Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mesoameerika kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maaja, püramiid, inkad, inkadeajad, mehhiko, andideajade, hispaanlased, kunst, asteekide, rahvad, päikesepüramiid, chichen, itza, nazca, itzas, steel, müür, cuzco, mälestised, palee, kolp, pidasid, väljak, püramiidid, kindlus, indiaanlased, mesopotaamia, olmeegid, asteegid, ketsua, tiitli, tsiili, 1530, ammusk, linnulennult, tolteegidVladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi
VANA AMEERIKA KUNST VanaAmeerika Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Suured kunstisaavutused kunstivallas jäävad 16. sajandi algusesse, enne hispaanlaste vallutusi. Indiaanlaste rahvakunst oli väga rikas ning mitmekesine. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Sõltuvalt elatusaladest , ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3
Vana-Ameerika kunst Vana-Ameerika kunst Olmeekide kultuur ca 1000 e.Kr. Vana-Ameerika kunst Sapoteegid ja misteegid ca 500-1000 Teotihuacan Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
valdavalt suuline nind muinasjuttuse ja unenägude peast jutustamine kõrgelt hinnas. Ilmselt käis suguharude vahel elav kaubavahetus ning paljud leiud osutavad laialdasi ja tihedaid püsisuhteid naabrite vahel, mis olid nii sõbralikud kui ka vaenulikud. Lühike Ameerika ajalugu. Ameerika Ühendriikide informatsiooniagentuur. KeskAmeerika kõrgkultuurid KeskAmeerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Tallinn 4 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada
valdavalt suuline nind muinasjuttuse ja unenägude peast jutustamine kõrgelt hinnas. Ilmselt käis suguharude vahel elav kaubavahetus ning paljud leiud osutavad laialdasi ja tihedaid püsisuhteid naabrite vahel, mis olid nii sõbralikud kui ka vaenulikud. Lühike Ameerika ajalugu. Ameerika Ühendriikide informatsiooniagentuur. KeskAmeerika kõrgkultuurid KeskAmeerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Juuru 4 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad · Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada
Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Kas sellest järeldades võime mõelda, et ka kõrgkultuurid erinevatel mannertel on teisiti arenenud? Järgnevas töös üritan tuua välja kõrgkultuuride erinevused Euroopas ja Ameerikas. Kuigi areng toimus kohati erinevatel perioodidel mõlemal mandril, võime siiski kohata paljusid sarnasusi, kui ka erinevusi. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid. Kuigi sumerite ja olmeekide tsivilisatsioonide vahel laius pea kaks tuhat aastat on nendel palju ühist. Mõlemad suutsid leiutada kirja, kalendri, hästiorganiseeritud riigi ja ehitada esimesed linnad oma mandritel. Suurimaks erinevuseks jäi ehk ainult ratas. Olmeekide kultuuri pidurdaski ehk ratta puudumine. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest
Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Montezuma kulutas suurema osa valitsusajast oma autoriteedi tugevdamisele linnriikide seas ja tsentraliseerituma valitsuse jõustumisele. Tenochtitlan (1325 1521) Asteekide pealinn Tenochtitlan asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel
Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Templeid ja paleesid ühendasid tammteed. Asteegid Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico City kohal) astusid jäid nad imestusest tummaks. Saarele rajatud linn meenutas nende arvates Veneetsiat. Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks. Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet. Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga
Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi
Olmeegid on kuulsust kogunud suurte inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. On teada aga olmeegidele omaseid jooni. Tänu sellele saab määratleda piirkonna, kus olmeegide kultuur arenes. Tõenäoliselt põhjustas olmeegide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed.2 Olmeegide kivist mask3 SAPOTEEGI KULTUUR 500a eKr-700 a pKr Sapoteegi kultuur asetses looduslikult rikkas Oaxaca orus Mehhiko edelaosas. Sapoteegid arendasid välja varajase glüüfidel põhineva kirja- ja rehkendussüsteemi ja rajasid isikupärase arhitektuuristiili. Nende algsed tsivilisatsiooni piirkonnad olid väiksed neid võib nimetada asulateks, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid esile kerkima linnad. Märkimist väärivad nende matmiskombed. 2 Mati Kõiv, Mait Laur ,,Inimene, ühiskond, kultuur" II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 3 Google.com
Kasutatud kirjandus 10 Kasutatud pildid 10 Maiad Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Nad kaevasid allmaakanaleid ja tiike, rajasid terrassehitusi. Tegelesid põhiliselt alepõllundus ja kalastusega
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende
............................................................................................. 18 2 SISSEJUHATUS Muistsete maiade eluolu ja kultuur on palju kõneainet tekitanud kogu maailmas. Nende elu üksikasjade kohta ei ole teadlased ühtsele arusaamale jõudnud. Maiaindiaanlaste oma aja kohta suurte teadmiste olemasolu ei osata seletada. Kahtlemata avaldab maiade kultuuripärand maailma turismile tugevat mõju ja meelitab Mehhiko aladele ning Yukatani poolsaarele igal aastal miljoneid turiste, seepärast peab autor vajalikuks seda teemat lähemalt uurida. Referaadis antakse lühike ülevaade maiade olemusest, traditsioonidest, uskumustest, ja piirkondadest, kus nad asusid. Seal tuuakse välja peamised maiade kultuuri tutvustavad vaatamisväärsused ning tuuakse välja põhjused, miks just need vaatamisväärsused turiste ligi meelitavad. Referaat on jagatud kaheks osaks
Tallinna Nõmme Gümnaasium OLMEEKIDE KULTUUR Kunsti referaat ******** Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Olmeekide kultuur · Arhitektuur · Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbekunst · Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519-
kui nende linn 600. aastal hävines teadmata põhjustel. Aastal 751 katkesid Maajade liitlassuhted ja kaubavahetus teed. Sõjategevuse tulemusel jäeti maha Tikali linn aastal 899. Aastaks 1200 olid suuremad linnad maha jäetud. Neid külastasid Hispaanlased, kes tõid endaga kaasa ka haiguse mis tappis 90% Maajadest. See oli Maajade tsivilisatsiooni lõpp. Maajad elasid Kesk-Ameerikas praeguse Mehhiko riigi lõuna osas Yucatani poolsaarel. Maajade kultuur Maajade kultuur on jaotatud kolme ajajärku. Eel-klassikaline ajajärk oli aastatel 1600eKr-250 pKr. Klassikaline ajajärk oli vahemikus 250 900a pKr. Ja hilis -klassikaline periood oli vahemikus umbes 900-1542. Maajade kultuuri põhiosaks oli religioon. Nad kummardasid erinevaid jumalaid ja loodusnähtusi. Kultuuriliselt jagunes Maajade riik kolmeks osaks: põhja- kesk- ja lõunaosaks
Semiidi rahvas amurrulased hakkasid imbuma Mesopotaamia aladele. Nad asusid valitsejate juurde sõjaväelastena teenistusse ning tegid karjääri. Hiljem usurpeerisid nad valdava osa valitsejate positsioonidest. Sel perioodil toimus ka sumeri alade semiidistumine. Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis teaduskeelena veel pikka aega. Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest. Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima
ehk Buddha. Budism pani rõhku taassündidest pääsemise himudest vabanemisele, õigele käitumisele ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatusele. Nii sai saavutada õnnistatud hingerahu ehk nirvaana. Tänapäeval on budims üks suuremaid maailmareligioone. Ameerika põliskultuurid Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga veeuputusi ja põlluharijatel tuli kasutusele võtta kunstlik niisutus. Pikka aga oli populaarne alepõllundus, ent siis mindi üle ka kunstpõldudele, mis andsid sobiva niisutamise korral aasa läbi väga head saaki
Rändkarja kasvatuse tekkimisega ilmnes religioonis uus külg , mis muutis kogu usundite kulgu. * Tekkisid erinevad matmis viisid olenevalt seisusest või klassist * Kujunes preesterlus ja hakati ehitama puit- savi ja kivitempleid. * Pärinevad Megaliit rajatised inimkonna astumine kõrg kultuuri ajastusse. 4 Wilendorfi veenuse kujuke. Asteekide ja inkademaa Kesk Ameerikas , peamiseltpraeguse Mehhiko ja Guetemaalaalal ning Andide keskosas, mis hõlmab tänapäeval suure osa Peruust Boliivia mägismaast ,oli kujunenud polüteistliku religiooniga kõrg kultuur. Mõlemas piirkonnas oli religioon kahetasandiline. Lihtrahval olid omad pühapaigad,ohverdamis rituaalid , kuid peale selle oli riigireligioon oma organisatsiooni, templite ja süsteemselt arendatud teoloogiaga. Kesk Ameerika Olmeegid - 1200 1500 eKr. Elas Mehhiko lahe ääres rahvas keda teadlased hakkasid nimetama
Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise tempel Ephesoses.........................................................................................8 2.4. Zeusi kuju Olümpias...................................................................................................9 2.5
Tuleb olla toimimatult, osana universumi üldisest kulgemisest. Taoistlike õpetlaste seas olid lisaks meestele sageli tähtsatel kohtadel ka naised. Paljusid inimesi köitis taoismi surematuseõpetus selle järgi on võimalik mõtiskluse ja daod järgiva toimimatusega hoida alal keha ,,elujõudu" ja ,,vaimu". Parimal juhul sai vananemisest tuleneva hääbumise koguni ümber pöörata. KESK-AMEERIKA PÕLISKULTUURID. Geogr olud: tsiv kujunes mehhiko kiltmaal, ja yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks. Jõed võimaldasid rajada niisutussüsteeme. Yucatani ps-l oli vaja põlluharimiseks metsi langetada ja maad kuivendada. Pikka aega levis alepõllundus. Hakkasid levima ka kunstpõllud (loodusliku jõe/järve või kanalumuda ja kõdunevad taimed kokku). Põlluharimine muutus peamiseks elatusallikaks Mehhikos kui ka Yucatanis III a.t eKr. 5. OLMEEGID, MAIAD, ASTEEGID.
Indiasse indo-euroopa hõimud, kes nimetasid end aarialasteks Aarya õilis (tähenduses) Ta-Kemf egiptlaste maa, viljakandvaim maa Zhonghua keskriik, maailma keskpunkt, taevaalune Tahuantinsuyu 4 ilmakaare riik Proto-indoeurooplaste koht Venemaa lõunaosas läksid rändama u 3000 a paiku, kuna indoeurooplased olid rändrahvas, siis nad liikusid loomakarjad ees, kestis 1500 aastat 1) Loode-India 2) Muistne Pärsia 3) .... Tsiviliseeritud rahvad olid mugavad. Mohenjo-Daros mugav elu. Muistne rahvastik muutus kõige madalamaks ühiskonna kihiks. Muistsetel indoeurooplastel oli ühiskonna struktuuri mõttes kolmikjaotus: 1) Vaimulikud 2) Sõjamehed 3) Lihtrahvas India kastisüsteem Varna (otsaette tehtud värv) Braahmana - vaimulikud Ksatriya - sõdurid Vaisya karjakasvatajad/maaharijad Suudra teenijarahvas 16 saj
vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas,
Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida. Vasalli kohustused Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist. 2) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst ( 24 ) Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad piiskopilikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikud jagunesid kaheks: gooti stiilis kirikuteks (teravatipulised, tekkis Prantsusmaal, eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja jumalaema kirik Pariisis ) ning romaani stiilis kirikuteks ( ümaratipulised )
~15 000 eKr siirduti Aasiast üle Beringi väina (sel ajal Beringiana maasild) Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on: 1. Melaneesiast (Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse 2. Polüneesiast (Vaikse ookeani idaosa) -> Lõuna-Ameerikasse 3. Austraaliast -> Antarktika -> Lõuna-Ameerikasse Kesk- e. Mesoameerika Esimene piirkond, kus arenes välja kõrgkultuur oli Mehhiko kiltmaa, teine Yukatani poolsaar. ~7000 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustati ainult koer. Et Mehhikos põldu harida tuli rajada niisutuskanaleid. Yukatanis tuli rajada kuivenduskanaleid; sealolevad põllud olid osaliselt kunstpõllud (ujuvad põllud või ujuvad aiad ümbritsevate kanalite tõttu). Lõuna-Ameerika Esimene kõrgkultuur Andide piirkonnas. ~6500 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustatud loomad olid koerad ja laamad (alpakad ja vikunjad). Selleks, et seal
tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea- mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest. Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele- vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt Vanuatu (Melaneesia) ja Mehhiko ”in- diaanlaste” kultuure. Õigused ja kohustused Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab — või levitamata jätta. See on iga inemise vaba voli ja südametunnistus. Keegi ei vastuta selle eest, et loengukursust ei muudeta või ei oodata ühe või teise punkti all eksamil midagi muud. Võite teksti täiendada vastavalt loengus räägitavale või sootuks mitte kasutada.
järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr.
võitja) nimetuse neljadel mängudel. Augur – Vana-Rooma preeste-ennustaja, eks ennustas lindude lennu ja käitumise ning teiste loodusmärkide järgi. Sel viisil kuulutas ta jumala tahet. Augrul oli tähtis koht Rooma ühiskonnas ning tema sõnumit kuulati nii igapäevatoimetuste kui ka sõja olukordade puhul. Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil)
Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad Materiaalsed ja kirjalikud. Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa. Kreeka keel tõrjus välja kiilkirja ja hieroglüüfid. Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid.
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
annaabi.ee 
