............................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valimine................................................................................................... 4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 5 4. Mesilasperede hankimine................................................................................................... 5 Kokkuvõtte............................................................................................................................. 6 Viited...................................................................................................................................... 7
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARU Referaat Juhendaja: 2016 Sisukord 1.TARUD................................................................................................................. 3 1.1Tarude liigitamine........................................................................................... 4 1.2 Taruehitamine................................................................................................ 4 2.KASUTATUD KIRJANDUS.........
Mesila rajamine Tartu 2013 Sissejuhatus Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku vaid on ka põhilised tolmendajad nii looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega.
Eesti Maaülikool Mesinduse referaat Mee tootmine Koostaja: Sigmar Naudi Tartu 2013 1. Sissejuhatus Väärtuslike raviomadustega toiduaine, mis koosneb organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja- ja viinamarjasuhkrust, nimetatakse meeks. Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem.
MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju kätte perioodiliselt ilmuva “Mesiniku” teabelehe, samuti muid EML-i koosta- tud ja levitatavaid teabematerjale.
. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus....................................................................................... 4 1.4. Sotsiaalne kompetentsus.............................................................................................. 5 2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID.................................................................................. 5 2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust......................................................................... 6 2.2. Mesilasperede tihedus.................................................................................................. 6 2.3. Ilmastikuolud ................................................................................................................ 6 2.4. Taimestiku elutingimused ja paiknemine...................................................................... 7 2.5. Taimede eelistamine.................................................................................................... 7 2.6
Hooldamine kevadel. Talveks jääb 15000…20000 mesilast. Puhastuslend märtsi II poolel ilusa ilmaga. Hädapuhastuslend veebruaris. Puhastuslennu ajal õhutemperatuur vähemalt +5…10°C. Enne puhastuslendu avada lennuavad, asetada õigele kohale lennulauad, puhastada taru ümbrus lumest. Paar päeva enne puhastuslendu võetakse ära nn. mähkmed – pappalus taru põrandal, et näha kui hea on pere tervis. Kui pere vajab varasemat puhastuslendu – lennuava roojastatud ja mesilased rahutud – viiakse pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal). Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid.
kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasutatakse haljastuses lehtlate, seinte, tugimüüridel aga ka pinnakattetaimena kasutatav. Talub kärpimist. Varjus kasvades kasvatab rohkem rohelist massi ning õied jäävad väiksemaks. Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum Kasvab 2...6 meetri kõrguseks. Õied on kreemvalged, pealt mõnikord roosakad. Vanemad õied on tumedamad. Õitseb juulist septembrini. On hinnatud väga pika õitsemisaja tõttu. Õiedon tugevalõhnalised, mistõttu on populaarne mesilaste ja liblikate seas. Väänduvat kuslapuud on aedades ammustest aegadest kasutatud. Pinnase suhtes on vähenõudlik. Taime punased viljad on nõrgalt mürgised. Väänduva kuslapuu osiseid on kasutatud ka rahvameditsiinis.Meie kliimas talvitub hästi. Hooldus Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist
25 g kalakonservi või 1 muna IV põhikorrus ehk lisakorrus: suhkur, maiustused, õlid/toidurasvad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Suhkur, 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit maiustused, 2 tl suhkrut või 2 tl mett või 2 tl moosi või 2 küpsist või 10 g šokolaadi või 150 g limonaadi Toidurasvad, õlid, 1 portsjon on kas 3-5 portsjonit 1 tl (5 g) rasva või 1 tl (5 g) võid või 1 tl (5 g) õli või 2 tl (10 g) väherasvast margariini
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
