1 vaba ehk rubato-rütm (noodid on, varsi pole) 2 modaalne e mensuraalne rütm (aktsenteerimata, rõhke ega taktijooni pole) 3 meetriline e aktsenteeritud (igapäevane) meetrum – rõhuliste ja rõhutute osade vaheldumine (kaheosaline meetrum on trohheus, kolmeosalin meetrum on daktül) takt – muusikateose osa, mis algab rõhulise osaga ja kestab järgmise rõhuliseni taktijoon – ainult lugemise lihtsustamiseks, rõhulise osa ees taktimõõdu ülemine nr näitab meetrumi osade arvu, alumine nr näitab ühele meetrumi osale vastavat vältust eeltakt – kui teos algab rõhutu osaga sünkoop – rõhk, mis läheb meetrumi rõhuga vastuollu > - dünaamiliselt aktsenteeritud sünkoop lihttakt – ainult üks rõhuline osa liittakt – ühesugustest lihttaktidest moodustunud takt segatakt – erinevatest lihttaktidest moodustunud takt alla breve – nagu lühike (taktimõõt 2/2 ehk c läbitõmmatuna)
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda
orkester ja instrumentaalkammermuusikaks, kus mängib kammerkoosseis. Vorm on muusikateose ülesehitus. 20. saj. alguseni tuli heliloojatel kinni pidada kehtivatest vormiskeemidest, nüüd on aga heliloojatel vabad käed. Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi põhihääleks on Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl. Selline on paraleelorganum ja see oli k asutusel 9. - 11. sajandil. 11. sajandi II poolel asendus see vaba organumiga, kus põhihääl oli tavaliselt alumine ja teine hääl võis liikuda vastassuunas.
Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi harmooniast ja taktideks jaguneva meetrumi raamest, harrastades äärmiselt kummalisi meloodia kujundeid, kus kõlas ka veerand toone. See kõik ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid, kes süüdistasid free jazzi muusikuid lihtsalt valesti mängimisese. Kuigi free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bebpop, kujunes 1960. aastate keskel ja lõpul selle stiili harrastajaid. Euroopa muusikud imiteerisid Ornette Colemani ja Cecil Taylori free jazzi. Põhilisi jazzi esitajaid-
inimpsüühikat, tekitades soovi vahetult kaasa elada (Päts, 1989:18) Rütmitunde aluseks on motoorsus, s.o. lihaste liigutusele tugineva korrapärase liikumise tunnetamine. Motoorika arendamine moodustab tähtsa osa rütmilises liikumises, sest muusikalist rütmi saab tajuda ja reprodutseerida motoorsusele toetuva vahetu kaasaelamise alusel. Kui lapsed suudavad koos hoida meetrumit (rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine. Muusikas esineb põhimõtteliselt kaks meetrumi liiki: kaheosaline ja kolmeosaline. Kaheosalises meetrumis vahelduvad rõhuline ja rõhutu osa. Meetrum määrab kindlaks ühe löögi pikkuse), määrata tempot ja eristada erinevaid rütmikombinatsioone (rütm on mitmesuguste helivältuste korrastatud järgnevus. Rütmi eeltingimuseks on aktsentide olemasolu), on nad valmis grupitööks, mis on esmaseks eelduseks ühisele musitseerimisele. 2
Free jazz'i kujunemine Umbes samal ajal eksperimenteeris free jazz'iga Ornette Coleman. Ka tema Ornette Coleman väljus mazoor-minoor-süsteemi Kuuekümnendaiks aastaiks oli harmooniast ja taktideks jaguneva bebob koos oma paralleelvormidega meetrumi raames, harrastades äärmiselt loominguliselt ammendunud. Kuulajaid kummalisi meloodiakujundeid, kus ja muusikuid hakkas tüütama kõlas ka veerandtoone. See kõik ärritas traditsiooniliseks kujunenud palade harjumispärase jazz'i pooldajaid, kes ülesehitus (teema-improvisatsioonid- süüdistasid free jazz'i muusikuid lihtsalt teema), loost loosse kanduv valesti mängimises. Ometi kujunes 1960.
Isikupärase stiili väljakujunemisel mängisid olulist rolli pärimusmuusika kogumismatkad, mis viisid teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Tema küpse perioodi looming läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse.
heakõlalise muusika järele. Tuntavad poprokk muusika sugemed. Esiettekanne Tallinna kitarrimuusika päevadel 1996 (Tiit Peterson, ERSO, Jüri Alperten). Aja jooksul muutus Kõrvitsa helikeel keerukamaks. Pöördeliseks sai selles muutumises Anna Ahmatova luulest inspireeritud "Irdunud sild" (1998) saksofonikvartetile ja kammerorkestrile (kpd, vibrafon, klaver). Veerandtoonid, multifoonid, range meetrumi puudumine. Loomingu "küpsuse verstapost". Helilooja enda sõnul leidis ta teosest "omapärast poeesiat, mida oli kaua otsinud". Lüürilisus jääb, kuid see pole enam nii pehme lüürika. 2000. aastate esimesel poolel värvirikkad, voolava tekstuuriga orkestriteosed: "Armastuse märk" (2002) osales rostrumil 2003. aastal Viinis. Tõi Kõrvitsale Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. Alguses pikad laskuvad
!! Philippe de Vitry o Kirjutas muusikateoreetilise trakaadi ,,Ars nova", sellest ka nimi o Oli ka filosoof, ajaloolane, matemaatik, luuletaja o Notatsioonisüsteemi rajaja muusikakompositsiooni teoreetilised alused Johannes de Muris o Kolmainuse kolmeosalise taktimõõdu kõrvale tekitas kaheosalise taktimõõdu o Rütmika muutus väga keeruliseks o Kasutati vahelduvat taktimõõtu o Polümeeriat Mitme erineva meetrumi kasutamine erinevates häältes o Isorütmika Meloodia ja teksti mittearvestatav rütmijärgnevuse kordumine Guillaume de Machaut o Loomingut tuntakse ars nova ajast kõige enam 23 ilmalikku motetti o Ajaloo esimese missa autor st. ühe autori poolt o Kuulsaim teos ,,La messe de nostre dame" o Tähtsaim teos 14. sajandi kirikumuusikas o See oligi see missa Tsükliline kontsertmissa o Kasvas välja ordinariumi osadest
Tema fenomenaalne andekus väljendus esmalt pianistina ning muusikaakadeemias ei pidanud ta seetõttu sooritama klaveri eriala lõpueksamit. Heliloojana olid talle eeskujuks Wagner ja Brahms, keda ta oma algsetes kompositsioonides mõnevõrra jäljendas, ent tema esimeses suurvomis on tunda rohkem Richard Straussi mõju. Looming 3 perioodi. Bartoki loomingut iseloomustab 3 üldist tunnusjoont: polüfooniline faktuur, meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Varajane loomeperiood Ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss"(1911) ja klaveripala ,,Allegro barbaro" (1911). ,,Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina, agressiivsed rütmid ja kõmisevad fortissimod. NÄIDE: http://www.youtube.com/watch?v=Q3NQvDTpbqw&feature=related ,,Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmulugusid pajatatud
luule Meetrum ehk värsimõõt Värsimõõt ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid vahelduvad, määrates selle pikkuse ja vastava rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. Näiteks üks kõige levinumaid värsijalgu, jamb, koosneb ühest lühikesest (rõhutust) ja ühes pikast (rõhulisest) silbist (--). Antiigi traditsioonis tähistatakse pikka silpi meetrumi määramisel pika kriipsuga, lühikest silpi kaarekesega. Seega märgitakse värsijalga daktül (pikk lühike lühike) -- Kasutatakse ka teistsuguseid tähistusi, nt tähistatakse iga silp kriipsuga ning lisatakse kriipsudele rõhud. Meetrumi määramisel arvestame luuleridade rütmi. Meetrumi määramine on mingis mõttes sarnane taktimõõdu määramisele muusikas. Meetrum luules ja takt muusikas märgivad rütmilist liikumist organiseerivate ühikute kindlat kordamist
arvuga grupi vältusi. Erijaotuslikke gruppe nim. vastavalt nootide arvule grupis: 2 = duool 3 = triool Jne, 9= novemool 10 = detsimool jne METRORÜTMIKA Muusika vältuskorrastuse tasanditeks on: 1. vältusastmik 2. rütm 3. meetrum 4. tempo Rütm on helivältuste järgnevus. Rütm võib olla rangemõõduline e meetriline või vabamõõduline e a-meetriline. Rütmi erikujuks on suvavältusega vaba- e rubato-rütm. Meetrumi lähtesuuruseks ja koostisosaks on vältusastmikust vabalt välja valitud, kuid seejärel mõtteliselt pidevalt kasutatav mõõt- e tugivältus(valitud ühikvältus kui nn löök) ning meetrium kui rütmimõõt on tugivältuste süsteem(rütmi mõõtsüsteem, suuruste omavaheline võrdlemine) Meetriumi osadeks on: 1. ühepikkuste tugivältuste järgnevus e rütmipulss 2. tugivältuste ühepikkune grupp e takt. Taktis olevat tugivältust nimetatakse taktiosaks
Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). Kui ta sel ajal kirjutatu avaldas, nimetas ta need ,,Uuteks luuletusteks" ja mõistis sellega ise oma varasema luule unustusse. On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. 1910. lisandusid luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad"
reeglite järgi. Modernistlikul tekstil ei ole kindlat algust, keskpaika ega lõppu. Modernistid kasutavad teostes näiteks unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist. Tekstide osade vahel puudub põhjuslik seos, ka aja kronoloogilisus kaob. Modernismis kerkib esile autori ja lugeja ehk kaasautori suhe tekstiga. Modernistlikule luulele on omane traditsioonilise meetrumi kadumine, mida asendavad vabavärss ja vabarütm neis saavad tähtsaks suulisest kõnest pärit intonatsioonid, rõhud ja pausid. Siiski ei taotle modernism suulise kõne sarnasust, vaid lihtsalt võitles varasemate keelerituaalide vastu, otsides uut keelelist väljendust. Modernismi peamisteks väljendusvormideks said luule ja lühiproosa. Vene kirjanduses ongi võimalik esile tuua modernistlikke poeete. Poeedid järgisid aga avangardistlikke suundi.
Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli v abavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903- 1905 avaldas Enno „Lindas“ ja „Postimehes“ üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luulelaad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel. Tuntumad luuletused on nt „Kojuigatsus“, „ Rändaja õhtulaul“, „Vaene mees“. 6.Siuru – tegutsemisaeg, liikmed, tõekspidamised, tähtsus Siuru tegutses 1917-1919 ning oli eesti kirjandusrühmitus. Liikmeteks olid Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson ja Visnapuu. Lööklauseks oli neil „Carpe diem“ ja motoks „Loomise rõõm, see olgu meie ainus tõukejõud“
tuleb analüüsida tema enese kaudu vi. b) Strukturalism i. Kirjandusteksti vaadatakse autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i. Põhiobjektiks on mittestruktuur d) feministlik kriitika e) postkolonialistlik kriitika 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud · Silbirõhulise luule värsimõõdu ehk meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). a) Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum i. Sellega liituvad rõhuta silbid b) Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud; rõhuta silbid täidavad värsilangused e värsirõhkude vahed c) Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulist luulet ühtlustatud silbiarv
vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompositsioon algus, keskpaik ja lõpp (algus ja lõpp on tavaliselt avatud). Modernistliku kirjanduse lugeja mõistab teksti sisu alles tagantjärele, sest uued episoodid ei seostu olnutega. Modernistlik kirjanik loob teksti oma meetoditel: kasutab unenägusid, müütilise arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieeruvat kordamist jne. Traditsioonilise meetrumi asemel on vabavärss või vabarütm. Teksti osade vahel puudub põhjuslik seos ja aja vool on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. Lugeja pole enam kõikteadja ega hinnangute andja. 4. Mis vahe on mõistetel modernne ja modernistlik? modernsus -- tähistab järgnevalt objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev);
tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa" Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). Kui ta sel ajal kirjutatu avaldas, nimetas ta need ,,Uuteks luuletusteks" ja mõistis sellega ise oma varasema luule unustusse. On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. 1910. lisandusid luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad".
Saj kirikusse tagasi ja sai esindusžanriks Kirikumuusiku kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu žanrid ballade, rodeau ja virelai Philippe de Vitry (1291-1361) – muusikateoreetiline traktaat, ajastu nimi, kompositsiooni teooria Ars nova alusepanija, kirjutas muusikateoreetilise trakteedi “Ars nova”, mille järgi sai nimetuse kogu ajastu Johannes de Muris Vahelduv taktimõõt (siiani 3-osaline taktimõõt) ja polümeetria (mitmikmeetrum) -mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes Ars nova žanrid – motett, ilmalik seltskonnalaul Guillaume de Machaut – ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud terviklik missa. “La messe de nostre dame”-esimene terviklik missa ITAALIA KULTUU2 14. saj – Trecento 14. Saj Itaalia kultuuri nimetus See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand MADALMAADE MUUSIKA 15.-16. SAJANDIL Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg
muusikaajaloole sai omaseks alles tulevikus. ,,Saagale" sarnaseid külgi leidub ka selles teoses. Kontrastidest sai juba räägitud, kuid veelgi suurem sarnasus oli esimese osa lõpus, mis lõppes nagu ,,Saagagi" suure crescendoga. Teine osa (,,Adagio di molto") oli karakteri poolest palju rahulikum (nagu ikka kontsertidel). Barokile kohase kõla asemel oli kuulda nüüd tüüpilist romantismiaja viiulit. Kusagile ei kadunud ka Sibeliusele karakteersed kontrastid, ehkki meetrumi järsku kiirenemist ei kohanud. Ikkagi on tegemist adagioga ju. Üldiselt valitses teises osas aga kurvad, kohati lausa traagiliselt kurvad toonid. Kolme sõnaga kokku võttes oli tegemist maiuspalaga mõtlikule kuulajale. Selline pikk ärakustumine pole aga iseloomulik Sibeliusele, veel vähem soolokontserdile kui zanrile. Sellest aitas mõista ülimalt tantsuline kolmas osa (,,Allegro non tanto"). Selles osas ei lasknud Sibelius kordagi tempot alla, kuid ka siin ei puudunud kontrastid
Raasa=Raaga Taala on kindel rütmimudel Beatlid kasutasid esimesena neid elemente. Kuidas teose loomine toimub? Koos musitseerib trio (kolmik) raagatihe seos dzässiga, osaleb solist (looja, autor), keelpillimängija (burdoonkeelpill tampura), löökpillimängija. Igal oma positsioon. Oluline dünaamiline skaala: Sissejuhatus (solist, keelpillimängija) vaikne ja aeglane Peaosa (solist, keelpillimängija, löökpillimängija paneb teaose meetrumi e.taktimõõdu paika) tempo kiireneb ning on dünaamiline tõus Impro - teos lõpeb järsult Kestus 5 min-paar tundi Igal teos erinev, uus teos, kuna impro raaga valitakse rangelt Pillid: Põnevad, huvitavad Palju löökpille ja värvipille, kulinaid seotud tantsu- ja teatrietendustega Keelpillid: suurus, kuju erinev NB! Oluline keeled 1)Põhikeeled 2)Põhikeelte all resonaatorkeeled 3)Burdoonkeeled
teadlaste töödes nagu K. Taranovsky, J. Levy, M. P, Mayenova, L. Pszcholowska, A. Wierbicka, J. Woronczak, Z. Kopczyska.1 Viimane kümnend tõi endaga kaasa värsiteaduslike uurimuste uue laine Nõukogude Liidus. Ilmusid A. Kvjatkovski, V. Holsevnikovi, P. Rudnevi, Jaak Põldmäe jt. artiklid. Akadeemik A. Kolmogorovi grupi (A. Kondratov, A. Prohhorov.jt.) uurimused rikastasid teadust paljude poeetide meetrumi- ja rütmistruktuuride täppiskirjeldustega. Iseäranis tuleb esile tõsta avara semiootilise haardega silma paistvaid M. Gasparovi töid. Ei saa pidada juhuseks, et eriti värsi madalamate tasandite uurimine on teinud nii tähelepanuväärseid edusamme. Tänu üksuste täpsele diskreetsusele, nende formaalsele iseloomule ja võimalusele opereerida kirjandusteaduse seisukohalt suurte arvudega osutusid just need tasandid sobivaks statistiliste meetodite kasutamisel neile omase matemaatilise
Tema kaasaegsetel oli tema luulet oli seitse või üheksa raamatut (esimene neist koosnes originaalis 330 salmist). Säilinud on vaid fragmendid, pikim neist (seitse salmi) on Aphrodite appikutsumine armastatud naise pärast. Ta kirjutas Aioolia murrakus, erinevates meetrumites, millest üks on tema auks nimetatud inglise keeles Sapphic. Tema värsid on armastuslüürika klassikaliseks näiteks, iseloomustatuna tema armastusest naiste, looduse suhtes, otsesest lihtsusest ja ideaalsest meetrumi valdamisest. Ta mõjutas paljusid hilisemaid poeete, näiteks Catullus, Ovid ja Swinburne.16 Katkend Sappho epitalaamionist: Hei, tõstke kõrgele lagi, oo, Hümenaios! Kõrgele, puusepad, üles! oo, Hümenaios! Peigmeest ootame, kes on kui Ares, Pikem veel kõige pikematest meestest. Sappho loomingu näidis ja tõlge inglise keelde vt Lisa 1. Anacreon (670-485 a eKr) kreeka lüüriline poeet Teosest, Ioonias. Elas Samosel ja Ateenas, kus tema patrooniks oli Hipparchus
retsensioone. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 19031905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. Krediidiühingus töötamise kõrvalt hakkas Enno 1914. aastal Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. Juba Eesti Vabariigi ajal, 17. juulil 1918
Rütm on terviku liigendus meeleliselt tajutavateks osadeks. Rütmiliigenduse aluseks peetakse vastavat dispositsiooni inimese psüühikas, mis vajab rõhulise ja rõhuta vaheldumist. Rütm on niisiis sarnaste ning sarnaselt reastatud osade perioodiline kordumine. Meetrum luules ja takt muusikas märgivad rütmilist liikumist organiseerivate ühikute kindlat kordamist. Rütmiühikute (värsijalgade) perioodiline kordumine värsis moodustab meetrumi. * Üks pikk silp ja lühike silp annavad trohheuse (--V). * Vastupidises järjestuses tekib jamb (v--). * Üks pikk ja kaks lühikest tekitavad daktüli (--vv). Värsirida e. värss on kahe või rohkem kui kahe rütmiühiku (värsijala) ühtum. Kuidas inimene hakkas sõnu kordama rütmiskeemis, pole päris selge. Kindlasti tunnetas ta selle organiseerivat funktsiooni ja tajus ka alateadlikult elus esinevat kvantitatiivselt erinevate osakeste vaheldust.
Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Johannes de Muris (u.1295-1351) 2-osaline taktimõõt > vahelduv taktimõõt, polümeetria, isorütmika (lk. 83) Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7. Guillaume de Machaut (u.1300-1377) ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud missa, viimane truväär Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor
kompositsiooni teoreetilised alused. 6. Johannes de Muris (u.1295-1351) 2-osaline taktimõõt > vahelduv taktimõõt, polümeetria, isorütmika Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7. Guillaume de Machaut (u.1300-1377) ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud missa, viimane truväär. Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid
sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsisüsteemid ja värsimõõdud. Silprõhulise luule meetrumi (e värsimõõt) kujundavad kõnetaktid (e värsijalad). Kõnetakti loob rõhuline silp, millele liituvad rõhuta silbid. Rõhusilbid täidavad värsirõhke (e värsitõuse), rõhuta silbid värsirõhkude vahed (e värsilangud). Nende korrapärane vhaledumine tekitab kõnerütmi, tulemuseks on ühtlustatud silbiarv. Kõnetakt võib koosneda liht- või liitmõõtudest. Peamised kõnetaktid (tõus/rõhuline silp –, lang/rõhuta silp ˘): trohheus – ˘; jamb ˘ –;
! Rõhusilpe hääldatakse tugevamini, rõhutuid nõrgemini. Rõhusilbid sarnanevad omavahel, vastandudes rõhuta silpidele, ning vastupidi. Kõik pikad silbid vastanduvad lühikestele, ülipikad nii pikkadele kui lühikestele silpidele. Kui sarnaste tunnustega keeleosakeste (nt silpide) vaheldumine on korrapärane, tekibki ühtlane kõnerütm, mis on luule põhitunnuseks. Seega lähtub luule keele rütmilistest eeldustest. VÄRSISÜSTEEMID JA -MÕÕDUD Silbirõhulise luule värsimõõdu e meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). Värsijala loob rõhuline silp- värsijala tuum, millega liituvad rõhuta sibid. ! Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed. ! Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. Värsimõõdud--> lihtmõõdud ! ! -> liitmõõdud
Ka filosoofilised mõtisklused. 117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Uuendusmeelsed luuletajad, eeskujuks Aleksandria hellenistlikud poeedid. Nt Catullus Põhimõtted/eelistused: lihvitud ja poleeritud lühiluule, haruldased süzeed ja motiivid, linnalikkus, peenus. Teemad: armastus, armukadedus ja vihkamine; pilge kõrgemalseisjate pihta, lihtrahva põlgus. Mitme luulezanri ja meetrumi kasutamine. Uuenduslikkus luules. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kuulus neoteerikute hulka. Kreeka arhailise luule eeskuju. Kirjutas lühiluuletusi, epigramme, 8 pikemat ballaadilaadset luuletust. Armastusluule (nt Lesbiale: "Vivamus, mea Lesbia, atque amemus..."). 119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia
· Revolutsioonilisus Roomas: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline järgimine (varem: sporaadiline, nt Laevius 1. saj eKr) Neoteerikute luuleideaalid · Lühiluule (väheldane raamatukene, ,,värsikesed", ,,vallatused") · Lihvitus, poleeritus · Haruldaste süzeede ja motiivide kasutamine: õpetatud (doctus), linnalik (urbanus), haritud, peen, uuenduslik · Vormi ja sisu massiivsuse vältimine · Mitme luulezanri ja meetrumi kasutamine · Teemad: · 1) armastus selle mitmepalgelisuses, armukadedus, vihkamine; · 2) pilge kõrgemalseisvate isikute aadressil; · 3) lihtrahva põlgamine. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kogu 116 luuletusega: armastus selle eri nüannsides (kiindumus, armukadedus...) Esimene kreeka arhailise luule eeskujudel kirjutanu Roomas (Sappho
Selline tanija "taandamine" "liikuvaks objektiks" on võimalik koreograafid epuhul, kes näevad tantsijat kui instrumenti, mitte kaastöövõimelist kollaboraatorit. Arbitrary rütmid ei ole loomulikd tantsiajel, kes on harjunud looma hingamise rütmist lähtuvalt, materjal võib neile tunduda mehhaaniline ja ilmetu nägu võib neile mõjuda "väljenduseta" näona. MEETRILINE rütm on selline, milles aeg on jaotatud ühtlaselt mõõdetavateks osadeks. ¾ rütm loob swingiliku, kiikuva meetrumi, tekitades ka liikumises kulgemise ja momentumi (peatumise) tunde. 2/4 rütm loob marsitaolise , pulseeriva meeleolu, tekitades positiivsema, aktiivsema tunde. Ebaregulaarsed rütmid (5 -7-jne.) on rahutud, koosnedes 3-st ja 2-st. Meetriliste rütmide puhul on tantsijal vaja ära tunda rütm ja sellele järgneda.Iga sotsiaalse tantsu praktiseerija teab seda. Jazz tants on üks meetrilis tantsu näiteid, kus kasutatakse ohtralt sünkoope ja fragmenteeritud kehaliikumisi.
Stabreim = alliteratsioon. Hiljem, 11-12.saj Saksamaal ja Inglismaal tekib riimitud värss, mis asendab rõhulise alliteratsioonivärsi. Siire enjambement või luulerea piiri rikkumine, ühe sõna osa viiakse teise rea algusesse. Mõnikord kujutelm endaga, viib su läbi maailma, mis magab. A. Alliksaar Kuidas, kuidas mitte raisa- 21 ta nüüd aega ja raha... M. Under Värsiskeemid kujunevad meetrumi ja rütmi alusel. Rütm on individuaalne, meetrumist kõrvale kaldumise skeem. Värsisüsteemid 1. silbiline ehk süllaabiline süsteem. Korrastatud silpide arv. Haiku (5+7+5 silpi) ja tanka (5+7+5+7+7 silpi), jaapani süllaabikat on raske tõlkida. Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a. välteline ehk kvantiteeriv. Pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Vanakreeka, ladina, araabia, sanskriti keeles. Klassikaline on
32-taktiline AABA lauluvormis või 12-taktiline bluusivormis teema. Džässis on kirjutatud ka ulatuslikuma/keerulisema vormiga teoseid, näiteks G. Gershwini ooper “Porgy ja Bess”, D. Ellingtoni religioossed süidid, M. Legrandi ooper-film “Rochfordi tüdrukud”, U. Naissoo “Eesti süidid” jne, kuid see on siiski kaduvväike osa kogu džässirepertuaarist. 44 Tihti väidetakse, et free jazz’is pole svingi. Sving on aga kadunud vaid seoses meetrumi sümmeetriaga, eksisteerides siin nn “hõõrdumisena” erinevate rütmikihistuste vahel (Berendt 1999: 199). 45 Kuna traditsionaalse džässi algaegadel oli suur osa seda mängivatest muusikutest iseõppijad, ei pööratud selles stiilis erilist tähelepanu kõla kvaliteedile, tähtsam oli vitaalsus. Svingi väljakujunemise ajaks oli peale kasvanud juba uus põlvkond haritumaid muusikuid, kes suutsid mängida vastavalt svingi heakõlalistele kaanonitele.
annaabi.ee 
