Romantismiaja küsimuste vastused. 1. Romantism oli väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid.Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. 2. Revolutsioonilises võitluses osalesid aktiivselt heliloojad Hector Berlioz, Richard Wagner, Fryderyk Chopin, Frence Liszt. 3. Kriitiliste realistide eesmärk oli elu kainelt analüüsida ning juhtida
Eriti uhked olid suured kaitserajatisteta lossid, mis oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis müüt labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust. Ornamendis kasutatakse stiliseeritud mereloomi ja .taimi. Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati olevat ladunud kükloobid, ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel oli kullasepakunst.
ROKOKOO KUNST Milliseid kunstiliike hõlmas ROKOKOO? Hõlmab: · sisekujundust (Bernini, Rubens, Rembrandt, Vermeer van Delft, Velazques, Watteau); · mööblit, · maalikunsti (kujutav kunst valgus ja vari, dünaamika); · rõivastust; · tarbekunsti; · ehituskunsti (kirikud, lossid, pargid); Millised on rokokoo kunsti iseärasused? Rokokoo näoli oli tegemist 18. sajandi kunsti- ja kirjandussuunaga, milles teadlikult rõhutati kergmeelset meelelisust ja mängulisust. Sellele lisandus tavaliselt ka huumor, iroonia või satiir. Rokokoo järgis carpe diemi põhimõtet nautida maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. Milline oli rokokoo aegne mööbel? · Rokokoo aegne mööbel oli kerge ja mänglev, istmete piirjooned lainjad. Lisandus suurel hulgal erinevaid uusi esemeid. · Näiteks uut tüüpi istmed:
Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja. Pedro Calderon barokidramaturg ,,elu on unenägu". Klassitsism seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2
Mõisted: Barokk stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Maailm on lõhestatud ja kaootiline · Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi, · Vastandati näilikku tegelikuga · Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist · Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja
suur osa improviseerimisel. Kreeka muusikaõpetus Kreeka helisüsteem- Oktav jaguneb seitsmeks astmeks. Kreeka helilaadid-Loetakse ülalt alla. · Dooria-mehelik, julgust sisendav · Früügia-metsik, kirglik · Lüüdia-Kaeblik, õrn Filosoofid: · Pythagoras-õpetas muusikalist intervalliõpetust. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos arvsuhetele. Muusika peegeldab maailma. · Platon-kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris ''uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust. · Aristoteles-eristas kombelist ja meelelist muusikat.Omistas suurt tähendust esteetilistele väärtustele. · Aristoxenes-üks tähtsamaid Vana-Kreeka muusika õpetlasi. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Uskus, et kõrgeimaks otsustajaks on kõrv, mitte mõistus.
Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist. Nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust · Tuntuim esteetikaalane töö `' Laokoon'' · Rajas saksa kodanlase draama ja tema näident on `' Minna von Barnhelm'' · 1796 esimene Saksa rahuslikkomöödia · Lessingu arvates võib peategelane olla tavaline inimene oma nõrkuste ja puudustega · Eitas tragöödia õpetlikku vajadust J.G. HERDER 1744-1803 · `' Tormi ja tungi'' liikumise juht · kogumik `' Rahvalaulud'' sisaldas rahvaluule kõrval tõlgitult paljude teistegi
15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust. Pärast seda kui türklased vallutasid Konstantinoopoli, põgenes sealt suur hulk kunstnikke Itaaliasse, kuhu nad tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit. Renessanss 15 sajandi Itaalia kirjanduses. Renessansi kirjanduse allikad Renessansi kirjanduse allikad Araabia + idamaad, antiik, keskaja kirjandus. Francesco Petrarca (Firenze): poeet, mõtleja, teadlane. Kirjutas armastusluulet (Laura). Väga hea antiigi tundja. ,,Riimid" (317 sonetti, 29 kantsooni).
1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism)
helisüsteem. Kreeka helilaadid: 3 võimalikku järjestust annavad 3 põhilist helilaadi: · Dooria Aristotelese järgi mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav · Früügia metsik, kirglik, ekstaatiline · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Pythagoras õpetus arvudest. Fikseeris esimese helisüsteemi matemaatilised suhted, Kosmos samadel suhetel. Platon järkas Pythagorase õpetust, kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone ning kritiseeris ,,uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse. Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia uute tekstide laulmine b)
suurehulgal teoseid. Kujutas oma töödes rohkem lihtrahva igapäevast elu ja püüdis edasi anda ka religioossetsõnumit, milest lihtrahvas sai aru ning kirik toetas teda. Maalide kompositsioon on väga erinev- inimes on tema maalidel ei ole ainult näoga vaataja poole. Püüab vaatajat sellega tuua maaliruumi. Piltide ruumilisuse saavutab tumeda ja heledaga, valgusallikas tuleb ülevalt keskele ehk keldriluugi valgus. Inimes on tõetruud. („Lauto mängija“). Näha on meelelisust ja lopsakust. Ta muutub kiirelt populaarseks kogu Euroopas ja tal on palju järgijaid. Itaalias oli tal üks järgijatest naiskunstnik Gentileschi, kes kujutas oma töödel Piibli naiskangelasi („Juudit ja tema teenijanna“). Carracci’d ja nende järgijad rajavad kunstiakadeemia, selle jaoks, et eristada ennast käsitöölistest. Gonolya(?) akadeemia juhiks saab üks vendadest. Püüavad kujutada asju realistlikult aga läbi kõrgbarokki, otsides ilu. Kehade puhul on
früügia metsik, kirglik, eksaatiline. lüüdia kaeblik, õrn, intiimne. 13. Iseloomusta alljärgnevate filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Pythagoras Muusika helid ja kosmos alluvad samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailma korraldust. Esimene helisüsteemide matemaatiliste suhete fikseerija. Platon Muusikas peab olema range kord ja traditsioonid. Kritiseeris ``uue muusika'' meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles Muusika on tähtis kasvatus ent ka meelelises naudingus. Tähtsad on esteetilised värtused. Aristoxenes Kõrgeim osutaja on kõrv, mitte mõistus. Inimese hing on keha harmoonia. Süstematiseeris rütmiõpetuse. Varakristlik muusika liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 2. Nimeta varakristliku muusika laulutüübid ja seleta nende tähendus.
põgenejaks on don Giovanni koos oma koomilise ,,varju", teener Leporelloga. Ülejäänud tegelastel on hulk põhjusi don Giovannile kättemaksu soovida. Seda eriri donna Annal ja tema peigmehel don Ottaviol, sest ebavõrdses duellis on don Giovanni tapnud komtuuri, donna Anna raugast isa. Inimlik kättemaks, mis on koomilise lavataguse telg, ei suuda midagi don Giovanni vastu, kehastab romantilise deemonina elujanu ja meelelisust. Avastseenis surmatud komtuur jälitab aga peategelast tema saatusena ning tema kivikuju ilmub ooperi lõpul kõrgema kättemaksuna. Selles stseenis saavutab peategelane traagilise ülevuse oma väljakutses saatusele, milles ta lõpuni endaks jäädes hukkub. Mozarti viimane ooper ,,Võluflööt" tuli Viinis lavale napilt kümme nädalat helilooja surma. Selle tellis ääralinnateatrile Mozarti sõber Emanuel Schikaneder ja kirjutas ise ka muinasjututeemalise libreto
fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas “kombelist” ja “meelelist” muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks “kõrgemaks otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv.
Kehad jaotuvad regulaarseteks ja ebaregulaarseteks. Regulaarsed kehad on kehad, millel on võrdsed tahud, näiteks kuup. Ebaregulaarsed on näiteks kivirahnud. Vormi ilmekus sõltub vormi loetavusest ja lihtsusest. Arusaadavamad vormid on punkt ja joontest sirgjoon. Pindadest on maastikukujundamises olulisem horisontaalne tasand. Kehadest on lihtsamaid ning arusaadavamaid kuup ja ristkülik. Paljudele vormidele on hakatud aja jooksul omistama mingisuguseid tähendusi ning meelelisust, mistõttu vastava vormi nägemine seostub teatud meeleoluga, näiteks rippuvate okstega puid nimetatakse leinapuudeks. 1.4 Vormi tajumine Vormi tajumisel on tähtis valguse ja varju vahekord ning keha asend vaataja suhtes. Väga eredas valguses, hämaruses ei taju inimene keha omadusi. Vormi omadustest mõjutavad vormi tajumist põhiliselt vormi suurus, massiivsus ja dünaamilisus. Suurus on vormi olulisemaid omadus, see on suhteline. Inimene tajb suurusi, võrreldes neid omaenda
Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas "kombelist" ja "meelelist" muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks "kõrgemaks otsustajaks" mitte mõistus, vaid kõrv.
saaksid selgitatud teadusliku teadmise võimalikkuse tingimused. Kriitika tähendab siin esma- joones erinevate tunnetusvõimete üksteisest piiritlemist ja analüüsi. Kaheks peamiseks inimlikuks tunnetusvõimeks on Kanti järgi meelelisus ja mõtlemine. Meelelisuseks nimetab Kant “võimet (retseptiivsust) saada ettekujutusi nii nagu objektid meid afitseerivad” (B 33). Meelelisuse oluliseks tunnuseks, millele eespool toodud definitsioon osutab, on “retseptiivsus” – meelelisust käsitleb Kant iseendast passiivse võimena, mis pelgalt võtab vastu mõjutusi milleltki, mis on tegev meie tunnetusvõimetest sõltumatult. Mõtlemine seevastu on Kant järgi “võime ise ettekujutusi luua” (B74jj) ning seda iseloomustab seega spontaansus. Mõtlemine on ettekujutuste kujundamise ja seostamise spontaanne võime. Kõige üldisemaks nimetuseks, mida Kant kasutab teadvuse elementide tähistamiseks, ongi ettekujutus (Vorstellung)
Roomas maalib Leonardo oma viimase suure pildi. Keegi ei tellinud seda temalt ega saanud ega ostnud seda endale tema eluajal. Küllap on see pilt vana mehe monoloog iseendaga. Pimeduses on nähtav pooleldi paljas inimene, raske on mõista, kas see on mees või naine, ta ainult kutsub endaga kaasa ja proovib mähida vaatajat enda saladusse. Parem käsi sihib ülemist maali serva, vasak käsi on rinnal, hoiab käes risti ja samuti sihib maali serva poole. Temas on ilus, füüsilist meelelisust ja hingepuhtust, aga ka tundmatut nähtust ja müsteeriumit kõike, mis Leonardot eluajal on ahvatlenud. Kujutatut on "Ristija Johannest" (1513-16, Louvre, Pariis), ent see kuju on pigem paganlik jumalus kui pühak. Leonardo tegi ka teadlasetööd. Pidevalt mõtles ta välja midagi uut, leiutas sõjamasinaid, jalgratta, töötas välja vana eeskujuliku linna plaani oma kokkupandavate majadega ja kirjutas uurimustöö veest. 2
Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks olema Ristija Johannesega. Võib oletada, et ta maalis selle seetõttu, et tahtis kehastada viimases maalis kõike, mida elus oli veedelnud. Temas oli nii ilu kui ka füüsilist meelelisust, hingepuhtust. Lõpuks polnud Leonardo võistlejaks enam ei Michelangelo ega Raffael, vaid tühine sakslane tema töökojas. Kui ta kirjutas oma luuletuse inimsoo hukkumisest läks tal silme ees häguseks. Ta langes oimetuna põrandale. Esimest korda pidi ta endale arsti kutsuma. Ta pihib päevikule: ,,Medicid mu lõid ja Medicid mu hävitasid." Leonardo lahkub Igavesest Roomast. ,,Olen õppinud elama, olen õppinud surema" Leonardol oli kaks suurt eelist
Seesmised hüved on head oma loomuse tõttu, instrumentaalsed on head sellepärast, et nad on tõhusad meie seesmiste hüvede saavutamiseks. 14. Palun selgita `seesmise väärtuse' kahte erinevat tähendust! Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed
Seesmised hüved on head oma loomuse tõttu, instrumentaalsed on head sellepärast, et nad on tõhusad meie seesmiste hüvede saavutamiseks. 14. Palun selgita ‘seesmise väärtuse’ kahte erinevat tähendust! Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel? Väärtused on moraali vallas kesksed
(Amadis kaitseb ülekohtu ja vägivalla ohvreiks langenud naisi jne, tapleb koletistega ja kurikaeladega, saab igasugu õilsaid tiitleid ja lõpuks saab Britannia kuningatütre endale naiseks. Cervantes ise on uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor, see on ,,Persilese ja Sigismunda kannatused". · Keskaja rüütliromaaniga võrreldes on renessansi oma kujutusviis konkreetsem, looduspärasem. Leidub nii meelelisust kui maist erootikat. · Renessanss hoidis alal ideaalsuse ulma eriliselt pastoraalromaanidega, kuigi neid oli suht vähe. See zanr väljendas pigem arisokraatliku vähemuse maitset ja ideaalide kujutlusi. Teadlik, kokku lepitud utopism. Lembeellu süüvimine, armastuse nukrus ja valu, traagiline motiiv. · Lamburiteema oli toonud renes. Proosaromaani Boccaccio, kuid suurmoe algatas J. Sannazaro ,,Arkaadia"
Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad. Dooria-mehelik, meelekindlust sisendav. Früügia- metsik, kirglik. Lüüdia-õrn, intiimne. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane Aristoteles oli teist meelt: rõhutas muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju. Miks teame antiikmuusikast nii vähe? Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust, Materjale pole palju Kultuuri katkestus-võib oletada, et kreeka muusika mõjutas kristlasi, kuid teisest küljest ei
Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel. Eriti uhked olid suured lossid, mis oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis müüt labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust. Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati, et ladusid kükloobid ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel oli kullasepakunst. Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 480 e.m.a., klassikaline 480 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. 30 m.a.j.
meelevallad on üldise seaduse alusel ühendatud. > Selgituseks mõned väljavõtted Puhta mõistuse kriitikast: "Aeg ja ruum kuuluvad paratamatult ja kahtlemata meie meelelisuse juurde, millised ka poleks meie muljed; ent muljed võivad olla üsna erinevad. Ükskõik kui suure selguseni me oma kaemust ka ei viiks, ikka ei suuda me läheneda asjadele iseeneses [asjade iseeneses omaduste tunnetamisele]. Igal juhul tunnetaksime me ka siis täielikult vaid oma kaemuse viisi, st meie meelelisust, ja sedagi vaid subjektil aja ja ruumi algse olemasolu tingimusel; millised on asjad iseeenses seda ei saaks me kunagi teada ka kõige selgema meile antud nähtuste teadmise kaudu. Näiteks pole kahtlust, et õiguse mõiste, mida kasutab terve mõistus, langeb täiesti kokku sellega, mida võiks sellest arendada kõige peenem spekulatsioon, vaid selle erinevusega, et argises ja praktilises kasutuses me ei teadvusta erinevaid ettekujutusi, mis selles mõttes esineb.
Äärmuslik ratsionalism lõi soodsa pinnase ka esteetika kui meelelise taju uurimiseks. Meelelise taju teooria tõusis 18. Saj päevakorda esteetikas. Kui valgustusajastul rõhutati inmese isiklikku vastutust maailma tunnetamisel, siis isiklik vastutus tõi kaasa vajaduse pöörata tähelepanu ka meelelise taju aspektidele ja soofustas nende küsimuste teaduslikku uurimist. · Uuriti inimese emotsioone, meelelisust, kujutlusvõimet. Kuigi esteetika kui filosoofiline suund sündis Saksamaal, oli tal ka palju eelkäijaid Inglismaal ja Prantsusmaal. · Üheks eelkäijaks võib pidada sensuaalset tunnetusteooriat. Selle üks tähtsamaid esindajaid on John Locke, kes on öelnud: Miski ei ole mõistuses, mis ei ole varem olnud meeltes. · Ashley-Cooper Shaftesbury Inglismaal: esteetika üks eelkäija. Tööd kannavad nimetust empiiriline sensualism
Otsustusi pole rohkem ega vähem. Objekt üldse on mõiste ehk korrelatiivne mõiste teadusele ehk objekt nii nagu ta on põhjendatud puhaste arumõistetega. Kirjeldavad objekti universaalsust, aga puhaste arumõistetega kirjeldatakse algselt vormi ja sisu saab meelelisuse poolt ja siis tekkib alles teadmine. Puhtad arumõisted ja kategooriate paralleelne kasutamine ehk jätkab traditsiooni (kategooria termin). Et vorm leiaks sisu, on vaja meelelisust. Siduda kaks erinevat teaduse elementi. Skeem, kuidas mõisteid meelelisusele rakendada. Mis sellise skeemi rolli täidaks ehk see peab olema ühine, mis on ühine meelelisusele ja arutegevusele. Selle üheosa leiab ta ajast – me tajume ajas ja mõtleme ajas. Aeg võiks olla midagi ühendavat kahe elemendi vahel ja see on ka sisemine vorm – midagi sisemist ajaliselt ja väljendab väliselt ka objektile. Nt. ruum rakendub ainult väliselt. Kujutlusvõime on seose loomine ettekujutuste vahel
rüütellikkus oli lähedane renessansi ideaalile terviklikust inimesest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langevad kokku vaimse ja kõlbelise täiusega. Rüütliromaan kujunes ajaviitelektüüriks kordusid samad kunstilised võtted, olukorrad, tegelased. Pealiskaudset ja sisutut rüütlikirjandust parodeerib Cervantes teoses ,,Don Quijote". Võrreldes keskaegsete rüütliromaanidega on renessansi romaanide kujutusviis konkreetsem ja looduspärasem, aga leidub meelelisust ja erootikat ka. Autorid lasevad rüütliromaani kangelase teekonna taustana näha ajaloolist olustikku, mis aga ei mõjuta kangelasi, kes säilitavad oma ideaalsuse teose algusest lõpuni. Kangelastel pole aega nukrutsemiseks. Põhitegevus keerleb rüütlite seikluste ümber. Pastoraalromaanid viisid tegevuspaigad kaasaegsest ajaloolisest elust kaugemale. Neid ei viljeldud massiliselt, pigem oli tegu aristokraatliku vähemuse maitse ja ideaalsete kujutelmadega
sai Berliini politseidirektorilt loa teos lavatsada, aga pidi teravad kohad välja jätma. Sellest sai menutükk, järgneval hooajal juba 13. saksa teatri laval. Sai 20. sajandi enim mängitud saksa draamaks. Teos Wedekindi maailmapildi kunstiliselt veenvaim kujund; teoses surma, puberteedifantaasiaid, armastust, hukku jne. Iseloomulik vitaalne eluvaade. Mitmes näidendid teemaks tabuvaba armuelu. Põhiteos veel "Lulu-tragöödiad: "Maavaim", "Pandora laegas" kirjeldab tüdrukut Lulud, tema meelelisust, kuidas ta erinevaid mehi haarab. Teemaks ka mõrvad, loos põrkuvad naine ja kord, mis ei käi omavahel kokku. Lulu jääb kunstifiguuriks, nimetu projektsiooniväli meeste, lesbilise krahvinna kirena; Lulu hävib, ei suutnud alluda ühiskondlikele normidele, moraalile. Dramaturgia antinaturalistlik, sündmused leiavad aset suletud situatsioonides, dialoog distantseeritud, irooniline, tegelased marionetlikud. Lavale jõudmine keeruline, Wedekind pidi protsessima, asja ajama
"Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" (1719), mille peategelane elas 28 aastat asustamata saarel. Robinsonaadid keskenduvad inimese vastupidamisele metsikus looduses. Sageli on need teosed kirjutatud päeviku vormis peategelaste üksikasjalike ülestähendustena, milles on oluline koht kirjeldustel. 18. sajandil olid robinsonaadid Euroopas väga populaarsed. rokokoo 18. sajandi kunsti- ja kirjandussuund, milles teadlikult rõhutati kergmeelset meelelisust ja mängulisust. Sellele lisandus tavaliselt ka huumor, iroonia või satiir. Rokokoo järgis carpe diemi põhimõtet nautida maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värssromaanid on haruldased). Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik,
Ilust kui mõjuvõimsast tegurist lootis poeet, et see nii meelte kui mõistuseinimesest ideaalse inimese kasvatab, kes ühtlasi täiusliku ühiskonna rajab. Selleks andis ta lähema piiritluse kunsti ülesannetest, püstitades eelkõige sisu ja vormi ühtsuse nõude. Transtsentaalfilosoofias, kus kõik seisab selles, et vormi sisust vabastada ja paratamatut kõigest juhuslikkust puhtana hoida, harjutakse õige kiiresti materiaalses ainult takistust nägema, ja meelelisust, kuna ta just sellel toimingul teel ees on, mõistusega paratamatus vastuolus olevana kujutama. Sellist kujutlusviisi ei leidu küll mingil moel Kanti süsteemi vaimus, kuid selle kirjatähes võib seda vägagi kergesti leida. lisa: Perry Andresoni põhjal Vikerkaarest 20. saj. keskel kerkisid esile spekulatsioonid ajaloolõpu üle Euroopa intelligentsi kõrgkihtides. Need spekulatsioonid võrsusid suurest hulgast erinevatest institutsioonidest. Kolm
õppimiskoha puudumine, raskused inimsuhetes, õppimises, iseenda leidmises, isiksuse selginemises jne. on olukorrad, kus noor vajab toetust. Toel võib olla selles etapis suur ja kaugeleulatuv mõju noore, tema tulevas pere ja laste tulevikule. Unelmatel on ikka koht inimese elus. Nooruses, mille ülesanneteks on luua eesmärke, seonduda inimeste ja ideoloogiatega, leida elamisest meeldivust ja meelelisust, et jaksaks innustunult püüelda eesmärkide teostumisele, on eluunistustel oluline ülesanne. Nooruse eluunistus on visioon rahuldavast elust tulevikus. 218 Lisateemad Laste kuritarvitamine, vägivald Kes võiks tahta lapsele viga teha? On raske uskuda, et seda võiksid teha lapse oma vanemad. Kuid 1962 identifitseeriti Kempe poolt
annaabi.ee 
