EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus http://www.gi.ee/geoturism...
METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist avastatakse ainult 10 15; USA ja Kanada territooriumil võib tabada meteoriit inimest keskmisel üks kord 180 aasta jooksul; Hoonetele langeb kuni üks meteoriit aastas; Kogu maakera kohta üks inimese tabamus 10 aasta kohta ja hoonetele 16 tabamust a...
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on.
TÜ geoloogia muuseumi külastus Näitusel nägin erinevaid ekspositsioone nii Eesti kui ka välismaade museaale (kivimeid, meteoriite, maavarasid, skelette, kolpasid, fossiile) teiste hulgas ka mõningaid teadlaste kujusid. Lisaks kujudele rääkis ja jagas informatsiooni meiega tädi kes pileteid müüs. Ta rääkis erinevate kivimite tekkest ja kohtadest kus neid leitud on. Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest. Need ained ja kivimid sellises looduspärases olekus olid üpris huvitavad, aga kõige huvitavamad olid siiski skelettid ja suuremad luud mammutilt (reie luu ja vaagna luu), mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud.
komeedi orbiidi läbimõõtude suhe on 4:1), peab nende "päriskodu" olema kusagil Päikesesüsteemi piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Meteoriitide koostisest ja suurematest Maale langenud meteoriitidest. Meteoorid Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoorkeha tavaline suurus on
ainete avastamiseks olid maanduritel gaaskromatograaf-mass spektromeetrid tundlikusega kuni üks osa miljardist. Nendega tehtud nelja pinnaseproovi (üks neist võetud kivi alt) analüüsides orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine (pinnaseproovi kuumutamine, toitelahuse täiendav lisamine jms.) näitas siiski, et tegemist on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivsed ühendid (näit. peroksiidid), mis reageerisid tormiliselt toitelahusega
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja ...
Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriitide koostis: Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Suurimad meteoriidikraatrid maailmas: Arizaon meteoriidikraater - läbimõõduga 1,2 km ; Vredeforti meteoriidikraater Lõuna-Aafrikas - läbimõõduga 250-300 km; Sudbury - 250 km; Chicxulub Mehhikos - läbimõõduga 180 km. 5
Mikrometeoriite võib leida kõikjalt. Uurides Antarktika igijääd, on leitud meteoriite, mis tabasid Maad tuhandeid aastaid tagasi. 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti.
segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. 1 Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi
ning on võimalik, et toit saastub PAH-idega suitsugaaside otsesel kokkupuutel toiduga. Peale eespool nimetatud võib toit saastuda lisaks ka keskkonnareostuse kaudu (näiteks kala ja kalast valmistatud tooted võivad PAH-idega saastuda, kui meres on naftalekkeid). PAH-e eraldub keskkonda ka looduslikult: vulkaanipursete ja metsatulekahjude kaudu. PAH-e võivad sünteesida mikroorganismid ja vetikad. Nad on leitud isegi komeetidest ja meteoriitidest. V. Levik PAH-id on ühed levinumad orgaanilised saasteained maakeral: igal aastal paisatakse keskmiselt 43 000 tonni PAH-e atmosfääri ja umbes 230 000 tonni PAH-e jõuab veekogudesse. (Eestis satub õhku 11 tonni polüaromaatseid süsivesinikke, liiklusvahendite kasutamisest tekib aastas kuni 46 kg PAH-ühendeid). PAH-e leidub kõikjal meie elukeskkonnas: õhus, vees, pinnases ja isegi ka toidus. Muld, vesi ja setted
Teavet otsisin, sain internetist, raamatudest ja ka juhendaja käest. Metoodikaks on küsitlus. Küsitlesin 4 klassi: 7B, 9C, 10A, 11B klassi. Klasside valik oli juhuslik. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada põhiliselt seda, kuivõrd on õpilasi köitnud selline nähtus nagu meteoriidikraatrite teke ja kust on nad otsinud lisateavet koolitunnis kuuldule ja õpikust loetud lühikesele vastavasisulisele lõigule. Vanemate klasside puhul tahtsin teada saada, mis on meteoriitidest meelde jäänud. Selle uurimustööga loodan nii endale ja kui ka selle töö lugejale anda ülevaate Eestis asuvatest meteoriidikraatritest. 3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna
maastikke; põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus; elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus. 20. Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on mitmed teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. 21. Lamarck- Tema arvas, et elu jooksul omandatud tunnused kanduvad edasi ka järeltulevatele põlvedele. Samuti arvas ta, et elu on tekkinud isetärkamise teel, algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid. Tema teooria ilmus aastal 1809
Kõige kolme katse puhul oli võimalik proovi enne katset kuumutada kuni temperatuurini 175°C, et uurida aktiivsuse sõltuvust temperatuurist. Pinnaseproovides orgaaniliste ainete avastamiseks olid maanduritel gaaskromatograafmassspektromeetrid tundlikusega kuni üks osa miljardist. Nendega tehtud nelja pinnaseproovi (üks neist võetud kivi alt) analüüsides orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine (pinnaseproovi kuumutamine, toitelahuse täiendav lisamine jms.) näitas siiski, et tegemist on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivsed ühendid (näit. peroksiidid), mis reageerisid tormiliselt toitelahusega. Taoliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaanilise aine täielikku puudumist
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale- šreibersiiti ja olhamiiti. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit) Meteoriidisadu 7 KASUTATUD KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit • http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%204%20-%20P%C3%A4ikeses %C3%BCsteemi%20kaaslased%20ja%20v%C3%A4ikekehad.pdf • http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html • http://miksike
hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13000 aasta eest lõpuks Maa mõjusfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskustest ja Kanada ning USA ülikoolidest David McKay, Everett Gibson'i ja Kathie Thomas-Keprta juhtimisel alustasid ALH84001 põhjalikumat uurimist 1994. aastal. Nad leidsid meteoriidi pragudest orgaanilist ainet. Mitte-bioloogilise päritoluga orgaanilise aine molekule on meteoriitidest varemgi leitud (küll mitte Marsi omadest), kuid antud juhul on tegu keerukama juhtumiga. Lisaks leiti nendega koos mineraalide osakesi, mis Maal seostuvad teatavate anaeroobsete bakterite Foto 2. Mikroskoopiline piklik tegevusega. Kõige huvitavam avastus oli aga sealtsamast süvend Marsi meteoriidis. mikroskoopiliste piklike (pikkus umbes tuhandik juuksekarva läbimõõdust) süvendite leidmine, mis sarnanevad Lõuna-Itaaliast leitud nn. nanobakterite jäänustega. Autorid
[3] Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. 8 Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. [3 ] Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löögi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, mida tavaliselt ümbritseb ringvall. Suurte
on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, 11 peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga
kilomeetri suurusest meteoriidist. Suurim Euroopas on Siljani kraater, millest on saanud järv. Asub Rootsis ja tema diameeter on 52 kilomeetrit. Eestis on suurim Kaali kraater. Läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 16 meetrit. Kraatrit ümbriteb löögist tekkinud 3...7 meetri kõrgune vall. 7 Kokkuvõte Meteoriitidest suurem on pärineb asteroidivööst. Need ongi meteoriitide lähtekehad, mis on siis üle 1km laiad. Kuju on meteoriitidel korrapäratu. Neil puuduvad teravad nurgad ja servad. Põhjus selles, et atmosfääri õhusurve lihvib need siledaks. Meteoriidi pinda katab õhuke, kuni mõne millimeetrine ja tume sulamiskoorik. Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat
PAH-idega saastuda, kui meres on naftalekkeid. Veekogudesse satub PAH-e peamiselt tööstuslikust reoveest, äravooluveest, liiklusest, aga ka õli ja gaasi kasutamisest. Atmosfääris on PAH-id enamasti kinnitunud tahketele atmosfääriosakestele või on gaasilisel kujul. Vees esinevad PAH-id kinnitunult näiteks setetele, tahketele osakestele või humiinainetele(polümeerid). PAH-e on leitud isegi komeetidest, meteoriitidest. PAH-e eraldub keskkonda ka looduslikult: vulkaanipursete ja metsatulekahjude kaudu. Kaks kolmandikku pinnaveekogudesse sattuvatest PAH-idest seonduvad seal tahkete osakestega ning neid on võimalik eemaldada veest sedimentatsiooni, flokulatsiooni ja filtratsiooni teel. Osa PAH-e, mis jõuavad veekogudesse, lahustuvad vees ning nende eemaldamiseks kasutatakse oksüdeerumisreaktsioone. PAH-id on ühed kõige enam levinud orgaanilised saasteained
uue voolutee. Lisajõed on jõed, mis voolavad jõkke nig toovad vett juurde, harujõed voolavad peajõest välja ning viivad vett minema. 3. Õhkkond Atmosfäär... ...~100 km paksune Maad ümbritsev õhu kiht. Õhk- gaaside segu 78% N( lämmastik) 21% O (hapnik) 1% muud gaasid. Atmosfääri tähtus: • kaitseb päikese UV- kiirguse eest • põletab ära enamuse Maale kukkuvatest meteoriitidest • takistab Maad ülekuumenemist päeval • takistab Maad liigset jahtumist öösel. Ilm kujuneb valdavalt troposfääris. Õhu omaduste muutumine 1.Õhurõhk Kõrgemal on õhk hõredam→ õhurõhk (ÕR) madalam. Iga 100 meetri kohta langeb ÕR 10 mm Hg/ 13 mb. Normaalrõhk on 1013 mb/ 760 mmHg. Õhurõhu muutus tähendab ilma muutust. Kõrge ÕR→ selge päikeseline ilm. Madal ÕR→ pilves, sageli sajune ilm. 2.Õhutemperatuur
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda.
Tekkis lootus, et seal võis olla kunagi elu ja võib-olla on ka praegu. Kõige tõenäolisemalt oleksid need mikroorganismid. Nende avastamiseks ehitati kahele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid, mis maandusid 1974. aasta suvel. Pinnaseproovidega viidi läbi kolm erinevat katset, mille käigus ei leitud orgaanilisi aineid. See oli ootamatu, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. Õnneks andsid bioloogilised katsed positiivse tulemuse. Põhjalikum 8 eksperimenteerimine näitas, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt leidub Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis võivad reageerida tormiliselt toitelahusega. (Noorkõiv, E) 1996
tekkinud ning halvenevate tingimustega kohanenud ja praeguseni säilinud. Kõige tõenäolisemalt võiks tegu olla mikroorganismidega. Nende avastamiseks paigutati kahele "Viking" nimelisele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid. Maandumine toimus 1974. aasta suvel. Orgaaniliste ainete avastamiseks tehtud katsed positiivseid tulemusi ei andnud, see vastu aga se oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine näitas siiski, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis reageerivad tormiliselt toitelahusega. Selliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaaniliste ainete puudumist pinnases see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud.
kohal. Merevees leidub kroomi vähe, umbes 2.1-5mg liitri kohta. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena. Tähtsaim mineraal on kromiit- Fe0*Cr2O3 . Kroomi saadakse kahel põhilisel viisil. Enim levinud on aluminotermiline viis: Cr203 + 2Al = Al2O3 + 2Cr. Teine viis on kromiidi redutseerumine söega elektriahjus: FeCr2O4 + 4C = Fe + 2Cr + 4CO. Kroomi leidub Venemaal, Türgis, Iraanis, Albaanias, Soomes, Madagaskaril ja Filipiinidel ja ka muudes paikades. Kroomsulfiide on leitud meteoriitidest. Kroomi kasutusalad Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia. Kroomi lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomi sisaldav teras on tugevam, kõvem, vastupidav keemiliste reaktiivide toimele ja korrosioonile. Kroomiga kaetakse tihti pindu, sest kroomitud pind on kulumisele ja korrosionile vastupidavam ning väga dekoratiivne. Kroomitud pindu kasutatakse nii auto-, lennuki- kui ka aparaadiehituses
m. a., peitel on aga 1200 1400 aastat vanem. Raua isotoop raud55, mida saadakse tuumareaktoritest, on pehme röntgenikiirguse allikas. Selle isotoobi alusel konstrueerit miniatuursed röntgeniaparaadid, mida kasutatakse meditsiinis ja tehnikas. Itaalia arheoloogiaekspeditsioon avastas Kafue jõe ääres (Sambesi jõestik) rauasulatusahju jäänused koos lakiga. Ahju vanus on vähemalt 4000 aastat. Rauda toodeti rauamaagist, mitte meteoriitidest. USA aatomiuurimise vanimas keskuses Aragoni rahvuslaboris on nn. raudkamber, kus määratakse radioaktiivsete elementide esinemist ja jaotust inimkehas. Et isoleerida uurimisobjekti kosmilisest kiirgusest, paigutatakse inimene raudkambrisse mõõtmetega 2,4 X 1,8 X 1,93 m. Seinte ja põranda paksus on umbes 0,6 m. Kui 1940. aastate algul põhjustasid inimkeha radioaktiivsust peamiselt kaaliumi40 ühendid, siis pärast aatomipommide katsetamist avastati inimorganismis
lihvinud. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. Näiteks Saaremaal asuv Kaali meteoriidikraater. 11. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Täielikku
See andis lootust, et võib-olla on seal kunagi siiski elu tekkinud ning halvenevate tingimustega kohanenud ja praeguseni säilinud. Kõige tõenäolisemalt oleksid need siis mikroorganismid. Nende avastamiseks paigutati kahele "Viking" nimelisele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid. Maandumine toimus 1974. aasta suvel. Pinnaseproovidega viidi läbi kolm erinevat katset. Orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine näitas siiski, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis reageerivad tormiliselt toitelahusega. Selliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaaniliste ainete puudumist pinnases see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi
See andis lootust, et võib-olla on seal kunagi siiski elu tekkinud ning halvenevate tingimustega kohanenud ja praeguseni säilinud. Kõige tõenäolisemalt oleksid need siis mikroorganismid. Nende avastamiseks paigutati kahele "Viking" nimelisele automaatjaamale bioloogialaboratooriumid. Maandumine toimus 1974. aasta suvel. Pinnaseproovidega viidi läbi kolm erinevat katset. Orgaanilisi aineid ei leitud. See oli täielik ootamatus, kuna Marsi pinnases oleks võinud olla vähemalt meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine näitas siiski, et tegu on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivseid ühendeid, mis reageerivad tormiliselt toitelahusega. Selliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaaniliste ainete puudumist pinnases – see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi praegusest ega
Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad kehad. See on ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid, mis on peale kokkupõrget alles jäänud ning mis on 3 pärit planeetide vahelisest ruumist. Meteoriit saab alles siis öelda, kui ta on langenud juba
7) Miks ei saaks tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 8) Millised leiud on viinud mõned teadlased arusaamani, et elu saabus Maale kosmosest? Mitmetest Maalt leitud meteoriitidest on eraldatud erinevaid orgaanilisi molekule. Tähtsaimaks on 1969ndal aastal Austraaliasse kukkunud Murchoni meteoriit, mille koostisest on eraldatd 92 aminohapet, süsivesinikke ja hapnikku sisaldavaid süsinikuühendeid. 9) Mis on mikrokerad ning milles seisneb nende evolutsiooniline tähtsus ja kes neid kirjeldas? 1960. a. näitas Sidney Fox, et aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad
Kondriidid. Widmanstätteni figuurid Meteoriit on planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi (taevakeha) pinnale. Enamus 2 meteoriite on pärit asteroidide vööndist vanustega ~4,55 Ga, aga läbi teinud planetesimaalide kollisiooniga kaasnenud kuumutust, ülessulamist jms. Meteoriite jaotatakse koostise alusel kolme suurde kategooriasse: · KIVIMETEORIIDID umbes 93% meteoriitidest. Silikaatse koostisega (Päikesesüsteemi primitiivne või juba "planeedistunud" kiviaines; planetaarse koore fragmendid) Kivimeteoriidid jagunevad omakorda kondrilisteks ja akondrilisteks. Kondriidid on primitiivse koostisega, kondritega (86%); akondriidid on differentseerunud koostisega, kondriteta (7%). Kondrid - ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid
Merkuur Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Kaaslasi Merkuuril pole. Merkuur on kuum sellepärast, et ta pöörleb väga aeglaselt, ta teeb ühe täispöörde 59 ööpäeva jooksul, samal ajal kui Maa teeb täispöörde 24 tunniga. Merkuur on nii väike, et tema gravitatsioonist atmosfääri kinnihoidmiseks ei piisa. Atmosfääri puudumine mitte üksnes ei soosi päevase ja öise temperatuuri suurt erinevust, vaid teeb ka planeedi pinna meteoriitidest kergesti haavatavaks. Ammusel ajal sadas tema pinnale rohkesti kaljutükke, mis katsid selle suuremate ja väiksemate kraatritega. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Veenus . Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Tugevad tuuled, puhudes
Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga
(protocell) Rasvhape Fosfolipiid • Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda rasvhapetest. Ürgsel Maal võis keemilise sünteesiga moodustuda rasvhappeid (neid on saadud ürgse Maa tingimusi imiteerides laboris ja neid on leitud ka meteoriitidest). • Ürgraku membraan võis koosneda fosfolipiidest; • Ürgraku membraan võis koosneda peptiididest. Mikrobioloogia I 2017 Kuidas võis membraaniga ürgrakkk liposoom moodustuda? • Liposoomid (lipiidsed kerakesed) moodustuvad lipiidide (rasvhapped, fosfolipiidid) segamisel veega. Lipiidid moodustavad vees spontaanselt kaksikkihi, kus hüdrofoobsed molekuli osad on suunatud sissepoole.
o Meteoriidid Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga
UNIVERSUM 1. Mis on universum? 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? 3. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? 4. Milline on universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? 5. Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. 6. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alls pärast H rekombineerumist? ≈ Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. ≈ Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. ≈ Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. ≈ Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda.
ja staatusesemed nii haudades kui peitleidudes. Selle vähenemise põhjuseid on otsitud tugevalt eristunud ülikutekihi kadumises või siis vastupidi nende tugevamas positsioonis, mis ei vajanud enam pidevat manifesteerimist. Kogu Euroopas toimus nooremal pronksiajal teatud tagasiminek metallikultuuris, mille taga oletatakse mingeid katkenud kaubandussidemeid. Vähenes metallesemete hulk, asjad ise muutusid väiksemaks. Rauaaeg Varasem raud oli pärit meteoriitidest, seda kasutati Lähis-Idas juba 4 at eKr. Vanimad säilinud raudesemed on ehtekatked. Raua tootmine algas 2 at eKr, täpsemalt millalgi aasta 1400 paiku hetiitide juures. Hetiidid hoidsid sead kaua saladuses ning alles umbes 12001100 levis see Kreetale. Rauda leidub looduses maagina palju ning erinevates kohtades, kuid selle tootmine on suhteliselt keeruline mainitud vanimad raudesemed olid tehtud taondamise teel. Rauda sulatama õpiti mõnevõrra hiljem
Raua eelised pronksi ees: rauamaaki leidub peaaegu kõikjal, rauda on maakoores ääretult palju. Raua sulamistemp on 1530', vasel rohkem. Kui tahad rauda sulatada (malmi jaoks) on vaja tempi üle 1800*. Muistsed hiinlased olid nii lahedad, et andsid aga hagu alla ja tegid malmi. Hetiidid hoidsid suures saladuses, kuidas nad rauda sulatasid. Vaid üksikud esmed liikusid sealt välja (nt kingitused). Vanas Assüürias oli raud kullast 5 korda ja hõbedast 8 korda kallim. Siis saadi meteoriitidest seda. 12. saj eKr oli raud tuntud Kreetas. Võttis poolteist sajandid, et kesk-euroopasse jõuaks, sealt hakkas järk-järgult levima põhja poole. Et soomaagist rauda saadi pandi vaheldumisi söekiht ja mingi asja kiht, tõmme pidi väga hea olema, siis raud hakkas maagist vähehaaval välja sulama. Eestis tehtud katsed näitasid, et peab olema ka lõõts, millega puhud õhku sisse. Hallstati kultuur
Rauda ei leidu looduses puhtal kujul, erandiks meteoriitne raud, seda esineb v harva. Raua sulatamine maagist ja sepistamine on keerulisem. Vajalik suurem kuumus, seda saab vaid spetsiaalse sulatusahju abil. Kui vastav tehnoloogia selgeks saadi, levis raud v kiiresti. Vastupidavam ja kättesaadavam metalliga, kui pronks. Kuna rauamaaki leidus paljudes kohtades, oli see palju odavam, sellest võidi teha nii relvi kui ka igapäevaseid tarbeesemeid. Varasemat rauda saadi meteoriitidest, vanim teadaolev raudese leiti ühest Põhja-Iraagi matusest (u 5000 eKr). Raua tootmine algas u 1400 eKr hetiitide juures. Nad hoidsid seda kaua saladuses, väljapoole hetiitide asuala sattus vaid üksikuid raudesemeid. Hetiidid hoidsid oma saladust kuni oma riigi hävinemiseni u 1200 eKr. Pärast seda levis rauavalmistamise oskus kiiresti. Järgmistel aastatuhandetel hakati rauda kasutama Lõuna-Euroopas. Üldiseks muutus raud alles u 700 eKr
armastusest, hoolimisest jne. Siit järeldub ja leiab edaspidi ka kinnitust (vt Tüüpiline haldjas), et haldjaid peetakse olemuselt heatahtlikeks. 19%-ga järgnes haldjate algmaterjalina loodus – siia alla koonduvad nii looduse hingestatuse teooria kui ka pöialliisilik lilleõiest koorumine. 15% vastanuist arvas, et haldjad on kogu aeg olemas olnud ning 13%-ga järgnesid erinevad Maa- väliste jõudude teooriad, mis näitavad pigem inimeste endi fantaasiat (tähetolmust, meteoriitidest, tähtede plahvatustest jne), kui kindlaid teadmisi. 9% kogusid haldjate tekkimine surnute hingedest ning nende tekkimine inglitest või samastamine inglitega. Arvati, et haldjad on naissoost inglid, aga teati ka edaspidi kirjeldatavaid inglite taevast allaviskamise teooriaid. 5% pidas haldjaid inimeste kõrval samuti evolutsioonilise protsessi tulemuseks. Tegelikult on haldjate tekke põhjendusi mitmesuguseid. Ühed seletavad neid kui nähtust ehk
päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist taevast maale langevaist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist" saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav, leitakse üles enamus asustatud piirkondadesse langevatest meteoriitidest. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. 9. Võnkumine Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Kõiki võnkumisi saab kirjeldada harmooniliste võnkumiste abil, täpsemalt nende summa abil, kui varieerida võnkumiste sagedusi ja amplituude. Seega kõikide võnkliikumiste uurimise saab taandada harmoonilistele võnkumistele. 9.1
lisaks ka keskkonnareostuse kaudu (näiteks kala ja kalast valmistatud tooted võivad PAH- idega saastuda, kui meres on naftalekkeid. Veekogudesse satub PAH-e peamiselt tööstuslikust reoveest, äravooluveest, liiklusest, aga ka õli ja gaasi kasutamisest. Atmosfääris on PAH-id enamasti kinnitunud tahketele atmosfääriosakestele või on gaasilisel kujul. Vees esinevad PAH-id kinnitunult näiteks setetele, tahketele osakestele või humiinainetele. PAH-e on leitud isegi komeetidest, meteoriitidest[8]. PAH-e eraldub keskkonda ka looduslikult: vulkaanipursete ja metsatulekahjude kaudu. Kaks kolmandikku pinnaveekogudesse sattuvatest PAH-idest seonduvad seal tahkete osakestega ning neid on võimalik eemaldada veest sedimentatsiooni, flokulatsiooni ja filtratsiooni teel. Osa PAH-e, mis jõuavad veekogudesse, lahustuvad vees ning nende eemaldamiseks kasutatakse oksüdeerumisreaktsioone. PAH-id on ühed kõige enam levinud orgaanilised saasteained maakeral: igal aastal
annaabi.ee 
