Rapla Ühisgümnaasium
11R
„
MINU HAITI “ELLUJÄÄJAReferaat
Juhendaja :
Rapla
2013
SisukordÜlevaade
teose
sisust................................................................................................................................3
Kultuurilised
erinevused...........................................................................................................................4
Ülevaade
teose
autorist.............................................................................................................................5
Ülevaade
teose sisustTarmo Jõeveer kohtub oma endise kolleegiga ÜRO-st, kes on just minemas
Haitile missioonile. Tarmo hakkas
uurima , millised on tema võimalused
sinna saada. Mõne päeva pärast sai ta kirja, kus teda kutsutigi
Haitile missioonile. Tema ülesanneteks seal olid missiooni
turvalisuse tagamine, turvaplaanide väljatöötamine ja ÜRO
peasekretäri , eriesindaja ning teiste kõrgtaseme diplomaatide
kaitsmine.
Haitile
tulles tundus see koht talle väga ilusana, ka vaade tema hotellist
oli kaunis, kuid tänavatel liigeldes sai ta aru, et tegelikult see
ei ole nii. Linnad olid väga räpakad ja haisvad, kuid linnast välja
minnes olukord enam nii hull ei olnud.
Telefoni
saamise järjekorras seistes kohtub Tarmo täiesti juhuslikult ühe
naisega, kellega ta hiljem abiellub ja neil sünnivad kaksikud Sirja
ja Sander.
12.
jaanuaril 2010 toimus
Haitil tugev maavärin. Tarmo oli sel ajal ÜRO
peakorteris. Ta tundis algul, kuidas põrand ta
jalge all võnkuma
hakkas, kuid
arvas , et see läheb kohe üle. Võnkumine läks aga
hoopis tugevamaks. Mõne hetke pärast varises kogu hoone kokku.
Tarmo
arvas , et ta ei pääse sealt rusude alt eluga, kuid mõeldes
oma perele teadis ta, et saab sealt välja. Levi ei olnud, nii et
helistada ta ei saanud. Ta püüdis ka ise väljapääsu leida,
tõstes prahti eemale nii palju kui võimalik, kuid abi sellest ei
olnud. Raadiost ei olnud samuti mingit abi, kuna sealt kostus ainult
vaikus , kuid ühel hetkel õnnestus tal saada politseisagedusel
kellegagi ühendus ja talle saadeti abi. 38 tundi hiljem pääses ta
sealt välja.
Kokku
hukkus maavärina tõttu umbes 230 000 inimest. Neist 102 olid
Tarmo sõbrad ja kolleegid ÜRO-st.
Kultuurilised
erinevusedSuurem
osa Haitil elavatest inimestest on vaesed. Elatakse väikestes
hüttides ja raha üritatakse teenida kõiksugu teenustega, näiteks
turistide või
rikkamate inimeste autode valvamisega.
Rikkamad inimesed saavad endale paremaid elamustingimusi lubada.
Haitil
peetakse ka mõningaid üritusi, näiteks kukevõitlusi ja karnevale.
Kukevõitlused on väga levinud just vaesemates ühiskonnaklassides,
kuna see on üks vähestest meelelahutustest.
Karneval on Haiti kõige
suurem ja oodatum sündmus. Haitilased ehivad end pööraste
kostüümidega ja pidutsevad
elult viimast võttes.
Toidud
on Haitil väga vürtsikad. Üks väga
populaarne toit on
lambi,
kuhu peale käib
piklis,
mis on väga
terav .
Lambi
on marineeritud
merekarbi sisu,
piklis
on
salat , mis koosneb
riivitud
kapsast , porgandist ja piprakaunadest, mida on soola ja
pipraga mõnda aega äädikas marineeritud.
Probleemid Liiklus Liiklus
oli Tarmo jaoks algul täielik mõistatus. Liikluskorraldus puudus
seal täielikult. Inimesed sõitsid nii kuidas juhtus. Kui oli
võimalik, suruti ennast teiste autode vahelt läbi, kui ei olnud,
suruti ikka. Ometi suudeti kõik ummikud mõne minutiga lahti
harutada. Kui mõne aasta pärast
valgusfoorid paigaldati, tekitasid
need veel suurema segaduse, kuna valgusfoorid ei ühildunud omavahel.
HaigusTarmo
paljud tuttavad ja kolleegid said Haitile tulles endale ruttu
kõhutõve. Tarmo lootis juba, et temani see haigus ei jõuagi, kuid
viimaks jäi temagi
haigeks .
Valuta Hinnad
võivad olla
kolmes valuutas: USA
dollar , mida kasutatakse põhiliselt
baarides ja restoranides, gurd, mis on ametlik rahaühik ja on veel
ka Haiti dollar, mis on kohalike väljamõeldud. Probleem on selles,
et 1gurd ei võrdu 1 Haiti dollariga, vaid 1 Haiti dollar võrdub 5
gurdiga. Makstakse ikka gurdidega, aga müüa ütleb hinna Haiti
dollarites.
Viiega korrutamine ja jagamine peab seetõttu une pealt
tulema .
Ülevaade
teose autoristTarmo
kasvas üles külas nimega Atsalama koos oma ema, vanaisa ja
vanaemaga. Peale gümnaasiumit otsustas ta koos sõpradega minna
miilitsakooli.
Ta
kohtub oma endise kolleegiga ÜRO-st, kes läheb Haitile missioonile.
Mõne päeva pärast vastab Tarmo kutsele minna Haitile jaatavalt.
Tema ülesanneteks seal oli missiooni turvalisuse tagamine,
turvaplaanide väljatöötamine ja ÜRO peasekretäri , eriesindaja
ning teiste kõrgtaseme diplomaatide kaitsmine.
Nende
aastate jooksul õppis Tarmo Haitil olles väga palju: alates
veepumba parandamisest kuni hoone rusude all toimetulekuni. Ka
kõikide teiste probleemidega suutis ta toime tulla või ära
harjuda. Liiklus ja rahaühik tundusid alguses täiesti
mõistetamatud, kuid lõpuks oli kõik selge. Ka kõhutõvest sai ta
jagu.
Kõik kommentaarid