EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mesila rajamine Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valik......................................................................................................... 3-4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 4-5 4. Mesilasperede muretsemine..........................................................................
looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega. Mesila asukoha valik Arvestamine naabritega Inimesed kardavad tihtipeale putukaid ning kui naabritega ei olda tulevasest mesilast informeeritud, siis võivad nad vihastada kuna nende jaoks võivad mesilased tunduda selliste putukatena, keda enda lähedusse ei taheta ise arusaamata, et mesilased võivad neile hoopis kasu tuua. [British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11] Mesila asukoht Mesila ehk mesilastarud peaksid olema tõmbetuulte eest kaitstud. Tuulevarjuks
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MESILA RAJAMINE VL.0573 Mesindus(4 EAP) Referaat Juhendaja: Priit Pihlik TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5 4. Mesilasperede hankimine...................................................................................
-------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48304246532 PAMELA BESSONOV 70 70 70 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48405060298 ANNELY MESILA 73 73 65 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48612103455 Pirjo Kuusemaa 56 78 98 10 rows selected. SQL> SELECT Eesnimi, Perenimi, (to_char(to_date(substr(id, 2, 6), 'rrmmdd'), 'dd.mm
eristada. • Järelvalveametnikku ei oleks tohtinud takistada ruumidesse sisenemisel. Juhtum- Martna mesilaste hukkumine • Martna mesilaste massilise hukkumise põhjustas keelatud putukatõrjevahendi kasutamine Fazendale kuuluval põllul. Martna mesiniku Arvo Kirsi mesilast paari kilomeetri kaugusel asuvale täies õies rapsipõllule lasi Seiton teha enda teada haigustõrjet 26. juunil. Samal õhtul hakkasid Arvo Kirsi mesilased surema, mesila omanik pöördus põllumajandusametisse. Mürgitamiskahtluse alla sattunud Seiton, kelle põllud asuvad mesila naabruses, avastas inventuuri tehes, et taimekaitsevahendite nõud olid läinud segamini ja mädanikutõrjevahendi hulka oli sattunud mesilastele ohtlik putukatõrjevahend Danadim. Põllumajandusamet alustas antud juhtumi üle väärteomenetlust. Taimekaitseseaduse järgi on taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumise eest ette
Eestis ongi ülekaalus segaõiemesi. See on korjatud paljude taimede õitest, mis antud perioodil õitsevad. Väga harva on võimalik saada mõne spetsiifilise taime näiteks pärna (Tilia cordata) või mõne muu taime absoluutselt puhast mett. Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli "Mesinduse" kursuse raames valminud töö, mis võtab kokku lühidalt ja konkreetselt mee, kui väärtuslike raviomadustega toiduaine ja toob välja mee tootmise aspektid. 2. Mesila rajamine Et mee tootmisega saaks üldse algust teha on vaja rajada üks korralik mesila. Parimaks asukohaks, kus mesila paigutada on eelkõige tõmbetuule eest kaitstud maa-ala, peamine põhjuseks on, et tugevad tuulepuhangud ei mõjutaks mesilaspere tegevust nii vaimselt kui füüsiliselt. Mesilat võiksid ümbritseda eriti madalate põõsaste grupid, viljapuud ja ka marjapõõsad, eriti hea oleks, kui mesial lähedusse on istutatud mõni elupuu. Ühelt poolt muudab elupuu olemasolu keskkonda
Futurism Kätlin Mesila 12A Kuidas sündis?? 1909.aasta paiku Itaalias Noored pidasid Itaaliat vanamoeliseks Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. omane tehnika ja moodsa ühiskonna arengu ülistamine Kiirus, liikumine ja tehnoloogia Carlo Carra 18811966 1917. aastal pani aluse metafüüsilisele maalile Paremal: Naine Rõdul Anarhiast Natsionalismini All inseneri armuke Giacomo Balla 18711958 Liikumise kujutamine "Koera ja keti dünaamika Umberto Boccioni 18821916 (33) Balla õpilane Oli futurismi peamisi teoreetikuid, futuristide manifestide ajal Suri suurtükiväeüksuse ratsaväe õppustel kukkus maha ja trambiti jalge alla. Maal, Skulptuur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Kuninganna suurus võib olla kuni 35 mm, töölisel 18–25 mm ja meessoost isenditel 21–28 mm. Nende pesakond on moodustatud üheks aastaks. Vapsikul on apelsinikarva kollakaspruun pea, must rindmik ja kollastel tagakeha loogetel tumepruunid laigud taha väljaulatuvate tippudega. • Aiakahjurite hävitajatena teevad nad tänuväärset tööd tassides oma pessa vastsete toitmiseks sitikaid-putukaid. Kuid juhul kui vapsiku pesa paikneb mesila läheduses, siis tarvitavad nad toiduks peale teiste putukate ka mesilasi. Vapsikud röövivad mesilasi lennulaualt ja isegi taru seest. Oma ohvrilt sööb ta ära tagakeha koos meepõiega ning sooled. Üks vapsik võib lühikese ajaga hävitada kümmekond mesilast. Vapsiku tugeva kehaehituse tõttu on mesilased tema vastu võimetud, vaid harva õnnestub neil hulgana mõnd vapsikut tagakeha loogete vahelt surnuks nõelata. VESPA CRABRO AASIA VAPSIK E. AASIA HERILANE
kukkuda, vastasel juhul nad hukkuvad. Puhastuslennu ajal on vajalik jälgida selle kulgu, et saaks teha järeldusi talvitumisest ning samuti on vajalik kontrollida pesasid. Teiseks peaks mesinik mesilasse üles seadma kaks jooginõud, millest üks võiks olla tavapärase veega ning teine 0,5% keedusoolalahusega, kuna see sisaldab mesilastele vajaminevaid mineraalained. Vesi on hädavajalik, seetõttu et tavaliselt pole mesila läheduses veekogusid ning kevadel ei leidu veel piisavas koguses nektarit. Kolmas oluline tarkus, mida mesinik peaks endale teadvustama on fakt, et haue hakkab arenema, kui pesas valitseb temperatuur +35ºC. Kuna kevadel pole ilmad veel piisavalt soojad, siis peavad mesilased vastava temperatuuri jaoks väga palju vaeva nägema ning kulutama suurt energiat. Temperatuuri püsimise hõlbustamiseks peaks mesinik pesa peale panema, kas kile või vahariide ja selle peale soojad kattematid
seina läbilaskvus on tõusnud nt:infektsioonhaigused. 7001300 ml kiire pulss, veenide kokkuvaje, jahedad jäsemed. 13001800 ml pulsisagedus 120140 x min, kahvatus, hingeldus, külm higi, rahutus. 20002500 ml pulsisagedus maksimaalne, äärmine kahvatus, külm higi, kiire kaotus on kiiresti surmav http://ingepaju.googlepages.com/verejooks http://ingepaju.googlepages.com/verejooksuklassifi katsioon http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KK T/VERERINGEH.html http://www.hemofiilia.ee/ravivotted.html www.hemofiilia.ee/pics/jpg/joon11.jpg
Nakkushaigus Tiisikus Mycobacterium tuberculosis Kahjustab kõiki elundeid Kopsutuberkuloos kopsuväline tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis Riik: bakterid Avastati 1882. a Bakteri eluliga rögas nädalaid, kuivanud rögas kuid Sale, kergelt tilgakujuline kepike,spiraalselt keerduv Kochi kepike 4 µm Aeroobid Pooldumisaeg 1824h Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine Ei kandu edasi esemete kaudu Pastöriseerimata piimatooted Haigestumine sõltub tube...
.......................................................................................................... 50 MESILASEMADE KASVATAMINE 5 I OSA Autori südamlik tänu kuulub Mai Endlale, kes jagas oma mesila- semade kasvatamise kogemusi (Mai Endla meetod); Janek Saarepuule, 1. MESILASEMA TÄHTSUS MESILASPERES JA kes aitas kirjutada mesilasema andmise meetoditest ja Nico’t isolaa- MESILASEMA BIOLOOGIA tori kasutamisest; Jaanus Tullile, kes pani koos Janek Saarepuuga kokku itaalia mesilase kirjelduse; Priit Pihlikule, kes kirjutas kraini Tavaliselt on mesilasperes tuhandeid töömesilasi, sadu isasmesila-
veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hi_geneetika http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/KASVAJAD.html http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/GEN_21_24.htm#q22 `'Molecular Biology of the Cell'' Fifth Edition Alberts, Johnson, Lewis, Raff, Roberts, Walter 2008
· Maaturismi osa, kus turismitoode asendatakse ja tarbitakse talu/maamajapidamise baasil · Taluturismi alla kuulub ka agroturism ja maheturism · Näiteks Vaike talu, mis asub Pärnumaal ja Mokko Talu, mis asub Jõgevamaal · Mõlemad turismitalud tegelevad mahetootmisega ELAMUSTURISM · Maaturismi alaliik, kus elamuste pakkumine on maaturismitoote põhiosa · Näiteks Metsamoori Perepark, mis asub Võrumaal · Metsamoori Perepargis on : Metsamoori kodu, Mesila, Kaanikoda, Kivi-seenekoda: ravimtaimed looduses ja homöopaatias, rahvalik ravitsemine mesilaste, kaanide, puude, taimede ja kivide abil. Meeleharjutused looduses ja loitsud loitsukeldris. Seente ja kivide imeriik. SEIKLUSTURISM · Maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivsuse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatavad positiivsed elamused · Näiteks Otepää Seikluspark, mis asub
Käsitöö ja käsitööline Johann Ortin Õun, Mathias Kübar, Mirel Mesila, Laure Lee Paldrok, Ella Kivilo , Oskar Pukk Tallinna Reaalkool 7.b 2012 Käsitöö keskajal Puudusid masinad Kõik tuli valmistada käsitsi. Palju eri ameteid. See et töötati käsitsi, raskendas ja pikendas töö valmimise aega. Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu.
mesilasema seemendamisega. Tõumesilaks nimetatakse mesilat mis osaleb Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt koostatud aretusprogrammis, omab puhaspaarumisala või tegeleb mesilasemade seemendamisega ning omab vähemalt 100 mesilaspere. Aretustoetuste hulka kuuluvad need tõumesilate mesilaspered, kes osalevad Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt koostatud aretusprogrammis, lepingu alusel. Siia hulka kuuluvad emapered, lesepered ja kontrollpered (tütarpered). Aretustoetust taotlev mesila peab olema registreeritud PRIA registris ning olema registreeritud kohalikus maakondlikus veterinaarkeskuses. 2. 5 3. 4. 6 5. 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 1. Raamatud Riis, M.; 2013, Mesiniku aabits, Print Best, 7 lk 2. Internetis olevad elektroonilised allikad (Higguchi, A.; Bowman E. jt, 1984. DNA sequences from the quagga, an extinct member of the horse family.)
........... 4 1.2 Taruehitamine................................................................................................ 4 2.KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 6 2 1. TARUD Looduslikult ehitavad mesilased oma pesa puuõõnde. Inimesed on aga mesilased pannud elama tarudesse (joonis 1), kus paiknevad üksteise kõrval sirged neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmbetuulte eest kaitstud maa-ala. Tuulevarjuks sobib nii mets, mäenõlv, hekk kui plank. Taru läheduses paks paiknema ka heade meetaimede kasvukoha järgi. Mesilasperesid ei või paigutada kõrgepingeliini lähedale ega selle alla, sest mesilased võivad seal kaotada orientatsioooni ning eksida teel tarru. Kõige paremaks lennuavaks peetakse ida- kagusuunda. Taru on mesilaspere kodu ning seetõttu kõige tähtsaim invetar. Alati
ALEKSEI JALASTO 85 ********* KAAREL TRTOóNI 80 ******** TAAVO LEINO 72 ******* LAURI SELGE 70 ******* MEELIS MEDAR 67 ******* RAIDO HBE 64 ****** VERON M?E 76 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ ANNELY MESILA 73 ******* EGON LEHTER 65 ******* SVEN KOSHELEV 66 ******* VAIKO TATTER 66 ******* ALEKSANDR RUUS 81 ******** MARTI ROOTS 78 ******** KEIO-MARGUS RIKKEN 67 ******* JOHAN SEPP 64 ****** KRISTO MARTINSON 49 ***** ARNE VALDAS 44 ****
Loetava märgistusega originaalpakendis sobivates hoiutingimustes kas spetsiaalses ruumis või väikeste koguste puhul lukustatavas ning ohumärgiga varustatus konteineris või kapis. Tühja pakendit hoitakse taimekaitsevahendite hoiuruumis või vastavas konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. Nõuded mesilaste kaitsel o Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asubad kuni 2 km kaugusel töödeltavast põllust. Töölahuse valmistamine on keelatud: Veehaarde sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusalal. · Veevõtukoha hooldusala on 10km , kui kaev on 1 kinnisasja vajaduseks ja vett võetakse alla 10m3 ööpäevas;
Seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Subkuutis e. alusnahk Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks – naha pinnal väljendub see rahva keeles väljendatuna tselluliidina, tegelikult see on pseudotselluliit. Meditsiini terminina on tselluliit naha aluskoe põletik. Kasutatud kirjandus 1. Nienstedt, W., jt. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. 2. Mesila, I., jt. (2012). Patoanatoomia õpik kõrgkoolile. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Hätmametsa Talu kirjastus
õhtuperioodil. Õietolmu hulk langeb südasuvel kõrge temperatuuri tõttu. Mesilaste karvutust võib põhjustada intensiivne ja kaua kestev korje, õietolmuvaene ning rikkalik lehemee korje. Kui mesi on monofloorne, sisaldab see vähemalt 50% ühe taime õietolmuteri, kui aga iga meetaime õietolmuterade maksimaalne sisaldus jääb alla 50% nimetatakse seda polüfloorseks meeks. Mee värvus ja maitse oleneb otseselt korjetaimedest. Mesila naabruses peaks kasvama häid meetaimi. Meepäritolu määratakse selles sisalduvate õietolmuterade päritolude järgi. Õietolmu kasulikkus inimestele Õietolmu kasutatakse ravi- ja kosutusvahendina. Soovitatakse kasutada kehvveresuse, südame- ja veresoonkonna-, seedetrakti ja paljude muude haiguste korral. Looduses ja inimeste elus on erakordselt suure tähtsusega õietolm. Õietolmul on uskumatult palju hämmastavaid ja haruldasi omadusi. Inimese tervise seisukohalt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MA16 KÕ1 Diana Mesila RAHA AEGVÄÄRTUS Raha aegväärtus raamatupidamises Õppejõud: Kati Nõuakas, MA Mõdriku 2017 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................2 1RAHA AEGVÄÄRTUS..................................................................3 1.1Õiglase väärtuse meetod.....................................................................
Tegin hinnapakkumise ühele detailile, mis ette oli antud. Detaili hinnaks kujunes 45,45 EEK. Antud töö andis väga hea ettekujutuse hinnapakkumisest, millega tegelevad tänapäeva firmad. Kogu töö juures võibki tähtsaimaks saadud tulemustest pidada arvutus- ja valmistusskeemide mõistmist. 11 7. Kasutatud Kirjandus 1. T. Tiideman. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn, 2000 2. R. Mesila. Masinaehitustehnoloogia eskiisid ja skeemid. Tallinn, 1993 3. Purde M., Tolerantsid ja istud, Tallinn, 2006 4. R.Mesila, Ainetöö tabelid ja abimaterjal, Tallinn 2007 12
ja edasisele arengule.neil on väiksem pea,laiem kere,ümarad roided ja lühemad jalad kui hiljavalmivatel loomadel.neil vahetuvad hambad varem,lihaste ja rasvkoe kasv on kiirem.neil on inensiivsem ainevahetus.loomade eluiga ja majandusliku kasutamisiga ei lange kokku.harilikult on esimene pikem kui teine.nt veiste eluiga 20-25a.,lehmade kasutusiga 8- 12a.Põllumaj.loomademärgistamine- kõrvamärk(veised,sead,lambad,kitsed,karusl.),kirjeldamin e(hobused,mesila-sed,põllumaj. Linnud),elektrooniline keep.lisax tehakse veel tätoveerimist,sälkimist,rõngastamist,külmutamist või nr põletamist.Jõudluskontrolli põhimõtted-jõudluskontrolli alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtusVeiste jõudluskontrolli läbiviimine- kohustuslik aretus-ja tõukarjades,soovitav tootmiskarjadele
ehitistena kohad, kus tegeletakse mesindusega, seda nii oma tarbeks kui ka turustamise eesmärgil. Kõigi mesilate registreerimise kohustus on tingitud Eesti Mesinike Liidu vajadusest luua täielik mesilate andmekogu, mille eesmärk on kaitsta mesilasi taimekaitsevahendite kasutamisest lähtuvate ohtude eest ning veterinaar- ja toiduameti (VTA) vajadusest tõhustada järelevalvet mesilastaudide tõrje ning toodangu osas. Täpne mesila asukoht ning mesiniku sidevahendite andmed registris - võimaldab maakondlikel järelevalveametnikel ja põllupidajatel kontakteeruda, kui tahavad kasutada oma põldudel taimekaitsevahendeid (kohustus teavitada mesinikke 2 km raadiuses). - on vajalik järelevalvetegevuse koordineerimisel mesilastaudide (ameerika haudmemädanik, väike tarumardikas, nosematoos jm) levimise puhul. VTA kontrollib regulaarselt
Igatahes on puu võetud looduskaitse alla. Nagu näha, ei pea puu tõusma imetlusväärsete sekka alati seetõttu, et ta on väga võimas. Vastupidi, ta võib ka olla kõikidest väiksem 8 Kurgja mesilakuusk Kurgja mesilakuusk kasvab Vändra vallas Kurgja külas C. R. Jakobsoni talumuuseumi õuel. Puu asub väikese taluhoone juures, mille lähedal oli varem mesila ja kus hoiti mesindustarbeid. Seepärast tunneb kohalik rahvas teda mesilakuuse nime all. Suurel ja uhkel puul on tihe ja laiuv võra. Alumised oksad kaarduvad maani, nii et jämeda tüve ümber moodustub nagu avar ja hämar püstkoda. Selle kuuse juures seistes saad aru, miks mitmed maailma etnoloogid on oletanud, et Põhjala metsavööndi rahvad võisid esimese inimelamu - püstkoja tegemisel saada eeskuju just põliskuusest. 2000. a
mesindamisega toimetulemise kõrval. Nende kahe teguri kohta on uuritud järgmises uurimustöö osas. 3. MESILASTEGA SEOTUD TEGURID Et mesindamine saaks ilusti toimuda on väga oluline mesilaste heaolu ehk siis nende eest hoolitsemine ja soodsate elamistingimuste tagamine kuna iga aasta suremust mõjutavad puudulikud pidamistingimused, mis oleks järgmised: vähene mee- ja suiravaru talvepesas, nende halb kvaliteet, mesilaste veresugulus, ebasobivad tarud ja mesila asukohad ning halb hooldamine. (Talts, 1977). 8 3.1. Mesilaste haigused Iga mesinik peab oskama ära hoida mesilaste haigusi ja avastama neid juba varakult ning selgeks teha haigestumise põhjuse. (Talts, 1977). Mesilaste haigustest on kõige sagedasemini esinenud nosematoosi. Selle põhjuseks on sügisesed halvad korjetingimused, soojad talved ja pikaleveninud külmad. (Talts, 1977).
Fw = kx ∙ Fc = 2,5 ∙ 84,525 = 211,4 N Kinnitusklambri poolt arendatav jõud on 0,2114 kN. 15 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] http://int.haascnc.com/we_spec1.asp?intLanguageCode=1033&id=VF- 3SSYT&sizeID=30_40inch_vmc [2] http://data.haascnc.com/DOCLIB/dimensions/VMC/MLD-VF-3YT%20Rev%20D.pdf [3] https://goo.gl/k5smT2 - Sandvik Coromant ToolGuide [4] R. Mesila. (2008). Metoodilised materjalid detaili tehnoloogilise protsessi ja omahinna arvutamiseks. Tln: Tallinna Tehnikaülikool [5] Solid Edge ST7 [6] Buschmann, H. (2008). Rakiste projekteerimine. Õppematerjal. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 104 lk. [7] T. Toltšonov (1958). Tööpingi-, lukksepa- ja montaažtööde tehniline normeerimine. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus, 400 lk.
lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine taimekaitsevahendiga. Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud taimekaitsevahendit pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 °C. Pritsimisest ülejäänud töölahust ei jäeta taimekaitseseadme paaki, vaid see lahjendatakse mitmekordselt veega ja pritsitakse hajutatult põllule. Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada. Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida alal, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.
kasekäsn, o leesikas, o männivõrsed, o kasepungad, o kanarbik o jne. jne. Kasemahla varumine I-III bon. kaasikutes Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 kraadi Kasutatakse neid kaasikuid kus: o lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, o keskmine diameeter üle 20 cm Mesindus Varem oli mesindus tähtsal kohal, mitmel metskonnal oli oma mesila Metsade väärtust mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus o vaarikas, o kanarbik (kuni 200 kg ha-1), o pärn o raagremmelgas, (saavad ka esimese korje) 200 kr/ha Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus Hinnanguliselt 25% metsadest on meil puhkemajandusliku tähtsusega Vanemad, kuivemad, hõredamad metsad Levinuimad männikud
Sobib liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Talub hästi ka lühiajalisi üleujutusi (Aiasõber). Kannatab kärpimist ja saastunud õhku, mistõttu on küllaltki levinud linnahaljastuses (Hiie, 2005- 2008). On külmakindel, talub kuni -30°C (Mesindus, 2009). Väikeaeda ta siiski ei sobi, küll aga teeveerde või metsaserva, isegi kuivemale liivasele nõlvakule. Ka mesila läheduses võiks kasvatada hõbepuud, sest on hea meetaim (Seemnemaailm, 2008). Hooldus Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3-
Enamasti jääb ta Eestis siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist.
ei kannaks taimekaitsevahendit endale peale (eriti oluline käsipritsiga töötamisel aedades vms) või teistele kultuuridele, mis on taimekaitsevahendi suhtes tundlikud. Pritsida tuleks hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvoolud on väiksemad ja päikesekiirgus nõrgem. Aia-, põllu- ja metsakultuuri kahjustamise vältimiseks ei pritsita neid enne öökülma tulekut. Taimekaitsevahendiga pritsimisest tuleb teavitada mesinikke, kes eelnevalt on teada andnud mesila olemasolust ja kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada, vähemalt kaks päeva ette. Taimekaitsevahendiga ei tohi pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi etiketil on seda lubav märge. Mesilased on väga laialdasel territooriumil ringi liikuvad putukad, mistõttu nende kaitse on raskendatud, kuid mitte võimatu, kui mesinikud ja põllupidajad suudavad omavahel
jne. Kasemahla varumine Sellega on mõtet tegeleda I-III bon. kaasikutes. Madalama boniteedi korral on toodang väike. Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 o C. Kasutatakse neid kaasikuid, kus * lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, * keskmine diameeter üle 20 cm, Kasemahla tööstusliku varumisega tegeleti Eestis nõuk. ajal. Tänapäeval varutakse kasemahla peamiselt isiklikuks tarbeks. Mesindus Varem oli metsanduses olulisel kohal (mitmel metskonnal oli oma mesila). Metsas on palju meetaimi - vaarikas, kanarbik (kuni 200 kg ha-1), pärn ja raagremmelgas, mis on üks esimesi õitsejaid kevadel, kust mesilased saavad ka esimese korje. Metsade väärtust mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus Rekreatsiooniline e. metsa puhkemajanduslik tähtsus. Oletatavasti umbes veerand Eesti metsadest on puhkemajandusliku tähtsusega. Üldtunnustatud põhimõtete järgi on need kuivemad, vanemad ja hõredamad metsad,
1082 1236 Marmor Innar Tallinn 04:00:22 M35 1783 2324 Martinson Alo Tallinn 04:35:59 M35 2046 1303 Maskovs Eduards Läti 04:55:47 M35 1147 807 Matson Raido Tartu 04:03:21 M35 649 905 Meier Ergo Tallinn 03:38:07 M35 1264 2218 Merisaar Anto Pärnu 04:08:18 M35 1573 2698 Merivee Rannus Jõgeva 04:24:23 M35 962 2101 Mesila Raidar Tallinn 03:54:41 M35 520 713 Mikk Üllar Läänemaa 03:32:08 M35 380 245 Miljan Eno Harju 03:23:45 M35 265 332 Miller Mait Tallinn 03:16:07 M35 581 2715 Motuzas Renatas Leedu 03:34:57 M35 1012 618 Murrand Hanno Tartu 03:56:13 M35 1575 2310 Mustimets Margus Tartu 04:24:26 M35 98 130 Mõttus Tarmo Võru 03:01:10 M35
49667524.828310 3664 Pirita 10682 18910-1 Merivälja p59.48908124.850121 10682 Pirita 38025 Merkine 54.16000024.179999 38025 26526 7820148-1Mesika 58.35016526.707140 26526 Tartu linn 116721 7820147-1Mesika 58.35017026.707076 116721 Tartu linn 138427 7000711-1Mesika ting59.16347424.771899 138427 Kohila vald 138428 7000725-1Mesika ting59.16375724.771998 138428 Kohila vald 5246 21416-1 Mesila 59.27316125.358161 5246 Anija vald 5247 21415-1 Mesila 59.27383025.359299 5247 Anija vald 127226 Mestre 45.48336412.241051 127226 28020 8400470-1Metalli 58.35358225.573835 28020 Viljandi linn 29442 8400469-1Metalli 58.35334925.573092 29442 Viljandi linn 32460 4400066-1Metalli 59.39552627.725695 32460 Sillamäe linn 133458 4400947-1Metalli 59.39568227
annaabi.ee 
