Retsensioon M. Lauri raamatule Eesti ala valitsemine 18. sajandil Raamat ,,Eesti ala valitsemine 18. sajandil" annab laialdase ülevaate Eesti ala valitsemisest läbi 18. sajandi. Raamatu sissejuhatus toob esile 18. sajandil mujal Euroopas levinud ideed ja meelestatuse, mis on taustinformatsiooniks mõistmaks Vene valitsejate riigijuhtimise viise ja selle muutumist 18. sajandi jooksul. 18. sajandil domineeris absolutistlik valitsemisvorm. Levisid ideed valgustatud monarhist. Preisi kuningas Friedrich II Suure (1740-1786) öeldu ,,Valitseja on riigi esimene teener" sai valgustatud absolutismi tunnuslauseks (Laur, M 2000, lk 11). Venemaale ja Baltikumi jõudsid valgustusideed hiljem, Katariina II Suure valitsemisajal (1762-1796).
austamine. Pealtnäha väga lihtne ning õiglane, kuid peab tõdema, et tegelikult on asi õiglusest kaugel. Taaskord kasutan sõna ‘korruptsioon’, kuna see kirjeldab väga hästi, mis tegelikkuses demokraatia on. See on mäng, milles võitjad on need, kes suudavad kõige paremini luua pettekujutelma paremast ja ‘’õiglasemast’’ maailmast. Kas või meie riik, kus parteid hakkavad valimiste eel palju ühiskonna rahulolu ja optismistliku meelestatuse saavutamiseks tegema, ehitades kirikuid ja parandades teid, kuid valimiste järel naastakse külmasüdamliku ning hoolimatu käitumise juurde, rahvas väljendab enda soove ning arvamust, kuid see jookseb mööda kõrva poliitikute kõrvadelt maha. Kuigi esineb niiöelda mitmeparteilisus, siis tegelikkuses domineerivad meie riigis kindlad 4 parteid (SDE, KEK, IRL ja RE), väikeparteide püüdlused ja töö jääb põhjusetuks. Ma ei väida, et meie riik
ideede täiustamise ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on raske töö. Uuenduslikkus. Loovaid inimesi motiveerib idee, innovaatorid on huvitatud tulemusest ning ideede edukast kasutamisest. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Organisatsioonikliima "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda. Demokraatlik eestvedamisviis juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur pole kontrolliv. Uudsed moodused probleemide lahendamiseks Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi Struktuurid ja süsteemid paindlikud, vähe reegleid, kõrge autonoomia. Süsttemid (tasu ja tunnustus) toetavad loovat arengut. 22
8.Õigus jääda opositsiooni Sisuline demokraatia: Kõik eelnevad tunnused; neile lisanduvad Reageerimine kodanikearvamustelejasoovidele Inimestevõimalusjasoovosaledaühiskondlikusjapoliitiliseselus Demokraatlikpoliitilinekultuur: truudusdemokraatlikeleväärtustelenaguavatus, sallivus, lepitusjavabadus Vabariiklik demokraatia lisab eelnevatele veel ka kodanike kohustatuse poliitikas osalemiseks, lojaalse (põhiseadus)patriootilise meelestatuse. Demokraatia liigid: 1. Otsene e vahetu demokraatia: võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul(kärajad, veetše), rahvahääletuseja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse(kodanikuinitsiatiiv) kaudu 2. Kaudne demokraatia e esindusdemo..- inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. 3. Osalusdemokraatia-ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellistvalitsusvormi, kus oma arvamust oodataksekõigilthuvitatud isikuilt
tegemist kogemuste vahetamisega, mis parandab töö kvaliteeti. Autorite arvates on miinuseks, aga see, et komandotasandil tekivad kuulujutud, kuna aetakse segamini faktid ning isiklik arvamus. See ei ole suur probleem, kui arusaamatus tekib vähe olulise küsimuse arutamisel, aga kui vahetu juht tervet komando isikkoosseisu puudutava teema arutamisel lähtub isiklikust arvamusest mitte ametlikust seisukohast, põhjustab see alluvate negatiivse meelestatuse ning motivatsiooni languse. Näitena võib tuua olukorra, kus juht pidevalt räägib, et komando suletakse ning soovitab alluvatel uut tööd otsima hakata ja tulemus on alamehitatud ning alamotiveeritud meeskond. Info kadumist põhjustab ka see, et inimene kuuleb seda, mida ta kuulda tahab ja nii läheb tahtes või tahtmata osa infot kaduma. Valikuline kuulamine võib olla põhjustatud mitmetest asjaoludest näiteks antakse alluvale olulist infot ajal, mil ta täidab mõnd teist
käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel koonduslaager · Gestapo Poliitilise meelestatuse kontroll · Sturmabteilung kaitsesid natside koosolekuid ja ajasid laiali kommuniste(istungitelt ja koosolekutelt) Sõjaväestatus rasketööstuse eelisarendamine; · Eesmärk über töötada Versaille´i rahuleping ehk uus sõda?! · Ülemaailmne revolutsioon · 1935.a. asusid uuesti sõjaväge taastama Reini demilitariseeritud tsooni ehitati sõjaväebaasid ja seati sisse üldine sõjaväekohustus. Sise ja välisvaenlased:
_ Sigimispartneri leidmine _Feromoonid- ained, mis toodetakse ühe looma poolt, et anda haistmise kaudu teistele loomadele infot _Mokapööramise reaktsioon (flehmen responce) _Vomeronasaal- e Jacobsoni organ Maitsmine _ Sõralistel 10 000- 20 000 maitsmispunga _ Kassidel ~500 maitsmispunga _ Koertel ~2000 maitsmispunga _ Inimesel ~10 000 maitsmispunga _ Kanadel ~20-30 maitsmispunga Häälitsemine _ Partneri leidmiseks _ Territooriumi kaitseks _ Ohu olukorras hoiatuseks _ Enda meeleolu ja meelestatuse väljendamiseks _ Stressi väljenduseks Kuulmine _ Väliskeskkonnast info saamiseks _ Liigikaaslastega suhtlemiseks _ Ohust teadasaamiseks _ Partneri leidmiseks _ Territooriumi kaitsmiseks _ Saagi leidmiseks Puudutused _ Sotsiaalsete sidemete loomine järglaste ja liigikaaslastega _ Tugevdab sotsiaalseid sidemeid _ Hügieen _ Toidu leidmine _ Info keskkonna kohta 41. Sotsiaalsete gruppide sisesed suhted _ Isasloomad omavahel _ Emasloomad omavahel _ Isasloom- emasloom _ Vanem- järglane
Poliitiliste ja ühiskondlike arutelude kadumine, artiklite lühenemine, üldinimlikud teemad. Ajakirjade arvukus kasvas, sest need viljelesid „kergemaid“ teemasid, õpetasid inimesi jne. : Ajakiri Kõigile, Huvitav Zurnaal, Maret jt. Loomingu vastu Varamu (riigi poolt, Visnapuu juhtfiguur, paremad palgad, võimalused, eelistatus jne)1937. Looming- F.Tuglas, ilmus Tartus, linnas mis oli ja jäi vabariigi lõpuni pigem opositsioonilise meelestatuse kandjaks . Loomingu kallale ei saanud minna (kultuurkapitali enda rahastatus) ja nii antigi pigem tema vastast väljaannet välja- Varamu. Riigiasutused hakkasid ajakirjanduse peale kaebama. Kontrolli all ka kuulutused- see oli iga väljaande oma otsus, kas avaldati kuulutusi või ei. Siis hakati kuulutuste seast otsima ka n-ö salajasi kokkusaamisi/kokkukutsumisi. Koosviibimiseks/koosolekuks tuli eraldi luba taotleda, aga seda anti harva, seega hakati neid asju ajama kuulutuste teel
3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ....). Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi. Leia ja lahenda probleem. Täida lünk turul. 11. Loovus ja innovatsioon. Loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis. LOOVUS – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Loovus on ideede loomise kulg. Loovust organisatsioonis soodustavad: 1. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standarditesaavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud.. 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. 4. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi. 5
Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. 21. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Seda soodustavad tegurid: Organisatsioonikliima: atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak; töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur: see ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist Ressursid ja oskused: värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi
Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt ja isegi veidralt Väljakujunematu – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostöös, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid Organisatsioonikliima – „atmosfäär“ on olemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil – juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur – mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist.
me kunagi sekkunud ega kavatse seda teha ka edaspidi. Kuid nende riikide puhul, kes on oma iseseisvuse ametlikult välja kuulutanud ja säilitanud omariikluse ning kelle iseseisvust me oleme pärast põhjalikku kaalutlemist õiglaste põhimõtete alusel ka tunnustanud, ei saa me ühegi Euroopa võimu sekkumist rõhumise või muul viisil kontrolli võtmise eesmärgil pidada millekski muuks kui Ameerika Ühendriikide vastase meelestatuse väljenduseks. Hispaania ja nende uute riikide vahelises sõjas kinnitasime viimaste tunnustamisel ametlikult oma neutraalsust. Seda põhimõtet oleme me järginud ja kavatseme seda teha ka edaspidi, kui just meie valitsuse pädevate asutuste hinnangul ei toimu muutust, mis tingib hädavajalikud ümberkorraldused Ameerika Ühendriikide julgeoleku tagamiseks. Hispaania ja Portugali hiljutised sündmused näitavad, et Euroopa olukord on endiselt ebakindel
Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonilist loovust soodustavad: Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
· Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. · Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. · Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. · Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud · Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. · Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
· Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. · Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. · Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. · Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud · Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist. · Ressursid ja oskused värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
eksperimenteerida. Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
Loovad nimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee. - Innovatsiooni korral on olulise tähtsusega ajastamine, et oleks võmalik edu turul. 21.Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Organisatsiooniline loovus – protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressurside transformeeruvad innovatsioonid. Olulised on: autonoomia, teisitimõtlemini, väljakujunematus. Soodustavad tegurid: -Organisatsioonikliima – „atmosfäär“ on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljendada, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist -Demokraatlik eesvedamisstiil – juhtidel loovusele avatud hoiak; töötajateledastatakse sõnum,et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud -Organisatsioonikultuur – ergutab probleemide lahendamiseks uudseid meetodeid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist. -Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi
2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ka vabadusel peab olema suund! 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist
* Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. * Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. LOOVUST SOODUSTAVAD: Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi
2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid: 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ka vabadusel peab olema suund! 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma.
eksperimenteerida - Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt, veidralt - Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Loovust organisatsioonis soodustavad tegurid: Organisatsioonikliima : atmosfäär on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist Demokraatlik eestvedamisstiil : juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma, välditakse kontrolliva ja direktiivse kultuuri kujunemist. Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi
2) Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandartselt ja isegi veidralt. 3) Väljakujunematus – loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Loovust organisatsioonis soodustavad: 1) Organisatsioonikliima: „atmosfäär“ on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2) Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. 3) Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse „kontrolliva“ ja „direktiivse“ kultuuri kujunemist. 4) Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
• Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. • “Vana” tuleb hävitada, enne kui “uus” saab koha sisse võtta. • Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. • Arvutid ja masinakirjutajad. • Isesõitvad autod ja autojuhid. Loovust organisatsioonis soodustavad 1. Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega – ka vabadusel peab olema suund! Loovust organisatsioonis soodustavad: 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma
2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2. Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud. Loovus peab olema kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega ka vabadusel peab olema suund! 3. Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse "kontrolliva" ja "direktiivse" kultuuri kujunemist
Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk
tööde lõpetamises. Temalt on palju igasuguses žanris kirjutisi. Ta on palju kasutanud näiteks muinasjutu žanri (vt mida kirjutasin unenäolisuse kohta Novalise juures). Saksa romantismis eristatakse 3(?) koolkonda: Jeena romantikud Heidelbergi romantikud ???? grimmid äkki? Heidelbergi koolkonnast on oluline Clemens Brentano. Valdavalt luuletaja aga kirjutanud ka mõningaid jutte ja osalenud rahvaluule kogumisel. Oma romantilise meelestatuse sai ta jeenast. Ta kirjutas üliromantilisi asju – näiteks romaan „Godwi“. Saksa rahvalaul paelus Brentanot suuresti. Sellega tegelesid veel varem ja hiljem ka Goethe ja vennad Grimmid – see oli populaarne. Rahvaluule kogumise tulemuseks Brentanol oli kogumik „Poisi võlusarv“. Rahvalaul hakkas väga Brentano luuletusi mõjutama. Samal ajal hakati nende luuletuste sõnadele tegema viise -> tekkis nähtus lauldav värss ehk Lied. Peamine Brentano kirjutamise teema oli armastus
pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt. Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne.
· Kohustus ära hoida sunnitud kadumisi. St kui riigis toimuvad kadumised, millele pole normaalset seletust, siis uurimisorganitel on kohustus selliseid juhtumeid uurida ja edaspidi ära hoida. Mõnes mõttes sinisilmne seisukoht, kui riik seisab kadumiste taga, siis on ebatõenäoline, et ta hakkaks uurima enda korraldatud kadumisi. · Kohustus uurida kahtlasi surmasid. Nt isik kaob ära varasema poliitilise meelestatuse tõttu. Õigus elule laiendavad tõlgendused · Sotsiaalne lähenemine ütleb, et õigus elule sisaldab õigust toidule, õigust asjakohasele meditsiini- ja sotsiaalabile. Riik peab tegema midagi enamat, sest inimesel peavad olema ka võimalused elus püsimiseks. · Patsifistlik lähenemine selle pooldajad väidavad, et kuna inimesel on õigus elule, siis igasugune relvakonflikt on õigusvastane. Lähenemine on naiivne.
ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4. Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et... a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga. Sedasi määratles eksistentsiaalset situatsiooni Camus, kes on öelnud ka seda, et me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse.
Ettevõttes tuleb pidevalt jälgida, kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt. Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid. Inimressursid töötajate koosseis, voolavus, arendamine, motiveeritus jne.
kuidas lai üldsus suhtub tema tegevusse ja tootesse. Mainet aitab tõsta näiteks osalemine heategevuses, tarbijate pretensioonide heastamine jmt. · Firmasisesed huvigrupid need on firma juhid, teenistujad, töölised jt. Huvigrupi inimeste informeerimiseks ja motiveerimiseks on soovitav üllitada vastavad infobülletäänid. Kui töötaja on heal arvamusel oma firmast ja selle tootest, siis kannab ta selle positiivse meelestatuse teistelegi huvigruppidele, nii sisemistele kui välistele. 13. Konkurentsi liigid · Täielik konkurents esineb turul, kus on palju homogeense kaubaga kauplevaid ostjaid ja müüjaid. Osalejaid peab olema nii palju, et ühe tegevus ei mõjuta märkimisväärselt turgu. Turu avatus ei võimalda ülisuuri kasumeid ja kooskõlastatud tegevust. Iseloomulik tooraine ja
annaabi.ee 
