Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Amiinid Amiinide funktsionaalseks rühmaks on aminorühm NH2, nimetuse lõpuks on amiin. Valemid saame formaalselt tuletada, kui ammoniaagi NH3 molekulis asendame vesinikud alküülrühma(de)ga või teiste funktsionaalrühmadega. H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2 / / / etüülamiin H H H R H CH2CH3 Mitmefunktsioonilisi aminorühma sisaldavaid ühendeid tähistatakse eesliitega amino- (H2N CH2CH2OH on 2-aminoetanool). Kui molekulis on mitu aminorühma, siis tähist...
Kantserogeenne ja teratogeenne (loote väärarengut põhjustav) toime, mõjutab immuunsüsteemi, kutsudes esile HIViga sarnaseid nähteid. Dioksiinid kanduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt edasi inimesele, kuhjudes rasvkoes. Etanooli ja fenooli happelised om: Fenool tugevam hape, kui etanool. Fenoolidel on hüdroksüülrühma ja aromaatse ringi vahel tugev vastastikmõju, mis alkoholidel puudub. Metüülamiini ja anilliini aluselised om: Aniliin on nõrgem alus, kui metüülamiin. Aromaatsetes amiinides on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse ringi elektronidega ja seetõttu ei saa prootonit nii hästi siduda, kui seda teeb metüülamiin. Fenoolil, aniliinil suurem reageerimisvõime, kui benseenil Delokalisatsiooni tõttu on fenooli ja aniliini aromaatne ring palju nukleofiilsem, kui asendamata benseeniring. Lõigutud õunatükk, kooritud kartul tumenevad õhu käes Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad
Amiinid on ammoniaagist NH3-st tuletatud ühendid kus 1 või mitu H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaalidega. (nomenklatuuris -amiin lõpp) Üldvalem R-NH2 Liigitus NH3 alküülamiin dialküülamiin trialküülamiin metüülamiin dimetüülamiin trimetüülamiin Primaarsed Sekundaarsed Tertsiaalsed Amiinid on orgaanilised alused, seega reageerivad hapetega moodustades soolasid. 1) NH3 + HCl -> NH4Cl 2) RNH2 + HNO3 -> RNH3NO3 3) R2NH + H2SO4 -> R2NH2SO4 Füüsikalised omadused: väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, nõrgad happed, madal keemistemp, ebameeldiv lõhn
Kiviõli 1. Keskkool Amiinid Referaat Koostaja: Elina Sergunina Õpetaja: Eike Saarest Kiviõli 2009 Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus lämmastiku aatomiga on seotud süsivesinikrühmad või benseeniring. Amiinide funktsionaalne rühm on aminorühm-NH2. Amiinid võivad olla gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained. Atsüklilisi amiine saadakse peamiselt alkohole või süsivesinike halogeenderivaate ammoniaagiga töödeldes, aromaatsete amiinide saamiseks redutseeritakse nitroühendeid. Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loom- kui ka taimorganismide ainevahetus- protsessides, eriti aga orgaaniliste ainete mikrobioloogi...
poole. Sellest järeldub, et N-aatomil asub nuklefiilne tsenter ja nii saab vaadata amiine, kui tugevad nuklefiile, mis selles süsteemis tähendab, et neil on aluselised omadused. Keemilised omadused Amiinid reageerivad hapetega, kusjuures moodustavad soolad. R-NH2+HCl=R-NH3Cl Füüsikalised omadused Amiinid on gaasilised, vedelad ja tahked ained. Madalamad amiinid lahustuvad väga hästi vees, sest nad moodustavad H-sidemeid. Gaasilised ained on metüülamiin ja trimetüülamiin. Vedelad on dimetüülamiin ja etüülamiin. Nende C jääb alati väiksemaks ühest. Nad oksüdeeruvad nt fenüülamiin muutub mustaks. Madalamatel amiinidel on ammoniaagi lõhn, nõrgematel roiskunud kala lõhn.
Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist. Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks. 28. Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape: naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat, butaan, väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid. 2C4H9COOH + 2Na = 2C4H9COONa + H2 2C4H9COOH + 2C3H8 = 2C4H9COOC3H7 + H2O C4H9COOH + MgCO3 = C4H9COOMgOOCH9C4 + H2O + CO2 2C4H9COOH +2 C4H10 = 2C4H9COOC4H9 +H2O C4H9COOH + S = ? 2C4H9COOH + Cu(OH)2 = C4H9COOCu OOCH9C4 + 2H2O C4H9COOH + CH3NH2 = C4H9COOCH2NH2 + H2 29. Koostada reaktsioonivõrrandi ja anda saadustele nimetused: 1) 2-kloropropaanhape + tsink Cl
1 Amiinid Amiinid on ammoniaagi derivaadid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud orgaanilise radikaaliga CH3-NH2 Metüülamiin Primaarne amiin .. Asendatud 1 H aatom CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin .. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: ...
ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsin...
Katioonid: UO22+ dioksouraan(2+)ioon, ka uranüül(2+)katioon; [Al(H2O)4]3+ tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidi...
CsOH tseesiumhüdroksiid on 1 või mitu vesiniku aatomit Zn(OH)2 tsinkhüdroksiid Ca(OH)2 -kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi asendunud aminorühmaga, AgOH hõbehüdroksiid (mustjaspruun) Sr(OH)2 strontsiumhüdroksiid näiteks Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid (sinine) Ba(OH)2 - baariumhüdroksiid CH3-NH2 ehk metüülamiin või jne aminometaan Kõik tugevad alused on valged tahked vees · NH3 on värvuseta gaas Siia kuuluvad alused on värvilised, vees lahustuvad söövitavad ained, mis käega ammoniaak, mis lahustub vees, lahustumatud, ei söövita. Neid ei saa indikaatoriga katsudes tunduvad libedad
vees lahustuda! etüületanaat CH3COOCH2CH3 Amiidid R-CONH2 propaanamiid CH3CH2CONH2 O lõppliide H C NH2 -amiid Amiinid R-NH2 metüülamiin CH3NH2 * annavad vesiniksidemeid NH2 N lõppliide omavahel ja vee molekulidega. -amiin hea lahustuvus ja kõrge keemis- sisaldavad trietüülamiin ning sulamistemperatuur. lämmastikku eesliide amino- aniliin (aminobenseen)
12. HAPPEANHÜDRIIDID · Happeanhüdriite nimetatakse vastavate hapete järgi. · Anhüdriidi nimetus saadakse vastava happe nimetusest lõppliite hape asendamisel liitega anhüdriid. (CH3CO)O2 etaanhüdriid 13. AMIINID · Amiinide üldvalem: R NH2. · Funktsionaalrühm: NH2. · Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele. CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin 14. NITROÜHENDID · Nitroühendite üldvalem: R NO2. · Funktsionaalrühm: NO2. · Nitroühendite nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest eesliite nitro- abil. CH3NO2 nitrometaan C6H5NO2 nitrobenseen 15. AMIIDID · Amiidide üldvalem: R COO NH2. · Amiidid on karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm.
alused Eesliide amino- vesiniksidemeid, lahustub Tekivad ammooniumsoolad mikrobioloogilisel lagunemisel vees, lahustuvus sõltub ahela CH3-NH2 + HCl → CH3NH3+Cl- (laipades, fekaalides, roiskumisel, R-NH2 Nt. CH3NCH2 pikkusest. 2) Reageerivad halogeeniühenditega soolakalas jne.). primaarne Metüülamiin • Madal keemistemperatuur Tekivad ammooniumsoolad Amiine saadakse lähtudes R-NH-R (madalam kui alkoholidel), CH3-NH2 + CH3Cl → (CH3)2NH2+Cl- halogeenoalkaanidest ja sekundaarne sest omavahel on 3) Soola neutralisatsioon → amiin ammoniaagist. Tekkivad
2. Summaarne valem - C3H5(OH)3 3. CAS nr -56-81-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. 18 °C 6. Keemistemp. 290 °C 7. LD 50 12600 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Lahustub vees 10. Olek toatemperatuuril vedelik 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, juhib elektrit, 1,261 g/cm3 12. Kasutamine kosmeetikas nahka niisutava toime tõttu 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Metüülamiin 2. Summaarne valem - CH3NH2 3. CAS nr - 74-89-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -94 °C 6. Keemistemp. -6 °C 7. LD 50 698 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Vees hästilahustuv. 10. Olek toatemperatuuril gaas. 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit ,0.902 g/cm³ 12. Kasutamine 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Dietüüleeter 2. Summaarne valem - (C2H5)2O 3
MTBE Eetrite üldiseks saamise viisiks on alkoholist tekkinud soolade(alkoholaatide) reageerimine halogeeniühenditega. CH3 O Na + CH3CL CH3OCH3 + NaCl Na metanoolaat Amiinid On lämmastiku sisaldavad orgaanilised ained, mis tekivad enamasti loomse organismi roiskumisel, kõdunemisel, mädanemisel. Amiine võib vaadelda kui ammoniaagi NH3 derivaate, milles 1,2 või kõik 3 vesiniku aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga. CH3NH2 metüülamiin NH3 CH3NHCH3, (CH3)2CH dimetüülamiin (CH3)3N trimetüülamiin Amiinid on orgaanilised alused, mis teageerivad hapetega(tekivad soolad). Küllastumata süsivesikud On süsinikust ja vesinikust koosnevad org ained, mille molekulis esineb 1 või mitu kortset sidet. CnH2n Alkeenid Alküünid C aatomite vahel 1 kaksikside. C aatomite vahel 1 kolmikside. N=1 C=? Ei ole olemas C=
Tekivad põlemisprotsessides ebapiisava hapniku tingimustes. Benseen, püreen, naftaleen, tolueen, stüreen. Aldehüüdid ja ketoonid, formaldehüüd, atsetoon, atseetaldehüüd. Eetrid ei ole levinud õhusaastajad. Dimetüüleeter, dietüüleeter, vinüületüüleeter. Epoksiidid etüleenoksiid, propüleenoksiid. Halogeenorgaanilised ühendid klorometaan, diklorometaan, polüvinüülkloriid. Orgaanilised S ühendid metaantiool, benseentiool, tiofeen, merkaptaan Orgaanilised N ühendid metüülamiin, nitrobenseen, püridiin, aniliin 5) Millised anorgaanilised saasteained esinevad atmosfääris? Tooge põhirühmad ja mõned esindajad. Nendest suurtes kogustes CO, SO2, NO ning NO2. Teised saastegaasid on NH3, N2O, N2O5, H2S, Cl2, HCl, HF. 6) Põhilised veesaastajad ja nende mõju keskkonnale ja inimtervisele. Tabel 1. Põhilised veesaastajad Saastaja Mõju inimesele või vesikeskkonnale klass Mikroelemendid Tervis, vee-elustik
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused-Analüütiline keemia- keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jaguneb kvalitatiivne(identifitseeritakse, mis komponendid on proovis) ja kvantitatiivne(määratakse komponentide kogused(kontsentratsioonid)) analüüs. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus Kvantitatiivse analüüsi astmed-Enne kui hakata analüüsi teo...
üldvalem, mõiste sionaal- jarel-liited lised lised ne rühm omadused omadused -NH2 -amiin CH3NH2 Ebameeldiva Amiinid tekivad looduses Amiin kui alus on võimeline liitma endaga Amiin lõhnaga. mikrobioloogilisel lagunemisel (laipades, prootoni (H+): metüülamiin fekaalides, roiskumisel, soolakalas jne.). amino- Hüdrofiilsed. R-NH2+ H R-N H3(alküülammooniumioon) + + R-NH2 (CH3)2NH Amiine saadakse lähtudes halogeenoalkaanidest
ning saab võimaluse siseneda korteksisse. Kutiikulkihi sulgemiseks tuleb kindlasti, peale värvi maha pesemist, kasutada palsamit või spetsiaalset järeltöötlusemulsiooni. Mõned püsivärvid sisaldavad ammoniaaki ja mõned on ammoniaagi vabad. Kui juuksevärvi koostisest on eemaldatud ammoniaak, on see asendatud mõne teise leeliselise ainega, sest miski peab avama juukse soomuse. Kui ammoniaagi asemel kasutatakse amiine (nt metüülamiin, etüülmetüülamiin, trimetüülamiin), pole juukse seisukorrast vaadatuna olulist vahet, kas juuksevärv sisaldab ammoniaaki või on ammoniaagivaba juuksevärv. Siin hakkavad rolli mängima värvi teised omadused ja juuksuri professionaalsus. Kõige levinumad ammoniaagi aseained juuksevärvides on: • etanolamiinid (alkoholi baasil aine). Etanolamiinid käituvad juuksevärvis sarnaselt ammoniaagiga – nad avavad juukse soomuse.
radikaalidega. Üldvalem: R-NH2 Amiinide nimetuse moodustamisel kasutatakse lõppliidet amiin, mis liidetakse tüviühendi alküül/arüülosale. Korduva alküül/arüülosa kirjeldamisel kasutatakse eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Seejuures alküülosa võib vaadelda kui asendajat (üül-lõpuline) või kui alkaani (aan- lõpuline). Sümmeetriliselt asendatud sekundaarsete ja tertsiaarsete diamiinide nimetamisel kasutatakse korduva osa näitamiseks eesliiteid di- ja tri-. CH3NH2 - metüülamiin CH3 -- CH2 -- CH2 -- NH --CH2 -- CH3 etüülpropüülamiin, NH2CH3CH2CH2CH2NH2 butaan-1,4-diamiin või 1,4-diaminobutaan. etüülamiin 1-metüülbutüülamiin p-fluoroaniliin (või 4-fluoroaniliin) 5-bromo-2-etüülaniliin 1,2-propaandiamiin (või propaan-1,2-diamiin)
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarn...
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) ...
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...
süsivesinikrühmadega (nt alküülrühmadega). Sõltuvalt asendunud vesiniku aatomite arvust on amiinid primaarsed, nt C6H5 NH2, sekundaarsed, nt C6H5 NH C6H5 või tertsiaalsed, nt (C2H5)3N. I NOMENKLATUUR Amiinide üldvalem: R NH2. Funktsionaalrühm: NH2. Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele. CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest.
Created by Riho Rosin 13 13666324649407.doc.doc Sõltuvalt asendunud vesiniku aatomite arvust on amiinid primaarsed, nt C6H5 NH2, sekundaarsed, nt C6H5 NH C6H5 või tertsiaalsed, nt (C2H5)3N. I NOMENKLATUUR Amiinide üldvalem: R NH2. Funktsionaalrühm: NH2. Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele. CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin II KEEMILISED OMADUSED Reageerivad happega CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl metüülammooniumkloriid (CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest.
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem. Kui jõud osakeste vahel lahustunud aine sees on suuremad jõududest lahusti ja Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: lahustunud aine osakeste vahel, siis lahustub vähesel määral ainet ja protsess on gaas-gaas (õhk) endotermiline. Kui aga jõud lahusti ...
Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste re...
Naturaalvein ei ole üle 16% kange, pikaajalisel kääritamisel on võimalik saada ka 18% alkoholisisaldusega veine, kuid 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 10 enamasti saadakse sellised kraadid piirituse lisamise teel. Primaarne amiin Amiinid CH3-NH2 Metüülamiin .. Amiinid on ammoniaagi derivaadid, Asendatud 1 H aatom milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud orgaanilise radikaaliga CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin .. Etüülmetüülamiin
enamasti saadakse sellised kraadid piirituse lisamise teel. 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 9 Amiinid Amiinid on ammoniaagi derivaadid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud orgaanilise radikaaliga CH3-NH2 Metüülamiin Primaarne amiin .. Asendatud 1 H aatom CH3-CH(NH2)-CH2-CH3 2-aminobutaan Sekundaarne amiin ..
numbritega, millise põhistruktuuri või põhistruktuurile 1 4 1 lähemal oleva alamstruktuuri küljes antud rühm on. 6 5 2 metüülamiin 1,2-dihüdroksübenseen ehk benseen-1,2-diool 5. Lõplik nimetus: 4-[1-hüdroksü -2-(metüülamino) etüül]-benseen-1,2-diool Kui oleksime valinud põhistruktuuriks etaani või kirjutaksime rohkem rühmi eesliidetena, saaksime ametlikult mitte päris korrektsed, kuid antud kursuse raames aktsepteeritavad variandid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
