Fidži
Asub vaikse ookiani
lõunaosas
Fidži koosneb enam kui 330
saarest, millest 110 on alaliselt
asustatud
Kogupindala on umbes 18 300 km2
Pealinn on Suva
Rahvaarv 905502
Riigi keel on Inglise ja Fidži
Rahvastikutihedus 49,6
in/km²
Põllumajanduse kasvatatakse viinamarju ja
toodetakse ka suhkrut
Kasvatatakse ka
kookospähkleid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
evapolz
Õppematerjali autor
NEPAL Kuusalu Keskkool Annaliisa Ande Adler 11. klass ÜLDANDMED Kontinent: Aasia Ajavöönd: GTM +5,45 Pindala: 147 181km² Rahvaarv: 29,384,297 (juuli 2017) Pealinn: Kathmandu (1,183 mln inimest) Riigikeel: nepali keel Rahaühik: ruupia GEOGRAAFILINE ASEND Lõuna-Aasias Naaberriigid: Hiina ja India Koordinaadid: 28° N, 84° E Puudub merepiir PINNAMOOD Keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Dzomolungma mägi, mille kõige kõrgem punkt on 8848m merepinnast Madalaim punkt merepinnast on 70m. KLIIMA Mussoonkliima Riigi põhjaosas on jahedad suved ja karmid talved Riigi lõunaosas on lähistroopilised suved ja pehmed talved SADEMED Sademete hulk piirkonniti väga erinev. Keskmine sademete hulk üldlõikes 1500-2500mm. LOODUSVARAD Kvarts Vesi Puit Vask Koobalt Rauamaak TAIMED Orhideed Kuldne Michelia Jatamansi Serpentina Himaalaja jugapuu LOOMAD RIIGI ARENGUTASE Keskmise aren
Miina Härma Gümnaasium ARGENTINA Janar Juusu Referaat Tartu 2013 1. GEOGRAAFILINE ASEND 1.1. Loodusgeograafiline Argentina asub Maa lõuna- ja läänepoolkeral, Lõuna-Ameerikas. Riik paikneb mandri lõunaosas ning on pikliku kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega. Naaberriikideks on Tsiili, mis asub läänes, Boliivia ja Paraguay põhjas ning Brasiilia ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna-
Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. Filipiinid Lipp : Vapp : 2.Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused lk 6 - 8 Arengutaseme is
Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Joonis 1: Kreeka asukoht Euroopas Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta. Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared, mida on kokku ligikaudu 1400. 227 nendest saartest on asustatud. Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune, mis teeb sellest maailmas 11. kõige pikema rannajoonega riigi. 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pinduse mäeahelik ulatub riigi keskelt loode-kagu
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS.........................................
pärast mida räsis riiki veel tsunami. Jaapanis asub kõige rohkem vulkaane, neid on seal üle 50. Seal esineb ka vulkaanipurskeid. Vulkaanipursked segavad inimtegevust ja sunnivad vulkaanide läheduses elavaid inimesi pursete ajal sealt lahkuma. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. 48% metsast on istutatud mets. Jaapani metsad paistavad silma suure. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kliima Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid