EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mesila rajamine Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valik......................................................................................................... 3-4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 4-5 4. Mesilasperede muretsemine............................................................................................... 5 Kokkuvõtte......
Mesila rajamine Tartu 2013 Sissejuhatus Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku vaid on ka põhilised tolmendajad nii looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega. Mesila asukoha valik Arvestamine naabritega Inimesed kardavad tihtipeale putukaid ning kui naabritega ei olda tulevasest mesilast informeeritud, siis võivad nad vihastada kuna nende jaoks võivad mesilased tunduda selliste putukatena, keda enda lähedusse ei taheta ise arusaamata, et mesilased võivad neile hoopis kasu tuua. [British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11] Me...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MESILA RAJAMINE VL.0573 Mesindus(4 EAP) Referaat Juhendaja: Priit Pihlik TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5 4. Mesilasperede hankimine................................................................................................... 5 Kokkuvõtte...........................
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 3 n...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus MESILASTE ARETUS Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Aretuse eesmärk..........................................................................................................................5 2...................................................................................................................................................5 4...................................................................................................................................................6 6. Kokkuvõte.....
Eesti Maaülikool Õietolm Referaat Autor: Annabell Lohvart Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Õietolm................................................................................................................... 3 Suir......................................................................................................................... 3 Õietolmu tähtsus mesilastele................................................................................. 4 Õietolmu kasulikkus inimestele.............................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 ...
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – al...
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...