Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Koostas:ivarss Magustoidud Iseseisevtöö Tartu 2010 Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub traditsioonidest, toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu. Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama, hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse: *tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi *serveerimis temperatuuri järgi Serveerimis temperatuuri järgi liigitatakse : külmad magustoidud serveeritakse temperatuuril 10-14°C (kissellid,tarretised,vahud,kompotid, kreemid jne..)
kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul (enne kartuli levikut naeris), teraviljatoidud, liha (eriti põhjapõdra, põdra ja metslinnuliha), kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Maitsestamisel on põhiliselt kasutatud soola, kuna varasematel aegadel olid teised maitseained raskesti kättesaadavad või kasutatavad ainult suvekuudel. Veel on levinud tilli, aedpeterselli ja sibulapealsete ning köömnete kasutamine. Eelmistest harvem tarvitatakse küüslauku ja sinepit. Karjala pirukas ehk karjalanpiirakka (riisi või kartulipirukas) on traditsiooniline Soome roog . Kalakukko kujutab endas taignas küpsetatud kala ja seapekki. .
Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal, selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu
seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik, peamiseks maitseaineks on till, petersell-
-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud marjade kogust ning turgudel müüdavate marjade, seente ja pähklite hulka. Metsamarjadest korjati keskmisel saagiaastal ära ligi 70%. Enam korjatud metsamarjad olid jõhvikas, metsvaarikas ja mustikas. Korjajateks olid valdavalt inimesed, kelle töökoormus talus oli teistest veidi väiksem (käsitöölised, vallavaesed. Metsamarju kasutasid kondiitri-, šokolaadi- ja kompvekitööstused, mahla-, karastusjookide- ja veinivabrikud, likööri- ja napsivabrikud ning konservitehased. Üsna palju marju osteti kokku väljaveo jaoks. Marjade ja seente ekspordiga tegeles 1938. a. 17 ettevõtet. 2
PEAMISED TOIDUAINED. Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“. Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, džemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tšukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides
kohupiima-kreem virsikukeedisega kohupiimakreem kiudainetega 3,2% 4% Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid: Hind 0.61 0.53 0.44 Toote koostis piim, suhkur, jogurt 80% kohupiimapasta, metsamarjad (pastöriseeritud maasikamoos (põldmarjad, piim, suhkur, (sisaldab: suhkrut, mustikad, vaarikad), lõssipulber, rõõsk maasikaid, paksendaja koor, paksendajaid modifitseeritud modifitseeritud (modifitseeritud
aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi. Toitumine 3 Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja ja ta sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata
Paastu lõppedes saabusid pidupäevad lihasöömise aeg. Peamised toiduained ja nende kasutamine · Piim jatooted. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. · Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. ·
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks
KOSMEETIKA Iluideaal oli heledate juuste ja nahaga naine Naha valgendamiseks kasutati jahu, lupja, kriiti ja isegi pliid. Samuti oli kindel veendumus, et valgendavalt mõjub valge liilia juuretinktuur. Heleda näonahaga taheti aga eelkõige teistele märku anda, et naine ei osale välitöödel. Huultel kasutati taruvaiku. Kui huultele taheti ka värvi anda, pigmenteeriti vaiku marjadega Kasutati ka õrnroosat põseruuzi, milleks olid tõenäoliselt metsamarjad, kuid tihtipeale ka kinaver ehk peamine elavhõbedamaak. See andis oranzikas-punase tooni Kulmud värviti hästi heledaks või loobuti neist sootuks ja kitkuti nad välja Oluline oli näidata säravat, kõrget ja heledat laupa Põhiline, millega oma ilu eest hoolt kanti, olid pikad ja kuumad vannid. Keskaja naise ilu tähendas sedagi, et ta lõhnas hästi - põhilised lõhnataimed olid lavendel, kummel, roos, kannike, kaneel ja mitmesugused vürtsid
sootaimed *Puud ja metsastumine kask, kuusk, mänd,... *Siseveetaimed: kuuskhein, jõgitakjas, vesikupp *Puistu muutumine: kuusk, mänd, kask, kadakas, haab 2) Varaholotseeni taimkate (10 000- 9000 a. tagasi) (kliima kuivem ja soojem) *Puistu muutumine: kask, mänd, haab, saar, jalakas,... *Veetaimed: vesikupud, vesiroosid,... *sood (turbasamblad, hundinuiad,...) ja lammid (lepp, künnapuu,...) *lubjalembesed taimed: leesikas, lõikeheinad,... *metsamarjad: pohl, mustikas,... *samblikud 3) Keskholotseeni taimkate (8000- 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem ) *rabade kujunemine *puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher, pärn, *niitude kujunemine (looalad, rannaniidud, liivikud, metsade asemele) 4) Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem) *rabade laienemine ja rabamännikud, sookased *puistu muutumine: kuuskikud, lepikud, männikud, kaasikud, haavikud
kiskjaks, pole ta siiski ainult lihasööja. Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad) ning ta võib isegi tappa teisi karusid. Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Suve esimesel poolel on tema peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve 5 teisel poolel ja sügisel metsamarjad, tammetõrud ja pähklid. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüjakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Loomulikult ei ütle karu ära kaerast ega meest. Pruunkaru on tuntud kui ohtlik ja ettearvamatu kiskja. Tagajalgadele tõusnuna võib ta olla rohkem kui 3 meetri kõrgune ning on piisavalt tugev, et endaga hobust kaasa lohistada.
1894 -1896-ndatel aastatel riiklik vodka etalon ja Uatenteeriti 40 kraadine jook kui Vene rahvuslik vodka. 20. sajand on andnud vaid ühe isikuga seotud nimelise roa: Pavlova kook. 2.1. Piimatooted Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. 2.2.Puu- ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides
toidulauale oma tee rajanud. Need on pasta- ja riisitoidud. Õnneks on meil säilinud ka kamajahu valmistamise ja kamajahusöömise traditsioon. Pannkoogid on meie toidulaule kindlalt püsima jäänud. Endiselt on au sees erinevad kartulitoidud. Suure osa perede tavaline lõuna- või õhtusöök on kartul ja kaste. Väga levinud on siiani paksude jahukastmete valmistamine kartulite kõrvale. Metsas armastab meie rahvas endiselt käia ja kõik metsamarjad mida varem söödi süüakse ka praegugi. Tänapäeval valmistatakse puuviljadest ja 7 marjadest aga erinevaid magustoite- magusaid suppe ja kisselle, tarretisi, kreeme, vahtusid, küpsetisi, kastmeid. Liha söömine on viimasel ajal kindlasti näidanud tõusutrendi. Praegugi sööb eestalne kõige rohkem sealiha. Rahva vaieldamatuks lemmikuks on praetud liha,
C) Käed 2 3 põlvedel D) Käed 15. LAUSETE KOOSTAMINE Õpilastele jagatakse kätte sõnalipikud, et nad koostaksid lause. Õpilased loevad lipikud läbi ja rivistuvad sõnade järjekorra alusel lauses. Koosta etteantud numbritest suurim/ väikseim arv. 16. OTSIDES ÕIGEID VÄITEID Klassis on seintele asetatud erinevate väidetega lauselipikud. Õpilasterühmadel on erinevate pealkirjadega lehed. Nt SÜGIS, METSAMARJAD, SEENED, KÖÖGIVILJAD, PUUVILJAD jne. Õpilaste ülesanne on leida sobivad väited oma töölehel olevale pealkirjale. Loovus! Kleepida need paberile. Jätkub ettekanne koos rühmaga. 17. BINGO Vastuste otsimise mäng. Õpilased otsivad vastusi oma bingo lehel olevatele küsimustele teiste õpilaste/ õpetajate käest. Mõnikord võib seda teha ka vahetunnis. 18. OTSIMISMÄNGUD Klassis on ära peidetud hulk lauseid/ loo lõikusid (erinevat värvi)
Magustoidud Natuke ajaloost Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub toorainetest, traditsioonidest ,toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit kui roog on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu . Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama , hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati ka õllesuppi ja leivapudi millele sajandivahetusel lisandusid marjapudrud ja magusad supid. Esimesed kokaraamatud ilmusid 18 sajandi lõpul tõlgituna saksa ja rootsi keelest. Sealsed magustoidud olid aga liialt keerulised ja tihti polnud ka toorained kättesaadavad. Koos majandusliku arenguga edenes ka toidumajandus, hakati huvilistele korraldama
TAIMED POHL Vaccinum vitis-idaea L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda mustikas · mitmeaastane, ühekojaline, igihaljas kääbuspõõsas pika risoomiga, millest kasvab arvukalt ühe taime osapõõsaid · kõrgus 5...25 (30) cm · marjad on väga väärtuslikud - sisaldavad inimesele soodsas vahekorras suhkruid ja happeid · seisavad nii toorelt kui ka keedetult paremini kui teised metsamarjad · pohlalehed sisaldavad parkaineid ja on kootava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis tee või keedisena uriinierituse soodustamiseks ja reuma raviks · kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades JÕHVIKAS · eelistab lagedaid vähese rohustuga samblasoid, kasvab eelkõige rabades ja Oxycoccus palustris Pers siirdesoodes, aga ka madalsoodes ning
Töö tehtud, mindi koju. Näinud kõike oma silmaga, jäi ta rahule (määruslikud nud-, tud- lauselühendid) AGA Kõik jäid tehtud tööga rahule (missugune?) Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. AGA Ainsalegi küsimusele vastamata vangutas ta vaid pead. Sama moodi ka des-, maks- ja tuna-lauselühendid. kui, otseku, nagu, kuni Selliseid mehi nagu Mats võiks rohkem olla. Ta on tugev kui karu. Sadas vihma, kui tagasi tulin. Kõndisime, kuni jõudsime raudteejaamani. Metsamarjad, nagu [= näiteks) maasikad, mustikad ja murakad, on väga vitamiinirohked. AGA Niisuguseid/selliseid/sääraseid torumehi nagu Juhan ja Peeter Vääri on raske leida.
toiduvalmistamine ning innovaatiline toiduainetööstus. Programmi sihtgrupiks on nii tarbijad, gurmaanid, tootjad kui ka toitumisspetsialistid. Soome köök jaguneb geograafiliselt kaheks: lääneosa toidukultuuris on tähtis roll kalal ja lihal, samas kui riigi idaosa roogades annavad tooni ka juurviljad ja seened. Soome toidukultuurile on suurt mõju avaldanud Rootsi köök, kuid eeskätt Karjalas on tunda ka Vene köögi mõju. Olulisel kohal on teraviljatoidud ja metsamarjad (näiteks mustikad, pohlad, murakad ja astelpaju). Nii joogina kui ka toiduvalmistamisel kasutatakse piima ja muid piimatooteid. 18. sajandil leidis soomlaste toidulauale tee kartul, tõrjudes kõrvale naeri.[11] Maitseainetest on põhiliselt kasutatud soola, levinud on ka till, aedpetersell, sibulapealsed ja köömned. Harva tarvitatakse ka küüslauku ja sinepit. Traditsioonilised Soome road on riisi või kartulitäidisega karjala pirukas
Hellus jogurt õuna-muraka-mee Koostis: piim, suhkur, õunad, murakad, mesi, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator naatriumtsitraat, toiduvärv beeta-karoteen, juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3(lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Jogurtis on 1,7% õunu, 1,1% murakaid ja 1,1% mett. Hellus metsamarja jogurt Koostis: piim, suhkur, metsamarjad (põldmarjad, mustikad, vaarikad), paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin, kiudaine inuliin, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator naatriumststraat, jogurti juuretis, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). Jogurtis on 3,8% metsamarju. Hellus Omega3 jogurt tomati-maasika Koostis: piim, suhkur, tomatid, maasikad, paksendaja modifitseeritud tärklis, želatiin,
structure. This means that senior management command respect at all times and expect a level of formality from junior members of their teams. • SOCIO-CULTURAL ASPECTS OF INTERNATIONALIZATION EESTI EKSPORDI AJALOOLINE ÜLEVAADE I vabariigi ajal said peamiseks ekspordiartikliks metsasaadused - puit, saematerjalid, tuletikud, paber ja tselluloos kui ka metsa kõrvalsaadused nagu metsamarjad, seened, ulukiliha ja karusnahad • Metsasaaduste eksport moodustas 1920. aastal 64,1% koguekspordist. Aastatel 1922– 1939 eksporditi suurem osa puidust Inglismaale, Hollandisse ja Saksamaale. Metsasaadused moodustasid rahaliselt keskmiselt 30% riigi koguekspordist • 1920ndate lõpus mindi üle peamiselt tselluloosi tootmisele. Tselluloosiks vajaliku tooraine – kuusepuidu varude kahanemine takistas tselluloosi toodangu suurenemist. 1938
Põhivalem saematerjali mahu määramiseks on alljärgnev: kus: V-materjali ühe tüki maht a- materjali laius b- materjali paksus L- materjali pikkus Oluline on jälgida mõõtühikuid Tihti antakse saematerjali paksus (mm), pikkus (m) ja laius (cm) Jälgida et arvutamisel oleks üks mõõtühik Metsa kõrvalkasutus Mittepuidulised väärtused o Metsamarjad o Seened o Ravim, -dekoratiivtaime o Loomade karjatamine o Mesipuude metsa panemine o jne Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata Võõra metsa kasutamise kitsendused: o Varuda metsasaadusi, kahjustamata omaniku huve o Keelatud püsivate jälgede jätmine, tuleohutusnõuete järgmine
Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, kui asjal pole olnud omanikku (nt metsamarjad, seened) või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega. 3. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotanud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui see isik on leidjale teadmata, on ta kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. Kui asi leitakse elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis, on leidja kohustatud asja üle
1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja tema kasvatamine 16 7.3. Ravimtaimed 18 7.3.1. Puud, põõsad, puhmad ravimina ja muu kasutus 19 7.3.2. Metsa rohttaimed ravimina 20 7.4
Seda tehakse vanamoodi – piima või hapukoorega. Palju valmistatakse ka külmi kastmeid, eelkõige hapukoore ja kohupiima baasil. Teisi köögivilju söövad eestlased tunduvalt vähem. Köögiviljade söömine on tervisele kasulik. Köögivilju kasutatakse suppides ja ühepajaroogades, mida valmistatakse enamasti lihaga. Endiselt hapendatakse kapsast ja valmistatakse mulgikapsaid. Tomatit ja kurki süüakse ka palju. Vanast ajast alates on kasutatavad ka metsamarjad, samuti viljapuuaedades kasvatatavad puuviljad ja marjad. Neid süüakse toorelt, aga valmistatakse ka erinevaid magustoite: magusaid suppe ja kisselle, tarretisi, kreeme, vahtusid, küpsetisi, kastmeid.
Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise on: Vallasasja üleandmine. Kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, millel pole olnud omanikku (näiteks metsamarjad, seened, ulukid riigile või omavalitsusele kuuluvas metsas) või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega ( on näiteks talle kuulunud asja ära visanud). Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanilule. Kui see isik on leidjale teadmata , on ta kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot.
Skandinaavia aladel piirati alkoholi tarbimist juba 18. sajandil. Soomes kehtis saami aladel täielik kuiv seadus 20. sajandi algusest kuni 1930. aastateni. Skandinaavia saamide liigset alkoholitarbimist pidurdas lestadiuslaste pietistliku usulahu levik, mis alkoholipruukimise täielikult välistab. Kuigi enamik saamidest elab tänapäeval samamoodi kui nende lõunapoolsed naabrid, on saamide toidulaual siiani olulised põhjapõdraliha, kalad ja metsamarjad. ASULAD JA EHITISED Kõige varasemaks peavarjuks on tõenäoliselt olnud koopad. Koobastesse varjuti ka siis, kui halb ilm ootamatult üllatas, koopaid nimetati ,,hädakodadeks". Kuid see polnud ainus võimalus ennast halva ilma eest kaitsta: näiteks pikakarvaliste soojade kasukatega varustatud põdrakarjused kaevasid talvel väljas ööbides lume sisse koopa, võttes
o peitvara omandamine; o vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine; o igamine; o loodusvilja omandamine. 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. 2. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Peremehetu on asi, kui asjal pole olnud omanikku (nt metsamarjad, seened, ulukid riigile või omavalitsusele kuuluvas metsas) või kui omanik on valduse lõpetanud valdusest loobumise tahtega (on talle kuulunud asja n-ö "ara visanud"). 3. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotalud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui see isik on leidjale teadmata, on ta kohustatud leiust teatama politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni
lihasöömise aeg. Peamised toiduained : Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. Piim jatooted. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore ,,törtsuta". Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort 106 tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. Puuviljad ja köögiviljad. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju kasutatakse ka klimpide täidisena, kastmete valmistamiseks, dzemmide valmistamiseks. Enimkasutatud köögiviljad on kapsas, kartul, punapeet, sibul, mustrõigas, porgandid, kaalikad, tsukiini, vähem kasutatakse rohelisi ube ja herneid, lillkapsast, munavilja, spinatit, hapuoblikat, kõrvitsat. Rohelisi köögivilju kasutatakse suppides
annaabi.ee 
