, -mustrit või -värvi. Ainuke ikoon, mida töölaualt ei saa eemaldada, on prügikorv. Prügikorv on kaust, kuhu paigutatakse kustutatud failid. Kuni prügikorvi pole tühjendatud, on kogemata kustutatud faile võimalik taastada. Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida ka ekraani teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse
Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. Esitluskiht (presentation l.) Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
