omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m Puid olenevalt puuliigist 1000-1500tk/ha
4) kaitse ja tulundusmetsas harvendusraieks lubatud eraldiste loetelu, kusjuures on märgitud harvendusraie pindala maksimaalne lubatav suurus; 5) metsa uuendamise, metsamulla vee ja toitereziimi reguleerimise, metsakaitse ja metsamaale teede ehitamise soovitused; 6) elustiku mitmekesisuse üksikelementide, potentsiaalsete vääriselupaikade ja pärandkultuuri objektide kirjeldused ning nende säilitamise abinõude kirjeldused; 7) märge metsamajandamiskava kehtivusaja kohta. (6) Kui metsaomanik teeb käesoleva seaduse § 11 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul metsamajandamiskava ettevalmistamise käigus ettepanekuid metsamajandamiskava sisu muutmise ja täiendamise kohta, hüvitab ta selleks tehtava lisatöö kulutused. (7) Metsamajandamiskava koostaja kooskõlastab osaliselt või tervikuna kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis paikneva metsa majandamiskava kaitseala valitsejaga. Riigimetsa
Keskkonnaprobleemid primaalsektoris 1. Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid Keskkonnaprobleemid: 1) metsade üleraie metsa raiutakse rohkem maha kui seda jõuab juurde kasvada ning sealt kust on juba metsa võetud, kasvab see väga aeglaselt ise tagasi, kui inimene oma abikätt ei ulata. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa
see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari. Eesti metsaseaduses selliseid piiranguid pole. Leedu metsaseaduses on kirjas, et erametsa omanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni. Eesti metsaseaduse järgi aga võib vabalt liikuda, korjata marju, seeni, pähkleid, iluoksi, ravimtaimi, ilutaimi ja nende osi vaid nendes erametsades, mis pole tarastatud või mida metsaomanik pole tähistanud ning metsaomanik võib võtta maksu marjade, seente, pähklite, iluokste, ravimtaimede, ilutaimede ja nende osade korjamise eest oma metsas, kui ta on teinud kulutusi nende metsasaaduste produktiivsuse parandamiseks. Leedu Vabariigi metsaseaduse järgi on raie ja selle piirangud diferentseeritud metsarühmade järgi (mis vastavad metsa funktsioonidele); maksimaalsed lubatavad lageraie langid on määratud eri metsarühmade kaupa (näiteks majandamismetsas on see 8 ha)
(Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/või vähendada majandusliku kahju tekkimist. Biootilised kahjustajad · Seened · Putukad · Metsloomad Abiootilised kahjustajad · Torm · Tulekahjud · Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne
See organisatsioon ühendab 8 maakonna ühendust ja 368 kohalikku ühistut 44 000 omanikuga üle kogu Norra. Koostöö põhineb majanduslikel teemadel, mis hõlmavad ümarpuidu ning teiste metsasaaduste turundust ning see töötab tehnilise arengu loomiseks oma liikmete seas. See organisatsioon on arvestatav osanik Norra metsatööstustes, eesmärgiga kindlustada turgu oma toodangule. Liit annab välja igakuist ajakirja "Skogeieren" tõlgituna ’’Metsaomanik’’. Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuitu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Lisaks on pikk traditsioon metsade kasutamisel koduloomade karjatamiseks ja ulukite jahtimiseks. Lehmade, lammaste ja kitsede karjatamine on Norra metsades tavaline. See tähendab, et suur osa erametsadest on tarastatud, et ennetada kariloomade põgenemist. Tarastamine on tehtud viisil, mis ei takista metsadesse sisenemist
techniques, such as the use of heavy equipment and high pressure hosing. 8. Following an assessment of the likely impact of an oil spill on each habitat or activity, attention should be given at the contingency planning stage to identifying areas to be protected, their order of priority and the techniques to be used. Eestis ja kogu maailmas on suureks probleemiks metsade üleraie. Metsade loodushoidlik majandamine sõltub eelkõige metsaomanikust. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Samuti peab metsaomanik raierahu lindude pesitsemise ajal ja ei kahjusta metstöödega metsaökosüsteemi. Oma metsas looduse tasakaalu arvestav metsaomanik saab taotleda metsale säästva metsamajanduse sertifikaati. Sellist FSC nimelist sertifikaati väljastab Ülemaailme Metsanduse Nõukogu (FSC). Sertifikaat väljastatakse rangeid igale riigile kohandatud kriteeriume
Sõidukite liikumise keelamiseks võib üles panna liiklusmärgi 311 ,,Sõidu keeld" punane ring kollasel taustal. Märk peab olema nõuetekohane ja kõigile üheselt mõistetav. Mootorsõidukite metsa pääsu võib piirata ka tõketega, tõkkepuuga või selle puudumisel langetades puu üle metsatee. Võib ka tee läbi kaevata või panna ette kive vms. Samas ei tohi unustada, et päästeteenistus peab vajadusel saama masinatega metsa pääseda ja ei tohi tõkestada nt naabrite koduteed. Metsaomanik peab rakendama tuleohtlikes metsades metsa tulekindlust tõstvaid abinõusid. Täiesti tulekindlat metsa pole olemas. Puuliigiti on tuleohtlikkuse pingerida järgmine: männikud, kuuse-männi segametsad, kuusikud, segametsad, lehtpuumetsad. Metsa tulekindluse tõstmisele tuleb mõelda juba metsakultuuri rajades, sest vanemas puistus on see väga keeruline (võimatu). Pigem metsa majandades toimub vastupidine. Hooldusraietega raiutakse välja lühemaealised lehtpuud, see aga muudab metsa
Vääriselupaiga kaitsmine riigile maksab keskmiselt aga 1000 krooni hektari pealt aastas. On olnud mõningaid juhtumeid, kus leping on sõlmitud tasuta, see on tulnud tänu metsaomanike siirast soovist teha midagi ka ise looduse kaitseks ära. (V.I.E LK 102-104) Kõiki metsi tuleb majandada säästlikult, selleks on loodud ka rahvusvahelisi sertifitseerimissüsteeme. Nende abil soodustatakse puidu kokkuostu säästlikult majandatud metsast. Niimoodi luuakse olukord, kus tulevikkuvaatav metsaomanik säilitab oma metsas vääriselupaigad, et saada sertifikaat, mis tagab puidule jätkuvalt kindla turu. (V.I.E LK 102- 104) Vääriselupaiga tunnused Öeldakse, et metsa vääriselupaiga peab eelkõige ära tundma metsa peremees. Metsaomanikule võivad aga abi osutada maakonna metsaametis või keskkonna osakonnas töötavad ning eriväljaõppe saanud spetsialistid. Kõik leitud vääriselupaigad kantakse
o Eluiga o Haiguskindlus o Puidukvaliteet Üldiselt tuleks eelistada seemnetekkelisi puid kuigi nende määratlemine on looduses keerukas, eranditeks Sa ja Lm. Metsa uuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Mets uueneb kas looduslikult või kultiveerimise teel Looduslikule uuendamisele jäetakse raiestik sel juhul, kui ollakse veendunud selle uuenemisel 3 aasta jooksul. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Uuendamiseks loetakse: o Metsaseemne külvamist o Metsataimede istutamist o Looduslike uuendamisele kaasaaitamist o Maapinna ettevalmistamist. o Loodusliku uuenduse (LU) teket o Metsakultuuride hooldamist.
ühtlustub. Kuid vegetatiivselt tekkinud puud on: * üldiselt lühiealisemad * kannatavad rohkem mitmesuguste mädanikku tekitavate seenhaiguste käes * puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Uuendatakse kaitse- ja tulundusmetsa. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse- eeskirjas. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude
on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasa aitamiseks; 2) puuseemnete külvamine; 3) puude istutamine; 4) metsakultuuri hooldamine; 5)
ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Seaduses sätestatud piiranguid muudetakse paindlikult vastavalt metsakasutuse eesmärkide täitmisele.Puistute õigeaegne raie ja metsa kiire uuendamine sobilike puuliikidega võimaldab kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise korral jäävad kaotajaks nii metsaomanik (saamata jääb tulu, puidu väärtus langeb, vähenevad 7 investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid, metsaomanikel väheneb huvi metsaga tegeleda, mis tingib madala varustuskindluse) kui ka riik (väheneb maksutulu, lisandväärtus ja tööhõive, ebaefektiivseks muutub maakasutus, halveneb väliskaubandusbilanss).
41% metsa kogupindalast, väga väike aga näiteks Kreekas 8% metsa kogupindalast (Forests in Europe. http://eno.joensuu. fi/Forests%20in%20Europe.htm). Põhja-Euroopa riikides, kus metsade tulundusfunktsioon on väga oluline, majandavad riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus enamasti on esmatähtsad metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, on riik ühtlasi nii võimu- ja järelevalveorgan kui ka metsaomanik ja riigimetsa majandaja; raha selleks tuleb sageli riigieelarvest ja loodud on ühtne metsandusadministratsioon.(1) 15 6. Õiguslik alus Metsadega seonduvate küsimuste puhul õigusliku aluse puudumine Rooma lepingus (puit ja teised metsandustooted, välja arvatud looduslik kork, ei kuulu Rooma lepingu II lisas loetletud toodete hulka) on olnud peamine takistus ühise metsanduspoliitika väljatöötamisel,
toiduks piisavalt lehtpuuvõsa. Talvel võib ka spetsiaalselt ulukite jaoks puid langetada. Näiteks ühe põdra kohta 3-4 mändi või haaba. Need soovitatakse langetada kuuajalise intervalliga loomade liikumisteede või kvartalisihtide lähedusse, paikadesse, mis jäävad metsakultuuridest piisavalt kaugele. Need puud on peale põdra toidupooliseks ka hirvele. Loomade koondumist ja peatumist kraavidega külgnevates noorendikes ja keskealistes kuusikutes, kus võidakse kahju teha, saaks metsaomanik vähendada sellega, et tagab ulukitele metsasihtidel ja kraavidel piisava liikumisvõimaluse, rajades näiteks kraavidele väljapääse. Erinevaid võimalusi omavahel kombineerides ja targalt rakendades on võimalik metsakultuure ulukite eest piisavalt kaitsta. Oluline on ka ulukite arvukusekontroll jahimeeste poolt. Lisaks metsanduslikele võtetele kasutatakse ulukite eemalhoidmiseks metsakultuuridest peleteid. Eestis on enam levinud verelõhnal tuginev vedelik Plantskydd ja mitme
efektiivsus majandamisel. See tähendab metsade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, uuenemisvõime, tootlikkuse, elujõulisuse ning potensiaali praegu ja tulevikus ning võimaldab teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone. Metsaseadus ja kaasnevad õigusaktid sisaldavad täpsemalt nõudeid, millele peab metsakasutus vastama ja millised on piirangud eesmärkide saavutamiseks. Metsaomanik on kohustatud oma metsa majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta genofondi, metsamulda ja veereziimi, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjustuste levikuks ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Uue metsaseaduse projektis ja kaasnevates õigusaktides on bioloogilise mitmekesisuse tõhustamiseks vähendatud lubatud lageraielankide suurust
Palju erametsaomanikke on kahjunõudeid esitanud, andmetest ei selgu. Kõige suuremat kahju, peaaegu 3000 hektarit on ulukid tekitanud 2004. aastal. 2005, 2006 ja 2008 on kahjustuste ulatus olnud sarnane, mille põhjal võib oletada, et ulukite arvukus ei ole oluliselt muutunud. Euroopa erametsaomanike konföderatsiooni CEPF juhatus on välja töötanud oma seisukohad jahinduse asjus (Euroopa metsaomanike ... 2009). Metsaomanik suudab oma metsi jätkusuutlikult ja säästvalt majandada ainult sel juhul, kui tal on täielik õigus oma metsamaad kasutada, kasutusõiguste hulka kuulub ka jahiõigus. Maakasutust ei saa lahutada sellel paiknevatest ressurssidest. Ulukite ohjamisel on tähtis osa metsade majandamisel, kuna ulukid võivad kahjustada noorendikke. Ulukikahjustustega kaasneb puidu väärtuse vähenemine, selle ärahoidmiseks peavad metsaomanikud tegema kulukaid investeeringuid. Ülemäärane ulukiarvukus toob
kõdu laguneb raskesti. 7. Puht- ja segapuistute metsakasvatuslik iseloomustus Üldreeglina võib samas kasvukohas kasvada mitu erinevat puuliiki. Valikuvõimalus on väiksem ekstreemsetes kasvukohtades (samblikum, sinika, loopealsed, raba) ja suurem viljakates kasvukohtades (jänesekapsa, naadi, sinilille). Majandatavates metsades on võimalik puistu liigilist koosseisu metsakasvatuslike võtetega (hooldusraied) kujundada. Seega seisab metsaomanik (kasvataja) sageli dilemma ees: kas puhtpuistu või segapuistu? Eraldi küsimuseks on puuliikide valik puistus. Võrreldes sega- ja puhtpuistute kasvatamist on mõlemal omad eelised ja puudused. 25 Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on
Metsatulekahjude ennetamiseks antakse kohalikule omavalitsusele õigus keelata metsa kasutamine ja võõras metsas viibimine (§ 35 lg 3 p 1 ja 2). Keskkonnaministrile antakse õigus metsatulekahjude vältimiseks rakendatavate meetmete rahastamise korraldamiseks liigitada maakonnad suure, keskmise ja väikese metsatuleohuga maakondadeks (§ 40 lg 8). Seaduses on sätestatud, et metsaomanikul on kohustus kaitsta metsa tulekahjude eest (§ 42 lg 1 p 1) ja et metsaomanik esitab metsateatise metsakahjustuste kohta peale sellest teada saamist, kui puistus on olnud metsatulekahju pindalaga vähemalt 0,1 ha (§ 41 lg 1 p 3 ja lg 2 p 4). Detailsemad nõuded metsa külastajatele ja ka metsa omanikele on sätestatud Päästeseaduse alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud metsa ja muu taimestikuga kaetud alade 32 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 170-171. 33 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]
uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see väljastusteatega tähtkirjaga. kasvanud puud väiksema koondega. on seotud kaitseala või püsielupaiga Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on Algtihedus oleneb: kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitse-eeskirjas. vajalik järgmistel juhtudel: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule omadustest, uuendamise võtteid kaitse- ja elujõulist peapuuliigi looduslikku 2) kasvukohatingimustest, tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse uuendust; 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist
Rootslaste kogemuste põhjal on hoburakendi tootlikkus erinevate tehnoloogiate puhul järgmine: Ühehobuserakend, peale- ja mahalaadimine käsitsi tootlikkus kuni 14 tm päevas; Kahehobuserakend, vintsi ja trossiga laadimiskraana, tootlikkus kuni 20 tm päevas; Kahehobuserakend, peale- ja mahalaadimine hüdrotõstukiga. Päevatootlikkus kuni 30 tm. Lohistid. Puitmaterjali koondamiseks lohistades vajatakse lihtsaid ja odavaid riistu, mida metsaomanik võib vajaduse korral ise hõlpsasti valmistada. Nendega saab koondada nii lühisortimentide kimpe kui palke ja tüveseid. Koondamiskilp. Kilp valmistatakse enamasti plekist või armeeritud fiiberklaasist. Koondamiskoonused. Valmistatakse rauast või plekist, pannakse koondatavate tüvede otsa. Poolvankrid. Kasutatakse vankrite esi- või tagaosa. Koondamine toimub pooleldi või täielikult lohisevas asendis. Materjali pool-lohisevas asendis koondamisel toetub
boniteedi ning IV boniteedi kuusiku optimaalses küpsusvanuses. Viimasel on see 30 aastat suurem. Kõige tasuvamaks osutub kuuse- ja kasepuistute kasvatamine. Küpsusvanus sisemise rentaablusläve järgi Metsamajandusliku tegevuse sisemist rentaablusläve on varasemas kirjanduses nimetatud ka indeksprotsendiks. Indeksprotsent võib tõusta 30-40 a. vanustes puistute juures 15-20 protsendini (Mathiesen, 1997). Saja-aastaste puistute juures ta tavaliselt langeb 3,5-4 protsendile. Metsaomanik võrdleb igal aastal puistuga seotud kapitalilt saadavat tulu ( I / I n ) puistu kasvatamise kuludega. I tähistab tulu, I n aga seotud kapitali. Võrreldakse 59 alternatiivkulusid, s.t alternatiivsest investeeringust saamatajäänud tulu. Seega kasvatab omanik puistut senikaua, kuni kasvava puistuga seotud kapitali tulusus ületab soovitud intressimäära (i) ehk ( I / I n ) i .
elukoha maksuvabastuse piirang - 1 maksuvaba tehing 2 aasta jooksul. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel selgitatakse kasu või kahju: Kasu võib edasi lükata kuni 3 järgneva maksustamisperioodile. Kahju võib arvata maha kolme järgneva maksustamisperioodi samade tegevuste tulust, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses; 2) metsaseaduses sätestatud juhul on metsaomanik esitanud Keskkonnaametile metsateatise ja amet on lubanud teises kavandatud tegevuse. Võõrandamise kuludeks loetakse ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud (v.a mittemaksustatavate toetuste arvel tehtud kulud). Al 2011: Finantsvara maksustamise ja tulumaksu edasilükkamine Väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu maksustatakse kui ei kasutata finantsvaralt tulumaksu edasilükkamise võimalust,
kahvatu värvus. Juurepessu seeneeosed levivad õhu kaudu, neid kannavad edasi ka putukad (männikärsakad ja 10 11juureüraskid). Nakatumine toimub juure- või tüvehaavandite kaudu ning kändude vahendusel. Haigus levib kolletena ka otseste juurekontaktide kaudu. Juurepessu levikule aitab suuresti kaasa metsade intensiivne majandamine tihedad okaspuupuhtkultuurid, korduvad harvendused, suvised raied, endiste põllumaade metsastamine. Juurepessu tõttu kaotab metsaomanik sageli kuni kolmandiku potentsiaalsest metsatulust. Tõrje. Juba nakatunud puistus on juurepessu tõrje praktiliselt võimatu, kuid tema levikut ja kahjustusi on siiski võimalik metsa otstarbeka majandamise ja muude võtetega piirata. Mida vähem on metsas kände, seda väiksem on juurepessuoht. Kuna juurepessu eosed levivad vaid positiivse temperatuuri korral, tuleb vältida raieid suveperioodil. Aladel, kus esineb kuuse-
- metsomanike maine parandamiseks ühiskonnas metsomanike organisatsioonide osalemise toetamist messidel ning muudel avalikel üritustel; Hea metsandustavana sõnastati eesmärk, et tulevased põlved peavad saama päranduseks väärtuslikuma metsa, kui see hetkel on. Igamehe õigus tähendab seda, et reeglina on metsad kõikidele inimestele avatud ja piirata võidakse metsa kasutamist ainult sellisel juhul, kui metsaomanik teavitab metsa külastajaid piiratud ala parendamiseks tehtud täiendavatest kulutustest. Erametsanduse poliitika rakendamise mõned olulised aspektid. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on erametsades seotud metsade kaitse alla võtmisega, mis enamasti tähendab ka Natura 2000 võrgustikuga liitmist. Metsaseadusega seatud kitsendused, nagu raievanuste alammäärad uuendusraietel, hooldusraietel lubatud harvendamise tasemed ja vähemalt 5 m3 säilikpuude
Metsa raieõiguse võõrandamine. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud. Maksumaksjal on õigus arvata need kulud maha samal (alates 2004. a) või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, kui tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses ning metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud metsa asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise ja keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.(TuMS § 37 lg 8). Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral 2008 aastal (deklareeritakse hiljemalt 31.03.2009) võib lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseaduse tähenduses, kes peab üleval alaealist last, maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava
Liikumine kohalike elanike õue-aiamaal ei ole kodurahu tagamise nimel lubatud isegi siis, kui see on tähistamata. Kohalikuks elanikuks loetakse ka suvekodu elanik. Kui hajaküla maakodu on avalikust teest kaugemal kui 200 m, tuleb sellest mööduda võimaluse korral vähemalt 150 m kauguselt. Metsad võib kohalik omavalitsus põua ajal liikumiseks ajutiselt sulgeda, sellest teatatakse massiteabevahendite kaudu. Tuleohutuse tagamiseks võib niisuguse kitsenduse seada ka metsaomanik, selgitades sulgemise keeldu vastavatel tähistel. Mootorpaadiga võib sõita avalikul või avalikuks kasutuseks määratud veekogul, kuid alla 100 ha suurusel järvel loetakse seda kohatuks. Tava ei puuduta valve- ja päästeteenistuse mootorpaate. Paadisõitjad peavad vältima sissesõitu kalakoelmusse või veelindude hulgalise pesitsemise paikadesse kudemis- ja pesitsusperioodil. Sellised kohad tuleb looduses tähistada ja neist tuleb teada anda infoallikates
annaabi.ee 
