Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog
Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgklassitsimis: voluudid, girlandid, medaljonid, trofeekimbud ja hammaslõiked. 11.Historitsism - mõne vana stiili jäljendamine. 12.Delacroix-suur rõhk väljendusvahendite emotsionaalsusel. Rõhutas värvielamusi,lõi kunstiliseks tervikuks reaalse ja sümboolse
Kärbeste Jumal Kokkuvõte Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi.
Rokokoo (u. 1710.-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid
esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan veduudimaalija maalija, kes maalib linnavaateid ehk veduute, neid käsitletakse ajalooliste dokumentidena. Inglise park looduslähedane pargi stiil, taotleb juhuslikkust, üksikud puud või puude salud, hoolikalt pügatud muru, looklevad teerajad, kärestikud, kosed, ojakesed.
Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur
5. ,,väikesed hollandlased" - nii nimetatakse Hollandis väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavaid väikeseid olustiku- ja maastikumaale mis spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. 6. ROKOKOO stiil tekkis Prantsusmaal 18.saj. I pool(1710-1760) 7. ROKOKOO kunst sisekujunduses - Seinad kaetud pannoodega, eraldatud peenete liistude, raamistusega Ebasümmeetriline õrn ornament taimemotiividega (lehed, varred), merekarbi poolmikku meenutav motiiv ORVAND (rocaille pr.k.), heledad pastelsed toonid (valge, kuld jt.). 8. Barokkkunst Eestis - Narva raekoda; Tallinna kindlustused 3 bastioni Harjumägi, Lindamägi, Rannavärava mägi; Tallinna Toompea lossile hilisbarokkstiilis fassaad (arhit. Johann Schultz 1766.a. ) Pärnus Tallinna värav; 9. Kadrioru loss - (1718-1723.a.) arhit. Niccolo Michetti ( 1675-1743) Katariina I suveresidents 10. Mõisaarhitektuur Maardu, Palmse, Sagadi- barokklosside eeskujul
puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). Interjööri puhul eelistati väiksemaid ruume, mis olid vajalikud intiimseteks vestlusteks. Rokokoo mööbel, seal kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti pastelltoonides lillelise siidiga. Sellel perioodil tulid moodi ka mitmesugused nipsasjakesed. Eriti aga armastati portselanist pisiplastikat. Esemete ja ornamentide kaunistamisel eelistati nn orvantit. See on sopilise kujuga
Botticellil oli võimalus õppida. Esiplaanil on Veenus kellest vasakul asuvad läänetuul Zephyros koos tema abikaasa Chlorisega ja paremal taimekasvu jumalanna Flora. Boticelli kunst ei kaldunud kunagi naturalismile seega oli Veenuse keha anatoomiliselt ebakorrektne, liiga pikka kaela ja torsoga. Veenuse asend oli võimatu, kuigi ta seisab klassikalises kontrapostses asendis on ta liiga tugevalt kallutatud vasakule jalale et seda poosi reaalselt hoida saaks ja kuna asub ta nii merekarbi äärepeal läheks see tegelikult ümber. Ka tuulte keha asetsus on ülimalt veider ning mitte kellelgi pole varje. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone. Jooned on täpsed, kontuurid selged. Maal on maalitud õrnade ja väikeste pintslitõmmetega. Vormid mahulisemad ja pigem ümaramad
Kärbestejumal Willian Golding Teos algab hetkest, mil poisid olid kukkunud lennukiga tundmatule saarele, mis hilisema uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Poisid kogunevad ja arutavad, mida edasi teha maailmas, kus pole täiskasvanuid. Pealikuks valitakse Ralph. Ralph leiab maast merekarbi ja teeb seaduse, et kelle käes on merekarp, seda inimest peavad teised kuulama. Ralph eesmärgiks on saarelt pääsemine. Selleks et pääseda tuleb teha mäe otsa tuli. Suure sagina käigus süttis mets põlema ja üks väike poiss jäi kadunuks. Ralph kutsus kokku uue koosoleku ja poisid arutasid, kuidas ööd ara elada ning Ralph pakkus välja onnide ehitamise. Kõik teised olid sellega nõus. Aga siis tekkisid lahkhelid Ralphi ja Jack Merridewi
1. Noormeest ja neiut paelusid poes väga erinevad asjad. Neiut paelusid poes esemed, mis sisaldasid mälestusi tema lapsepõlvest. Näiteks vaskne kohvikann, lõigatud klaasist kastekann, hiiglaslik merekarp ja paljud muud esemed. Neiu on iseloomult uudishimulik ja rahulik. Uudishimulik, kuna teda huvitasid kõik esemed. Ja rahulik, kuna ta ei kiirustanud edasiminekuga vaid tahtis rahulikult poes ringi vaadata. ("Ma võiksin jääda siia õhtuni," ohkas neiu, võttis riiulilt hiiglasliku merekarbi ja asetas selle enda kõrva juurde. ; "Ainult natuke," palus neiu. Nüüd oli ta tähelepanu pälvinud vana vaskne kohvikann. "Meil oli kunagi kodus ka täpselt niisugune.") Noormeest paelusid poes hinnad. Ta jälgis esemeid, kuid pigem seetõttu, et mõista, kuidas hinnad koostatud on. Noormees on ettevaatlik ning peab materiaalset väärtust elus kõige tähtsamaks. ("Siin ei ole hindu," sosistas noormees, et mitte äratada leti taga naeratades oma mobiili toksiva kiilaneva mehe tähelepanu
"KÄRBESTE JUMAL" (1954) Idee robinsonaadidelt, rõhuasetus teine Romaani tegevus toimub II ms. ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Autor ei loo soolisi ega murdeea probleeme. Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi.
huvita, kuidas te mind kutsute nii kaua kui .... see ei ole mida nad tavaliselt kutsusid mind koolis ..... Nad kutsusid mind Põssaks!" . Põssa räägib lakkamatult kuni pahameele punktini, seletades mõned oma sotsiaalsetest probleemidest. Seevastu , Ralphil on ,,Kuldne Keha" ja on tegelikult päris ilus. Tema isa oli mereväe ülem ja Ralph uskus, et ta isa tuleb neid päästma. Põssa ja Ralph jalutades natukene läbi laguuni kus Põssa nägi merekarbi, mille nad hiljem kasutasid, et kutsuda poisse kokku. Ralph hangib tolle merekarbi, et kasutada seda katkise palmi peal ja järsult kuulutas Põssa, et nad võivad selle merekarbi kasutada kokkutulekutel. Ralph puhus läbi ühe otsa Põssa suunas ja ükshaaval ilmusid teised lapsed varsti rannale kus Põssa ja Ralph asusid. Esimene tulija oli Johnny, järgmised tulijad oli väikeste rühm keda kutsuti põnnideks. Siis tulid
tahetakse saarelt minema pseda. Jack tahtis kik khku ilma lbimtlematta ra teha, teda vajatakse siis, kui on vaja loomi kttida, et kht thi ei oleks. Pssa oli vaikne ja tagasihoidlik. Ta ei sobiks juhiks, sest ta ei oska ega suuda inimesi juhtida. Pssa oli paks ja tal olid prillid, millega tehti lket. Tema saatuseks sai see et ta sai surma ja vesi viis tema keha minema. Simon oli vaikne ja ta hoidis omaette, ta ei olnud teistega niivga koos. Ta saab samuti surma. Merekarbi abil kutsutakse kik rahvas kokku, niteks koosolekule. Merekarpi puhuti sisse ja vlja tuli kva hl mida kuulsid kik. Poisid kasutasid maske siis, kui nad lhevad loomi kttima, et toitu saada. Tuli oli neile thtis, sest nad tegid tule knka otsa ja lootsid et keegi neks suitsu ja tuleks pstaks neid. Tuld tehti Pssa prillidega. See smboliseerib kurjust. Tegelikult oli krbeste jumal surnud seapea. Arvati et krbeste jumal tahab neid kiki ra tappa.
Romaani tegevus toimub II ms. ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Autor ei loo soolisi ega murdeea probleeme. Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi.
seelikuosaga · meestemood naiselik : kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja mingitud nägu Rokokoostiili sisekujundus · Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, · Sageli kasutati merekarbi poolmikku meenutavat sest need tundusid liiga raskepärased motiivi, mille pr. k nimetusest tuleneb ka stiili nimetus · Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid peened liistud või raamid · Seinapinnad heledates toonides
Kui vanad olid poisid? 2.poisid olid kõige vanemad 13 aastat vanad, kõige noorem oli kuueaastane Mida kujutas endast merekarp ja mis oli selle ülesanne? . 3.selle sisse puhudes kutsuti kokku koosoleks ning koosolekul sai rääkida ainult see kelle käes oli merekarp, kuid enamasti sellest reeglist ei suudetud kinni pidada. Missuguseid mõtteid poistel tuli seoses saarele sattumise ja sealt pääsemise lootusega? 41. Ta ütles ralphile et merekarbi sisse puhudes teeb see häält nagu pasun. 42 ta ütles et kui tule sisse panna rohelisi lehti siis tekib rohkem suitsu ja nii on saart kaugemale näha. 43 ta pakkus välja et võib teha kella kui panna püsti tokk ning päikse tõttu tekkiv vari näitaks aega. Järjesta sündmused mis tekitasid Jackis vihahoogu. 5. Esimene kohtumine metsseaga metssea tapmine nägude võõpamine kahe kamba tekkimine põssa tapmine ralpi tagaajamine. Missugused olid Ralphi reeglid?
Hollandi maalikunst. Maalis lõbusa olekus inimesi. Frans Hals von. Jan Vermeer von Delft. Majandusliku rikkust hakkasid näitama ka maalitavad natüürmordid e Vaikelu. Rembrandt(naine suri ära ). Rokokoo 1710-1760 Sünnib Prantsusmaal, rähendab merekarpi. Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti rõivastust. Kunist pidi olema rõõmus, meelelahutuslik. Sisearhitektuur. Heledad toonid, palju peegleid, kristalllühtrid. Ebasümmeetriline õhuline väänlev taimeornament koos merekarbi motiividega. Maalikunst. Väikesed maalid ning kujutati armastust või meelelahutusliku teemasid. Thomas Gainborough ,,Poiss sinises". Canaletto. Veduutide- ülitäpsete linnavaadete maalija.
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle
aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisid, kelle juhiks on Jack Merridew. Ralph valitakse pealikuks ja ta tahab ülekõige, et nad päästetaks saarelt. Nad ei olnud alguses kindlad, kas tegemist on saarega. Jack, Ralph ja Simon, kes oli vaikne ja kellele meeldis üksi olla, läksid koos lähedal oleva mäe tippu ja tegid kindlaks, et nad on siiski saarel
William Golding ,,Kärbeste jumal" Tegelased: Põssa Ralph Simon Sam Ohvitser Johny Henry Eric Bill Phil Roger Percival Maurice Eric Jack Ja teised väiksemad ning suuremad Kokkuvõtte: Lennuk oli alla kukkunud üksikule saarele. Põssa ja Ralph teadsid, et saarel kus nad on võib-olla veel ellu jäänud poisse. Nad leidsid merekarbi ja puhusid sellega, sest nad teadsid kui sellega puhuda siis kuuleb seda terve saar. Ja selle peale peaksid kõik lapsed nende juurde tulema. Täiskasvanuid saarel ei olnud ja nad said aru, et nad peavad ise hakkama saama. Nad valisid pealikuks Ralphi. Simon, Ralph ja Jack läksid kõige kõrgemasse mäetippu ja veendusid selles, et nad on asustamata saarel. Nad hakkasid sigu jahtima ja tuld mäetipus hoidma, sest siis kui mõni laev mööda sõidab siis näevad nad tuld ja poisid saavad
seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3). Rokokooajastul levis Euroopas ka hiina kunsti mõju, nii et räägitakse nn. hiinatsemisest (chinoiserie).(4) Mood rokokooajastul Rokokoo meestemoodi iseloomustavad kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja meigitud nägu. (5) Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga.(5) Skulptuur
BALTI JÄÄPAISJÄRV: · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijääsulamisvetest · ulatus idas kaugemale kuipraegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendusookeaniga ning järveveepind oli tolleaegseookeani omast ligi 25 m kõrgem. · kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega olid vee all. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. ANTSÜLUSJÄRV: · Joldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur sisejärv. · Suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks.
rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega , õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetrilinetaimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.)
kuppel, ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud 2. Kirjelda vararenessanssi maalikunstnike Mantegna ja Botticelli teoseid: Mantegna: ''surnute saal'' ja ''surnud kristus'' maalitud tempera lõuendil, lisaks kristusele on pildil ka palvetav neitsi-maarja ja püha John. Ta tegeles tõsiselt perspektiivide ja valguse varjudega, maali probleemiga Botticelli: ''kevad'', ''veenuse sünd''- pildil naine, merekarbi sees, sümboliseerib kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub armastusjumalanna 3. Leonardo DaVinci elu ja looming. Kirjelda järgmised teoseid: 1. Mona Lisa- pildil on naine, kes naeratab kavalalt, peas on loor, pruunid juuksed, pole kulme, arvatakse et pilt oli teist värvi, ajaga on tumenenud, arvatakse et maalis enda portee 2. Püha õhtu söömaeg- inimesed istuvad söögilaua ääres, keskel
kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast. Paide kirikus asub Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud koguduse liikmete mälestusmärk- epitaaf, mille on kavandanud A. Roosileht. Vabadussõja mälestusmärk taastati 1989. a.
Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendlevad tiivulised putod ja Erosed. 2
1460. aastal asutab enda töökoda. Joonte peensust ja täpsust sai ta oma teiselt vennalt, kes oli juveliir. Mõnga aega õpis koos Leonardo da Vinchiga Verrocchio töökodas. Botticelli talandi originaalne jooneks on kalduvus fantaasiale. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloodiast ja allegooriat, ja erilise armastusega töötas müütiliste süeeZe kallal. Eriti efektne on Venus tema maalil ,,Venuse sünd" , kes paljana ujub merel merekarbi sees ja tuule jumalad puhuvad karbi ranna poole. Väljaõpetatuna ja kiindunud maalikunstis , otsustab pühenduda talle. Filipepide perekond on austatud linnas ,mis hiljem tagab Botticellile imposantsetele sidemetele. Esimesed iseseisvad kunstniku tööd valmivad 1469. aastal isa majas. Just sel aastal toimub ta elus järsk muutus. 1470. aastal saab oma esimese ametliku tellimuse. Samal ajal Soderini aga viib kokku Botticelli Medici perekonnaga
ilustada.Korrapärane teedevõrk,tiigid purskkaevudega,terrassid ja trepid,mustrina kujundatud lillepeenrad ja madalad hekid,geomeetriliseks pügatud puud ja põõsad.Kreeka templi näide klassitsismist Pariisis:Madeleine'I kirik Pariisis.Klassikalise kuppelehitise näide Pariisis:Pariisi Pantheon.Triumfikaar:eeskuju saadi antiigist(nt Tituse kaar Roomas),oli Napoeloni tellimustöö.Rokokoo valitseja:Louis XV.* Rokokoo nimetus tuleneb prantsuse keelsest sõnast rocaille- merekarbi poolmikku meenutav motiiv, nn orvand, mida kasutati arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus
Haitil peetakse ka mõningaid üritusi, näiteks kukevõitlusi ja karnevale. Kukevõitlused on väga levinud just vaesemates ühiskonnaklassides, kuna see on üks vähestest meelelahutustest. Karneval on Haiti kõige suurem ja oodatum sündmus. Haitilased ehivad end pööraste kostüümidega ja pidutsevad elult viimast võttes. Toidud on Haitil väga vürtsikad. Üks väga populaarne toit on lambi, kuhu peale käib piklis, mis on väga terav. Lambi on marineeritud merekarbi sisu, piklis on salat, mis koosneb riivitud kapsast, porgandist ja piprakaunadest, mida on soola ja pipraga mõnda aega äädikas marineeritud. Probleemid Liiklus Liiklus oli Tarmo jaoks algul täielik mõistatus. Liikluskorraldus puudus seal täielikult. Inimesed sõitsid nii kuidas juhtus. Kui oli võimalik, suruti ennast teiste autode vahelt läbi, kui ei olnud, suruti ikka. Ometi suudeti kõik ummikud mõne minutiga lahti harutada. Kui mõne
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid
halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad. Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiili õitsengusse. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Kunstnikele
teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees. Kuna poisse hoidis hirmu all ka salapärane koletis, jagunesid nad kahte gruppi. Ühte jäid enamvähem mõistlikud, teise aga mänguhimulised metsistunud lapsed. Merekarbi senine tähtsus vähenes. Kui varem oli karp just nagu korra sümbol, mille häälega kutsuti kokku koosolekuid ning mille kandjal oli võim, siis karbi purunemise ja Põssa surmaga algas anarhia. Jacki oli valmis oma võimu näitama. Järgmine ohver pidi olema Ralph, kuid tema õnneks möödus laev, mis nägi saare põlengut ning noored said päästetud. Ootamatu üllatusena oli raamatu lõpp ilus. Hägune meenutus saare algsele võlusärale ning
teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees. Kuna poisse hoidis hirmu all ka salapärane koletis, jagunesid nad kahte gruppi. Ühte jäid enamvähem mõistlikud, teise aga mänguhimulised metsistunud lapsed. Merekarbi senine tähtsus vähenes. Kui varem oli karp just nagu korra sümbol, mille häälega kutsuti kokku koosolekuid ning mille kandjal oli võim, siis karbi purunemise ja Põssa surmaga algas anarhia. Jacki oli valmis oma võimu näitama. Järgmine ohver pidi olema Ralph, kuid tema õnneks möödus laev, mis nägi saare põlengut ning noored said päästetud. Ootamatu üllatusena oli raamatu lõpp ilus. Hägune meenutus saare algsele võlusärale ning
Meiki kandsid nii mees, naine kui ka lapsed Kulmud tehti hiirekarvadest Meik oli mürgine - plii, väävel, elavhõbe - suremus suur MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MAALIKUNST Maalikunst heledad toonid (roosa, helesinine) võbelev valgus salapärane maastikutaust õlivärvid Pastellid Tuntumad maalikunstnikud Watteau Boucher Fragonard Chardin Greuze Vigee-Lebrun ARHITEKTUUR/SISEKUJUNDUS Õhuline, voolav ornament, heledad toonid, valge, kuld, motiiviks oli merekarbi orvand Hoone välisilmele niivõrd ei panustatud, uhkeks tehti hoone seestpoolt, seega oli sisekujundus rokokoos oluline Kasutati palju peegleid, kasutati lillede, okste, lehtede kaunistusi ja kristalllühtreid, mis muudaks koos küünlaleegiga vaatepildi muinasjutulisemaks Tapeedid olid lillelised. Interjöörist kaob rangus ja raskepärasus, interjööris levis palju õrnades toonides maalinguid Mööbel oli väiksem, kergem ja järjest elegantsem Moodi tulid nipsasjad
4.sajandil pKr, kui tekkis suurem vajadus laiema levikuga religiooni järele. Laiemal pühendumisel põhinev ja seega suuremale hulgale inimestele sobiv bhakti asendas ohvritalitused, mida viisid läbi vaid brahmaanid. Öeldakse, et hindu panteonis on 330 miljonit jumalat, kuid neid võib käsitleda kui üheainsa jumaluse 330 miljonit palet. Juamal kolm kõige olulisemat kuju on Visnu, Brahma ja Siva. Visnu on universumi hoidja, neljakäeline jumal nuia, merekarbi, ketta ja lootosega. Tal on palju inkarnatsioone, millest kuulsaim on Krisna, kes ilmub võiduka kangelase, flööti mängiva armastaja või tülika imikuna. Visnu abikaasa Laksmi on jõukuse jumalanna. Brahma on maailma looja, universumi alguses Visnu nabast kasvanud lootoseõies ise (emata) sündinud. Siva on tantsiv purustaja, kes kannab pealuudest keed ning käte ja kaela umber madusid. Aja ning askeesi jumalana otsustab tema maailma saatuse üle. Koletiste
Romaan on algselt mõeldud parodeerima 19.sajandil laialt levinud robinsonaade, eriti aga Robert Michael Ballantyne'i suure populaarsuse võitnud ''Korallsaart'' . Sisukokkuvõte William Goldingu esimene romaan ''Kärbeste Jumal'' räägib inglise poistest, kes on sattunud asustamata saarele lennuõnnetuse läbi, Teise maailmasõja ajal.Saarel on tegelased vanuses alla 12 ja poisid. Teose alguses leidis poiss nimega Ralph laguuni põhjast merekarbi.Teine poiss hüüdnimega Põssa, kes oli merekarbi leidmise ajal Ralphi kõrval, tuli ideele et seda saab puhudes kasutatda teiste poiste kokku kutsumiseks.Seda ideed kasutades Ralph puhubki ja kutsub kokku poisid. Korraldatakse koosolek kus arutatakse ning mõeldakse nende praeguse olukorra üle, kus saarel pole ühtegi täiskasvanut ning nad peavad ise hakkama saama.Merekarbist kujuneb välja märk kes seda hoiab, sellel on õigus rääkida, teised peavad kuulama. Valitakse pealik- Ralph
8 9 Rokokoo stiil Rokokoo stiil tuleneb sõnast ''Rocaille''. Arhitektuuris muutusid jõulised asjad peeneks, plastilisemaks ja detailisemaks. Salong sai kujunduslikuks huviobjektiks, pöörati tähelepanu hubasusele, uus stiil tähendas vabadust, loovust jne. 1730 aastal võeti ''rocaille'' põhilise ornamendi moodustaja, rikkalikult kaunistatud voldiliste servadega merekarbi motiiv. Dekoor oli vabalt ja sümeetriliselt voogav, hoogne, plastiline, lilled- buketid, võib öelda , et oli romantiline, meeleline, orgaaniline. Et sahtli uksed ja piirid oleks märkamatud, kasutasid Ebenistid rokokooväänlao´id varjamiseks. Louis XVI ajal mööbel oli rohkem daamilik, heledam, kergem, madalam, peenem. Et sahtli uksed ja piirid märkamatuks jääks, kasutasid Ebenistid rokokooväänlasid.
valmistamise saladus. Seinu katavad õhukesed liistudega ,õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. Seinapinnad värviti heledates toonides, eelistatud olid valge, kuld ja muud pastelltoonid. Mööbel muutus väiksemaks, kergemaks ja elegantsemaks. Ka mööblikunstis kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Muusika Rokokoomuusikaks peetakse prantsuse klavessinistide loomingut. Muusikuid Jean Philippe Rameau üks tähtsam prantsuse heliloojatest ja muusikateoreetikutest barokk- ja rokokooajastul.
pööratud. Kõik pildil toimuv on tema ilmumise taustaks. Ja kuigi kompositsiooni keskel on Veenus, on see vaid vormiliselt nii- kompositsiooni tegelik kese on Kevad. Botticelli jäädvustas lummava, justkui juhuslikult nähtud hetke loodusest. Kuigi süzee, ruum ja perspektiiv on täiesti tinglikud, on pildis tunda igapäevase elu olustikku," kirjutab kunstiteadlane Dolgopolov. ,,Venuse sünd" - mööda rahutut merepinda liugleb merekarp kuldkiharalise jumalannaga. Tuulehoog kannab merekarbi randa, kus seisab Veenust ootav nünf. Veenuse kuju on üks hurmavamaid naisekujusid, mis Botticellil on õnnestunud luua: unistavalt kaugusesse suunatud pilguga, hinestatud ja ülev nägu, naiselikkust, sensuaalsust ja ilu kehastav figuur. ,,Magnificat"- grupp ingleid ümbritseb last hoidvat jumalaema, neist kaks asetavad Maarjale krooni pähe. Maalil ,,Paastumaarjapäev"muudab kunstnik tavaliselt ni idüllilise süzee harjumatult
Kalatangid Kalatangid on asendamatud, kui sageli keedetakse või aurutatakse kalafileed eriti lõhe- või forellifileed. Seda tüüpi kalade fileed sisaldavad tihti väikesi luid, mida puhastamisel pole võimalik eemaldada. Kirurgilise instrumendi kvaliteediga roostevabast terasest kalatangid võimaldavad kindlalt kinni haarata ka kõige libedamatest luudest, eemaldades need fileest ainsa tõmbega. Kui köögis kalatange pole, teevad sama töö ära ka kvaliteetsed pintsetid. Molluskinoad Merekarbi ja austrinugadel on lühike roostevabast terasest tera, mis on kinnitatud tugevale puust käepidemele. Disain võib olla erinev, vastavalt konkreetset liiki molluski karbile, mille avamiseks nuga on mõeldud. Erinevad noad ei ole omavahel asendatavad. Austrinuga Selle noa terav ots on disainitud austrikarbi poolmete vahele libistamiseks ja selle lahtikngutamiseks. Merikarbinuga Noa ümara otsaga tera üks serv on veidi teritatud, et seda saaks
granuleeritud kuivsöödaga, mis tuuakse peamiselt Taani suurfirmadest. Seda kulub 1 kg kala tootmiseks umbes 1,1 kg. Looduses saab forell tema liha punaseks muutva värvaine vähilistest või vähilisi söönud kaladest, kasvandusekalale aga antakse vastav värvaine (astaksantiin) söödalisandina. 6 Auster Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi.
kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv · Jää rõhumise alt vabanenud maapind hakkas kiiresti tõusma ning sulges umbes 9300 a. tagasi mõlemad väinad Joldiamere ja ookeani vahel. Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi
Kui oled hankinud elusad merikarbid, puhasta need liivast ja pese hoolikalt külma veega. · Keetmiseks pane karbid keevasse, kergelt soolaga maitsestatud vette või kuuma veini sisse. Keeda neid väiksel tulel olenevalt suurusest 5-10 minutit, kuni karbid avanevad. Mitteavanenud karbid on riknenud ja need tuleb ära visata. · Keedetud karpe saab kasutada suppides, sega- või kalahautistes või siis eelroana. Austrid · Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. · Neid molluskeid kaitseb kahest tugevast poolmest koosnev lubikoda, mis sõltuvalt liigist väga erineva kuju ja suurusega. Kojapoolmeid ühendavad selgmiselt elastsed sulgurlihased, mis võimaldavad molluskil karbipoolmeid avada ja sulgeda. · Kõige suurema kulinaarse väärtusega on auster karplased. · Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. · Maailmas süüakse väga palju erinevaid austrisorte.
teod ja eemalda neist sooled. Pane teod oma karpidesse tagasi ja täida karbid maitsevõiga ja kuumuta ahjus. Konseveeritud ja külmutatud tigude puhul piisab, kui tigudele lisada maitsevõid ja need siis kuumutada. Konserveertud rannakarbid on väga nõutud ja üsna soodsa hinnaga. Neid võib kasutada salatites, suppides ja hautistes. 4 3.1 AUSTRID Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog. Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. EPL kirjutab, et Eestisse tuuakse Prantsusmaalt kaht sorti austreid, igal neljapäeval on meie austritega kauplevates restoranides ja poodides eelmisel päeval püütud Beloni või Fin de Claire
Parfee on pooljäätis. Sügavkülmutatud, rohke vahukoore ja munakollasega magustoit. XI praktikum Paeluss (kalas) on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit. Ta elab nakatunud inimese peensooles. Tartar kaste on kreemjas valge kaste, mida tihti kasutatakse mereandide lisandina. Koostis baseerub majoneesil. Kammkarp on valkjas-beezikas lihav osa, mis on väga pehme tekstuuriga ja maitselt väga õrn, meenutades krabi või vähi liha. Austrid on soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Homaar on suurem merivähk. Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Kalmaar söödav mollusk peajalgsete klassist. Need on pehme kehaga, mis on kaetud õhukese punakaslilla nahaga. Kui viimane eemaldada, paljastub õrn valge liha. Lisaks kerele on söödavad ka haarmed. Kaaviar on kalamari, mis saadakse emaselt kalalt ja seda soolatakse. Maitse on rikkalikult mereline, tekstuur kergelt krõmpsuv ja siidine. XII praktikum
võimalda tüüplistel merevee elukatel selles veekogus elada. Merevormidest esinevad Läänemres ainult kõige avarasolsemad, kes taluvad veesoolsuse tugevat vähenemist. Peale merevormide kuulub Läänemere põhjaloomastiku hulka veel ka riimvee -ja mageveevorme. Magevee vormid on siiski piitatud levikuga, asustades peamiselt väga madala soolsusega rannapiirkondi,lahesoppe ja jõgedesuudmealasid. Karbid: Läänemeres elava kümmekonna merekarbi hulgas on tavalisemaid ainult neli, nimelt söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp ja liivauurikkarp. Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolsused loomad. Vee soolsuse langemisega kaasnemb karpidel, nagu ka teidtel mereloomadel kääbustumine. Teod: Merelise päritoluga tigusid esineb Läänemeres vahe. Nendest enamiku levik piirdub ainult Läänemere lõuna ja lääneosaga. Mageveetigude enamik suudab elada
Joonis 31. Nymphenburgi loss Amalienburgi paviljonis. [26] Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall-lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. [17] 8. KLASSITSISM Revolutsioon Prantsusmaal oli niivõrd murranguline sündmus, et haaras kaasa kõik kultuuri valdkonnad. Kujutav kunst pandi revolutsiooni teenistusse. Selleks aga ei sobinud kergemeelne, tühine ja lõbujanuline rokokoo. Kunstile anti kasvatuslik ülesanne: õpetada, kuidas õigesti käituda, missugune peab olema ühe tubli kodaniku moraal, missugune tema elu eesmärk. Kõige olulisemaks peeti ausust,
detailide (nt poolsammaste,pilastrite,karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist v stukist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja lehed.Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust kasutati sageli suuri peegleid, seinte katmiseks hiina siidi jne. Rokokoo pole siiski kõikehaarav stiil nagu barokk, sest nt välisarhitektuuris jäigi üldjoontes püsima senine, baroklik laad. Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 ja tema jälgi on rohkem plastikas ja
Valgusenõuet toetasid avarduvad aknad, millele oli iseloomulik tihe ruudustik. Avarust võimendas peeglite kasutamine, Prantsusmaal paigutati peegleid ka lakke, eriti magamisruumides. Lagedel ja seinte ülavööndeil hinnati stukkdekoori, põhjaaladel levisid loodusmotiividega kaunistatud talalaed. Sisekujunduses kasutati palju ka optilise illusiooni (trompe l’oeil) võtteid. Vaheldusrikkus, kujundite iseäralik mäng selle stiili interjööris oli võrreldav barokk-merekarbi tujude keerukusega. Seinapindu liigendasid võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Mõnikord katsid skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt seinu, et vaba pinda peaaegu polnudki. Losside seinu võisid katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad olid gobeläänid. Vaipadel olid stseenid kuningate elust, müütidest.. Põrandad kaeti marmormosaiigi ja mustritega. Barokkinterjööris sai oluliseks ka enese sobitamine interjööri -
annaabi.ee 
