Muutus- seisundite vahetus Areng- keerukustumine Evolutsioon- keerukustumine suuremal skaalal Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor Religiooni arenguastmed Animism - kõige primitiivsem Polüteism Monoteism - kõige keerulisem/täiuslikum Ray Kurzweil- singulaarsuse tulek. Singulaarsus- Pidevalt toimub midagi uut, uued muutused, uued leiutised Tsükliteooriad
35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44
Sotsialiseerumise etapid: 1) perekond primaarne sotsiaalne grupp 2) sõpruskond loetakse samuti primaarseks, sest sõpru ei ole liiga palju 3) ametlikud institutsionid (lasteaed, algkool, põhikool, keskkool) laps õpib, areneb ja saab alushariduse 4) massimeedia 5) harrastused, hobbid Kultuuri teooriad 1) Evolutsionism e arenguõpetus, selle kohaselt kultuurid arenevad järk järgult madalamast kõrgemale 2) Tõeline evolutsioon 19 saj teine pool H.L. Morgan aste astmelt: a) metslus, b) barbaarsus, c) tsivilisatsioon 3) Uus evolutsionism 20 saj kultuurilist arengut hakkas peegeldama majandus SKP- koguprodukt.
.) Ideaalne kultuur- elanike jutul põhinev, räägib tavadest jne (ei pruugi tõele vastata, nt rääkija tahab mingis valguses näidata, või seda ootavad sots. normid. Tava ei luba loomade arvust rääkimine rikub jahiõnne). Kultuurne vs mittekultuurne oleneb seisukohast! Uurijale üks uuritavale teine.. 1) Evolutsionism kultuuris- elus maailm areneb evolutsioonilisel teel Edward Tylor 19. Saj kõik kultuurid arenevad etapiliselt (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Universaalsed etapid kõigile rahvastele (1870ndate teooria). T kriteeriumid tsivilisatsiooniks Tööstuse olemasolu, põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, religioon, moraalsete algete iseloom jne. Esimene tunnus (tööstus) viitab etnotsentrismile, sest tööstus kõige arenenum Inglismaal. Arvas, et primitiivsed rahvad jõuavad tsivilisatsioonini vaid läbi teiste rahvaste abi. Õigustab ühe rahva paremaks pidamist.
Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. Vabakaubandus olevat kasuks ainult Suurbritanniale, kelle konkurendiks võis pidada Belgiat. List pidas riigi jõukuse allikaks suurtööstust. Valitsuse tähtsaim ülesanne seisnes tema järgi industrialiseerimise toetamises. Soovitas kaitsetolle. Eristas riigi majanduslikus arengus viit staadiumit:1) metslus või jahindus 2)karjakasvatus, 3)põllumajandus ning manufaktuur, 4) põllundus, 5) põllumajandus, manufaktuur ja kaubandus. Kui kõik riigid on kõrgeimal arengutasemel, see tähendab, et neis on võrdselt arenenud põllumajandus, tööstus ja kaubandus, on vabakaubandus igati õigustatud. Ta eristas rahvamajanduses sisemist ja maailmamajandusele omast tööjaotust. Soovitas igati arenda sisemist tööjaotust, mis aitab kaasa tootlike jõudude kasvule. Ei pooldanud aga rahvusvahelist
ideaalis olema. Reaalne kultuur – mide me ise kogeme ja tegelikult teeme. Baasväärtused/kulruurifookus/võtmesümbolid – väärtused, mis on inimestele/gruppidele väärtuslikud läbi aegade. (nende tõekspidamised) igas kultuuris on omad väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse. Kultuuri unilineaarne valik – metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon „Looduslik valik“ – ellu jäävad need, kes suudavad tsiviliseerumise käigus kultuuri säilitada. Difusionism – põhiline idee kultuurinähtuste levitamine, kultuuriaspektide laenamine. 1. Briti koolkond – heliotsentriline difusionism 2. Saksa-Austria koolkond – kultuuriringide teooria 3. Ameerika koolkond – kultuuri areaalide vaheline laenamine 4
Ideaalne kultuur sisaldab normide kirjeldusi; Reaalne kultuur avaldub uurija jaoks kultuuris olevate inimeste käitumises, mis ei pruugi kokku langeda nende inimeste kirjeldusega oma tegevusele (tõde ei ole kultuurides ühemõtteline). Etnoloogiateaduse ajalugu Eelkäijad: Antiik-Kreekas (Herodotos), Roomas (Tacitus), maadevastajad-misjonärid 15.-16. saj, Loodusrahvad pakkusid huvi Hobbes'ile ja Rousseau (17. saj), Montesquieu 3 staadiumit: metslus (kütid), barbaarsus (karjakasvatajad), tsivilisatsioon (Euroopa rahvad). 19. sajandi esimesel poolel Euroopa teaduse huvi rahvakultuuri vastu talurahva ja nende pärimuse uurimine. Evolutsionism: sai mõjusaks 1840 50. aastatel.kultuurid on erinevad, sest osa ühiskondi on rohkem arenenud kui teised. See koolkond kujundas etnoloogia ja antropoloogia tekke. 2 · E. Tylor alusepanija, tõi arengu idee üle bioloogiast (Darwin)
Tegelikult peetakse tsüklilise ajalookäsitluse leiutajaks Euroopas hoopis G. Vicot (ajalugu kui tsükkel). Tsükkel lõpeb ja kõik algab otsast peale. Nii nagu ka elus vahelduvad ka ajaloos tõusuajad languaegadega. Merkel seob selle tsüklilisuse rahvuse mõistega > rahvus on kunagi olnud madala arengtasemega ning pärast evolutsiooni vahetunud kõrgema arengutasemega. Pärast seda jälle langus barbaarsusesse. Nt roomlased lõid oma kõrgtsivilisatsiooni, mis viis impeeriumi lagunemiseni. Metslus > kultuur > metslus. Jakobson, nagu mainitud, võtab selle alusfilosoofia üle. Tema kasutab kujundeid pimedus (orjus) valgus (vabadus) koit (üleminekuaeg). Tema isamaalised tekstid on kesksed ärkamisaja tekstid. 13. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Romantism eesti kultuuris 18. saj keskpaik 19. saj keskpaik. Inimese seksuaalsuse kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem
jäänud, seega puudub ka arenguperspektiiv. Seevastu eurooplasi ootab ees helge tulevik ja aren jätkub. Kandis sellist mugandust üle ka meeste ja naiste arengusse ehk mehed paremini mugandunud naised kehvemini. Samuti kandis seda üle ka eliidile ja alamkihile. Ehk eliit areneb, alamkiht mõttetu ja kängu jäänud. Nimetatakse sotsiaal Darwinismiks ehk eliit võimekam ja parem, alamkihid geneetiliselt halvemad. Tylor sõnastas kolm ühiskonna tüüpi: metslus, barbarism (põlluharijad), tsivilisatsioon. Need omased kõigile rahvastele, kuid rahvad jõudnud erinevatele tasemetele. Tema arvates pole need, kes on arengus maha jäänud erinevad, vaid lihtsalt aeglasemalt arenevad. Igas kultuuris pärandatakse edasi kasulikud jooned ja mittekasulikud jooned jäetakse kõrvale(vahel püsivad kusagil kõrval ja läbi nende võimalik vanu ühiskondi kirjeldada). Religioon oli tema meelest looduse abitu seletamise üritus
kollateraalsetest sugulastest (kellest põlvneme ja sama generatsioon) 2) klassifitseerivad süsteemid paigutab sugulased mingitesse klassidesse 1859 hakkas ta uurima seoseid erinevate ühiskondade sugulussüsteemide vahel Sugulusterminoloogiad ei peegelda alati bioloogilisi suhteid Sugulus on tema arvates ideaalse evolutsioonilise uurimise kese Ancient Society, 1877 kultuuriline evolutsioon jaguneb kolmeks: 1) Metslus ehk kütid-korilased 2) Barbarism ehk põllumajandusega tegelevad inimesed 3) Tsivilisatsioon ehk inimesed, kes rajavad riike ja linnu Elatusallikate suurenemine aitab liikuda ühest staadiumist teise, kuotuurilisel arengul on materiaalne alus 1840.1880 kokkuvõte: Tegeleti peamiselt 2 teemaga evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu)
käigus, selleks on 3 varianti: 1) individuaalne – laps õpib teatud kultuurilisi teadmisi ilma õpetamata 2) sotsiaalne – laps kaasatakse kultuurilisse tegevusse 3) kultuuriline – seletamine, teatud nähtuste selgitamine, sest neid pole niisama lihtne omandada Reaalne kultuur – kuidas asjad on Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud
kasum jaotub väheste inimeste vahel ja raskem on ,,viilida". Seega ühiskonnas domineerivad vähemusgrupid. Suured grupid teevad töö ära siis, kui neid sunnitakse või saavad lisahüvesid. ,,entusiastid" need, kes on hüvedest eriti huvitatud ja on nõus nende saavutamise nimel kulud katma. Kui ühiskond on stabiilne pikka aega, siis eelised suurte ja väikeste gruppide vahel vähenevad, aga kunagi ei kao täiesti ära. 79. Lewis Henry Morgan ühiskonna arenguetapid: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon 80. Leslie White uusevolutsionism. Varasemad evolutsiooniteooriad olid lihtsakoelised, kuna üritasid eristada arenguetappe. Evolutsiooni tuleks hinnata abstraktsete statistiliste näitajate alusel: energia tootmise alusel, ühiskonna arenedes energiatootlikkus kasvab ühe elaniku kohta. 81. Oswald Spengler tsükliteooria. Primitiivsed kultuurid on ajaloota, kogu aeg ühesugused
Reaalne on see, kui ise räägime, osaleme. 2. loeng AJALUGU Antiikajal 3 põhjust rahvastevahelisele erinemisele: 1) erinevad arengutasemed 2) erinevad mõjutused 3) geograafiline keskkond Etnoloogia ja antropoloogia on kujunenud 19. saj seoses esimese kultuuriteooria arenemisega. Kultuuriteooria loodi evolutsiooniteooria eeskujul. Erinevate rahvaste uurimisse tõi evolutsiooni idee E. Tylor aastal 18__ kõik rahvad arenevad läbi erinevate arenguetappide (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Unilineaarsus kõik rahvad arenevad sama teed pidi, kuid on jõudnud erinevale maale. Tylor tõi kriteeriumite süsteemi, mille järgi rahvaid liigitada: · tööstuse (eriti metallitööstuse olemasolu) · põllumajandus · arhitektuur · teaduse levik · moraal · religioon eriline rõhk materiaalse arengu esindamisel Tylor töötas välja ka reliktide teooria jäänuste uurimuse põhjal saab teadmisi rahva varasemate
reaalne kultuur: see, mida uurija ise dokumenteerib, vahetult kogeb. Kuidas inimesed tegelikult käituvad ja asjasse suhtuvad, olenemata reeglitest. ideaalne kultuur: normid, reeglid, kuidas ühiskonnas peaksid inimesed käituma, asjad olema. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu Koolkonnad Evolutsionism Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng. Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur, teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda. Sinna jõuab aastasadade pikkuse eurooplastega läbikäimise tulemusel. Õigustus koloniseerimisele, "üllas tsiviliseerimismissioon"
(b) kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks. Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. 11 Lewis Henry Morgan: ühiskonna arenguetapid - metslus Edward B Tylor: religiooni arenguetapid - barbaarsus - animism - tsivilisatsioon - polüteism - monoteism Herbert Spencer: evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon.
Poliitilise iseloomuga kooslus on võimeline end nii sisemiselt kui välimiselt kaitsma, tagama korda. Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu). Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. R. L. Morgan: metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed ja hõimuriik; tööjaotus ja moodne territoriaalriik Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. M
· Evolutsionism teooria mille järgi: o kõik ühiskonnad läbivad oma arengus samad etapid (kuid kõik ühiskonnad ei pruugi korraga olla samas faasis); o kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks. Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. · Arenguetapid: Lewis Henry Morgan (1818-1881): ühiskonna arenguetapid o Metslus o Barbaarsus o Tsivilisatsioon · Religiooni arenguetapid: Edward B Tylor (1832-1917): religiooni arenguetapid o Animism o Polüteism o Monoteism · Evolutsioon: Herbert Spencer (1820-1903): evolutsioon on universaalne nähtus, mis esineb kõikides eluvaldkondades füüsikaline. orgaaniline ja sotsiaalne evolutsioon. o Kasv ja diferentseerumine kõik evolutsioneeruvad nähtused kasvavad suuremaks ja diferentseeruvad, jagunevad osadeks.
kadunud kuhugi, kuid nende osatähtsus inimeste kokkukuulumisel hakkas vähenema. Suuremat rolli hakkasid mängima muud tingimused. Ühiskond vajas teatud arenguhetkel uut organisatsioonivormi ja selleks sai riik. Tööjaotus oli juba selline, et osa inimesi hakkas tegema juba riigitööd ja hakkas mõtlema eranditult avalike asjade peale avalikest huvidest lähtudest. Tekkisid riigiametnikud. · Metslus, barbaasus, tsivilisatsioon. Metslus ja barbaarsus kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Jahimeeste ja kogujate ühiskond anarhistlik demokraatia. Põllupidajate baasil tekkinud territoriaalne ühiskond. Moodne territoriaalriigi tekkimine. TERRITORIAALROLL · Uute oluliste tingimuste tekkimine tõi vajaduse riigi tekkimiseks. Territooriumiroll. Territoorium ongi see tingimus, mis hakkas inimkoosluste jaoks mängima olulist rolli. Riigid tekkisid alguses kui territoriaalriigid.
venelastest oleks nõus oma lähedast tuhastama ilma eritingimusteta. Venelased valiksid sellise matmisviisi ainult siis, kui surnu seda eluajal paluks, selle variandi poolt otsustas 72% venelastest. Kui lahkunu eluajal tuhastamismatust ei palunud, krematsiooni välditakse. Sama seaduspärasus on jälgitav ka järgmise küsimuse puhul. Tabel 7. ,,Kuidas iseloomustaksite tuhastamismatust?": Rahvus Eestlased: Vastuse kaasaegne Metslus mina niiviisi maetud tuleviku ainus variant: matmisviis olla ei tahaks matmisviis arv % arv % arv % arv % luterlane 10 0 2 1 katoliiklane 1 0 1 0 õigeusklik 1 0 1 0
kirevam, seda parem Teooriad Miks on rahvad erinevad? Nad on erineval määral arenenud. Tuleneb erinevatest kultuuri mõjudest. Tulenevad erinevatest elukeskkondadest(geograafiline piirkond). Kujunes välja 19.saj teisel poolel. Evolutsionism – esimene teooria. elus maailm areneb evolutsiooni teel. Antropoloogiasse tõi selle idee Edward Tylor ja Lewis Henry Morgan. Idee on selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee. Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee. Saab määrata rahva asendit(Tylor): *Tööstuse olemasolu *Põllumaj *Arhitektuur *Teaduste levik *Religiooni seisund jne Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti metallitööstus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Historism (ehk ajaloolis-kriitiline koolkond) Franz Boas
Ühiskonnad kujunenud aja jooksul lihtsamatest keerulisemateks Paralleelselt keerulistega eksisteerivad lihtsamad ühiskonnad on maha jäänud. Kehtib nii majanduse ja tehnoloogia kohta kui viitab moraalsele, intellektuaalsele ja esteetilisele arengule. Šoti moraalifilosoofide skaalad Karjakasvatus Tööstus/kaubandus Küttimine ja korilus Põllupidamine Metslus Barbarism Tsivilisatsioon Arengutase Aeg Sotsiaalse evolutsooni teooria... ... andis õigustuse kolonialismile - Koloniseeritud rahvad ei suuda end oma alaarengu tõttu ise juhtida. Tõend nt rahvuse ja rahvusriigi puudumine. ...kohustasa koloniste arenemata ühiskondi aitama – nn Valge Mehe Koorem (Rudyard Kiplingi luuletus 1899)
tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond ja solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu). Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. Saab kesta siis, kui on vastastikune usaldus. Inimestel erinevad huvid, kuid samas vajadus kindlas valdkonnas ühiselu järele. Riigi tekkimise staadiume e tööjaotuse kujunemist on kirjeldatud mitmekesiselt: · R. L. Morgan: metslus barbaarsus tsivilisatsioon: kaks esimest kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed-territoriaalne ühiskond ja hõimuriigi areng; tööjaotusel põhinev majandusliku korra areng ja sellega seoses moodsa territoriaalriigi teke. · Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid
Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse kultuuriuurimisse tõi selle idee üle Eduard Tylor (1832 1917). Teine suur selle idee edasiarendaja 5 Lewis Henry Morgan (1818 1881). Idee sisuks on, et kõik kultuurid arenevad läbi teatud arenguetappide. Need on: Metslus barbaarsus- tsivilisatsioon. Sellele vastavad teatud religiooni, poliitilise süsteemi arenguastmed jne. Põhiline on, et on teatud arengusüsteem. Oluline on et see kultuuri arengusüsteem on universaalne, kõik maailma rahvad läbivad ühe ja sama arengu idee, kõik ei jõua vb lõpuni. Seda evolutsionismi iseloomustab: Kultuuride unilineaarne areng on ainult üks arengutee kõikidele rahvastele. Tylor esitab ka kriteeriumid, mille abil saab määrata rahva asendi sellel arenguskaalal
jaoks, kes on lakanud olemast? (35) Kuid ka inimeste keskel viibides ei karda tark surmajärgseid ähvardusi nendelt, kellele on vähe seda, et neid kardetakse surmani. Mind ei kohuta, ütleb ta, ei konks ega teotamiseks väljavisatud laip, mis tükkideks kistuna mõjub nägijaile jälgilt. Kelleltki ei palu ma viimase au osutamist, kellegi hooleks ei jäta ma oma jäätmeid: loodus hoolitseb selle eest, et keegi ei jääks matmata. Kelle metslus välja on visanud, selle matab aeg. Suurepäraselt ütleb Maecenas: Ei kalmukünkast ma hooli, küll jäätmed sängitab loodus. Võiks arvata, et nõnda ütles kõrgelt vöötatu. Vaim oli tal ju suur ja mehelik, kuid õnnestumised vöötasid selle lahti. Jää terveks. XCIX. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS.
ajalugu ja probleeme, lõi loodusteaduste klassifitseerimise põhimõtted ja esitas loodusteaduste klassifikatsiooni. Teoses "Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp" (1886) sõnastas ta filosoofia põhiküsimuse ning selgitas idealismi ja materialismi ning metafüüsika ja dialektika olemust. Engels taunis katseid käsitada filosoofiat teaduste teadusena ja rõhutas dialektilise materialismi metodoloogilist tähtsust. Monogaamse abielu teke (Engels) Kolm abielu peavormi: metslus; veresugulusperekond abielurühmad eraldatud; Rühmaabielu meeste vastastikkune sallivus, armukadeduse puudumine. Naiste jagamine, põlastati vendade ja õdede vahelist abielu. Klasside abielu nt austraalias. Paarperekond mehel oli peanaine. Sellest arenes hiljem välja monogaamne abielu. Paarperekonnas oli truudusetus ja mitmenaisepidamine tolereeritud meestel. Laste eest kandsid eranditult hoolt naised.
Kolm erinevat tasandit: mõtteareng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis antr areneb), dokumentaalfilmi areng , tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 – see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise. Esimene praktikas kasutuskõlblik fotografeerimiseviis dagerrotüübid on hõbetatud vaskplaadist alusel. Kestis kuni 1860ndateni. Selle tehnoloogia ilmumine sobis hästi kokku evolutsionismiga. Kuidas inimene arenes loomast tsiviliseeritud inimeseks (progressitee metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon). Inimene on pidevas arengus. Kõik ühiskonnad on arenenud samaliini pidi, universaalne lähenemine. Usuti, et pildid jutustavad inimeste ajaloost. Uus tehnoloogia andis võimaluse esitada antropoloogilisi tõdesi näilikul viisil. Uurijad ise kuskil välitöödel ei käinud ja selle põhjal, mis neile oli saatnud rännumehed jms, tehti suuri teooriaid.
Evolutsionism · Evolutsionism teooria, mille järgi kõik ühiskonnad... - Läbivad ajaloo jooksul samad arenguetapid - Muutuvad aja jooksul keerulisemateks ja täiuslikemateks · Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides · See teooria oli eriti populaarne 19. sajandi teisel poolel. Nad tegid seda Darwini teooria eeskujul Lewis H. Morgan (1818 1881): kultuuri areng on jagunenud kolme staadiumi 1. Metslus inimese tekke algstaadium, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor (1831 - 1917) · Religiooni arenguastmed, ühiskonnal on kolm arenguetappi - Animism - Polüteism - Monoteism Ray Kurzweil singulaarsuse tulek · Alustab elu tekkest · Toob välja tähtsündmused kuni arvutini välja
inimühiskonnad peaksid läbima); b) Muutuvad aja jooksul keerulisemaks ja täiuslikemateks. Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengufaasides (arenguetapid: aluses on primitiivne etapp, lõpus keeruline etapp). Evolutsiooniteooria oli kõige populaarsem 19.sajandi II poolel, seda seoti erinevate teadusaladega. Kujunes välja Darwini mõjul. Mõjukas evolutsionist oli Lewis H.Morgan (1818-1881) - kultuuri areng läbib teatud staadiumite: 1.metslus inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2.barbaarsus - aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3.tsivilisatsioon põlluharimine, võimsad riigid. Iga ühsikond on mingis staadiumis. Kõik ühiskonnad ei pruugi kõiki staadiumeid läbida, vaid hüppavad ühest staadiumist teise. Edward B. Tylor (1832-1917), käsitles ühiskonna arengut läbi religiooni. Religiooni arenguastmed: Animism on kõige primitiivsem Polüteism
VISUAALSE ANTROPOLOOGIA ARENG Kolm erinevat tasandit (problemaatikat): Mõtte areng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis.antropoloogia areneb), Dokumentaalfilmi areng, Tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise. Selle tehnoloogia ilmumine sobis hästi kokku evolutsionistliku lähenemisega. Evolutsionalism: kuidas inimene arenes loomast tsiviliseeritud inimeseks (progressitee: metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon). Eesmärk mõista inimese arengut tsiviliseerituks. Aluseks progressiidee, et inimkond on pidevas arengus ja teadlaste ülesanne on see areng ära kaardistada. Sealhulgas nähti, vaid üht arenguteed - ühiskonnad on arenenud sama liini pidi, universaalne lähenemine. Usuti, et pildid jutustavad inimeste ajaloost. Uus tehnoloogia andis võimaluse esitada antropoloogilisi tõdesi näilikul viisil
annaabi.ee 
