Michelangelo Kes ta oli · Michelangelo di Lodovico Bounarroti Simoni sündis 6. märtsil 1945 ja suri 18. veebruaril 1564. · Ta oli renessansiajastu Itaalia maalikunstnik, arhitekt, skulptor, poeet ja üks barokistiili teerajajaid. Elutee 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Raske elu Michelangelo oli haruldase loominguvõimega kunstnik. Tema ise ja ta imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on jumala kingitus mõnele
KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9
Michelangelo Buonarroti Referaat Koostaja:Marko Heinmets Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid Michelangelo Buonarroti sündis 6.märtsil 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Michelangelo võimas looming, milles elustuvad antiigi vormid ja ideed, moodustavad itaalia renessansskunsti tipu. Ruumi ja keha dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki. Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Haridus ja töö 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures. 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt sai Michelangelo skulptuurialase väljaõppe. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas. 1494-1495 aastail töötas Bolognas ja alates 1534 töötas ta lõplikult Roomas kuni 1564.aastani kui ta suri. Looming Michelangelo loomingus oli antiigi vormid ja ideed, mis
Michelangelo Buonarroti Itaalia skulptor, maalikunstnik, arhitekt, luuletaja ja üks barokkstiili teerajajaid. Michelangelo Buonarroti sündis 6.märts 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Tema mitmekülgne looming moodustas Itaalia renessanskunsti tipu. Enamiku töid kavandas ta nii suured, et ei jõudnud neid hiljem valmis. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488 õppis Michelangelo Firenze maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta" Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja
Mainori Kõrgkool Referaat Michelangelo Buonarroti Koostas: Ebeli Pukk disain 1. Juhendas: Siim Sultson Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Michelangelo arhitekti ja skulptorina lk 5 4. Michelangelo maalikunstnikuna lk 6 5. Lõpusõna lk 8 6. Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Kui räägitakse, et Michelangelo oli geenius, siis ei peeta silmas mitte ainult tema arutlusi kunsti valdkonnas, vaid antakse ta tegevusele ajalooline hinnang. Geenius omas 16.sajandi inimeste arusaamist mööda mingit ebamaist jõudu, mis mõjus hingele.
Michelangelo Michelangelo Di Lodovico Buonarotti Simoni ●6.märts 1475 - 18.veebruar 1564 Elulugu ● Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt ● 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures ● Skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489 -1490 Bertoldo di Giovannilt ● Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi ● 1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor ● Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas ● Kirjutas ka luuletusi Tähtsamad teosed Sixtuse kabeli lagi
............................................. 8 4. BOLOGNA.................................................................................................................................. 9 4.1 Ingel küünlajalaga.................................................................................................................. 9 4.2 Püha Proculus....................................................................................................................... 9 5. ESIMENE KÜLASKÄIK ROOMA............................................................................................... 10 5.1 Bachos................................................................................................................................. 10 5.2 Piet´a................................................................................................................................... 11 6. TAGASI FIRENZES 1501-1505. AASTATEL.....................................................................
............................................7 Lisa.................................................................................................................................8 2 Thea Sester Sissejuhatus Käesolevas referaadis uurin, kes on Michelangelo, millega ta on oma elu jooksul tegelenud. Tema perekonnast ja kust on ta pärit. Kasutan võimalikult palju materjali internetist kui ka raamatust, et teada saada erinevaid versioone tema elust ja koguda võimalikult palju informatsiooni tema kohta. Soovin teada saada, millega ja kuidas ta saavutas on tuntuse kogu maailmas. Töö eesmärk on saavutada teadmised Michelangelo kohta. 3
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Michelangelo Referaat Juhendaja: Õpetaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord: Michelangelo........................................................................................................................... 3 Elulugu:............................................................................................................................... 3 Looming:...........................................
MICHELANGELO Michelangelo Buonarroti on sündinud 6. märtsil 1475 Arezzo lähedal asuvas Caprese-nimelises külakeses Toscanas. Tema isa nimi oli Lodvico, varaka kaupmeeste suguvõsa järeltulija, oli Caprese linnapea. Michelangelo ema suri 1481. aastal, kui poeg oli kuuene, jättes Michelangelo ja ta kuus venda isa hoolde. Caprese maja Üsna peatselt peale Michelangelo sündi kolis pere Firenzesse ning Michelangelo anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga. Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio töökotta, kus
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni 6. märts 1475 18. veebruar 1564 Elulugu Michelangelo sündis 6. märtsil 1475. aastal Capreses Toskaanias. Michelangelo ema Franceska oli liiga haige ,et tema eest hoolitseda,sellepärast paigutati Michelangelo elama oma võõrasema juurde kelle perekond teenis elatist kiviraiduritena. 1481. aastal suri Michelangelo ema. 15. sajandil enamik lapsi koolis ei käinud aga kui Michelangelo sai üheksa aasta vanuseks, saatis isa ta kooli, sest äri jaoks oli haridust vaja. Kuna enamik kunstnikke ei olnud kunagi koolis käinud ega ladina keelt õppinud, andis see oskus Michelangelole edaspidi palju eeliseid. Koolitundide asemel tahtis Michelangelo hoopis joonistada. Kui ta ütles oma iela, et tahab saada kunstnikuks, läks ta isa raevu ja ütles, et kunstnikud on lihtlabased ja ei ole mitte kuidagi paremad kui kingsepad. Lõpuks andis isa Michelangelo soovile järele. 1488
inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume
15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust
· 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse
16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus,
vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Leonardo Bruni · Itaalia renessansi teadlane, kes oli pärit vaesest perekonnast, kuis suutis andekuse ja visa õppimise toel tõusta silmapaistavatele ametikohtadele ja oli tuntud ka väljaspool Itaaliat. · Kirjutas mitme antiikfilosoofi (Aristotelese, Cicero jt) ning oma eelkäijate (Dante, Petrarca, Boccaccio) eluloo ja Firenze ajaloo. · Püüdis hinnata allikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid. · Oma teostes moraali käsitlemine, hariduse ja kasvatuse tähtsustamine, kasvatus peaks olema nii vaimne kui ka füüsiline. · Rõhutab ka naiste haridust. Lorenze Valla · Kriitiline mõtleja, keda peetakse õigustatult ka ajalooallikate kriitika rajajaks. · Sündinud roomas 1407. aastal ja pärines mõjulast perekonnast ning teadustöös kujunesid
Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14.sajand – trecento e. Eelrenessanss 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4 2. Arhitektuur itaalias 2.1. Vararenessanssi arhitektuur itaalias ● Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS.
Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned:
, tal tuli seda maalida selili neli aastat kabelit kutsutakse paavst sixtus iv järgi. Fresko- niiskele krohvipinnale maalitud pilt sandro botticelli (1445- 1510) sandro botticelli venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi) armastusjumalanna just mervahust sündinuna, ta tegelased mercurios(hermes) kaitsmas kevadist piltidel on selgesti väljaloetav renessansiajastu aeda tormituulte eest,kolm graatsiat, venus ja naise iluideaal. Temaoli esimene, kelle naised olidtema poeg- tiivuline amor, flora oma täies ilus, tõelised firenze naised, jeesus ja ristija johannes tavalised noorukid. leonardo da vinci 1452-1529 daam hermeliiniga(poola) j.a.d ingres temast on järel ainult 15 lõpetatud tahvelmaali ja iLa grande odalisque 1814(louvre) seinamaal, madonna värtnaga varasti, 6 leonardo odalisk on teener või tantsija haaremis.
16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid
sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.
Seal on kasutatud teravkaart, suur torn puudub Suure võimsa torniga on aga ehitatud mitmed Itaalia keskaja linnavalitsuse hooned, raekojad. 14.saj alguses ilmuvad suured mehaanilised kellad(ajamõõtjad), paigutatakse tornide jalamile Raekodadest tuntumaid Toscanas: Siena Palazzo Publico Teine veel Veneetsias Siena Palazzio Veccio (?) Kirikutel pole Itaalias suurt kellatorni, ehitatud juurde kampaniil Itaalias võib näha ka marmorgootikat, parimaks näiteks on Firenze toomkirik, ehitatud 14.sajandil. Kõrval suur kampaniil. Probleemiks on see, et lõpeb renessanss-stiilis kupliga. Toomkirik ise gooti stiilis Linnused Gooti ajastul kujunes uueks linnusetüübiks ka kastell-linnus, aga linnuseid vähem kui romaaniajastul Suuremad ja võimsamad Koosneb neljast tiivast, keskel suur siseõu. Kolmekorruseline (kastell-linnus) Kaitsemüür (Viljandi ordulinnusel 3 müüri) Kastell ehk konolendi hoone (???) ehk linnuse südamik
Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15
· Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas. Oli kaks korda paavsti kuuria(nõukogu) sekretär ja Firenze vabariigi kantsler · Kirjutas antiikfilosoofide ja oma eelkäijate elulood ja Firenze ajaloo. Hindas allikaid kriitiliselt, käsitledes moraali, kasvatus(vaime ja füüsiline) ning haridust. LORENZO VALLA 1407-1457 · Ajalooallikate kriitika rajajaks, sündinud 1407. aastal Roomas, pärines mõjukast perekonnast. · Koostas traktaadi ,,Constantinuse kingituse" kohta, kus tõestas, et see on võltsürik (Rooma keiser Constantinus kinkis paavstile Lääne-Rooma riigivõimu 4
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
· sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia)
eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja
alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai; samasugune olnud ka kõrgus. Üheks tsikuraadiks on üks seitsmest maailmaimest - Semiramise rippaiad. Terrassaia terviku rajas kuningas Nebukadnetsar II aastatel 604...562 e.Kr väidetavalt oma lemmiknaisele kingituseks, kes igatses koju mägedesse. Semiramis oli kreeka ja rooma kirjanduse põhjal olnud muinasjutuline Assüüria printsess, keda pärimustes mainitakse Nebukadnetsari abikaasana. Teadlased on aga uurinud ja väidavad, et tõeline Semiramise kuninganna ehk Samuramat valitses rohkem kui kaks sajandit varem, nii et temal polnud mingit tegemist Nebukadnetsari ja tema rippaedadega (Aiakunst... 1999). Aiavaremed leiti Babülooniast Eufrati rannikult. See oli suur terrassaed, mis ehitatud tõusvate astangutena võlvitud alustele
paljusõnalised mälestused jämedast sambast, mis veel tänapäevalgi edasi kajavad igasuguste advokaatide lobas. Kuid see pole nii tähtis. Tulgem tagasi tõelise vana Palee tõelise suursaali juurde. Selle hiiglaristküliku ühes otsas oli kuulus marmor-laud, nõnda pikk, lai ja paks, et kunagi pole nähtud «säärast marmoritükki kogu maailmas», nagu seda ütlevad vanad aktid stiilis, mis Gargantualgi * suu vett jooksma ajaks; teises otsas aga kabel, kus seisis Louis XI kuju, mille ta oli lasknud voolida ja millel ta oli kujutatud põlvitavana püha Neitsi ees ja kuhu ta, hoolimata sellest, et kuningakujude reas kaks nissi tühjaks jäid, oli lasknud üle tuua kahe pühamehe, Karl Suure* ja Louis Püha raidkujud, kellel ta arvas olevat suure mõju taevas nagu kunagi Prantsusmaa kuningad. See kabel, alles uus, ehitatud vaevalt kuus aastat tagasi, vastas peene arhitektuuri valitud maitsele, sisaldas imeväärseid raidkujusid ja peeni ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
