Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärtuste all? Tooge näiteid. Kas ja kuidas objektil /kunstiteosel on võime panna tundma naudingut või meelepaha. Ja mis osad pakuvad meile naudingut. Nt Eesti maastiku esteetiline väärtus. maastiku ilu, maastiku mitmekesisus, maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatud ilme, vaheldusrikas, dramaatiline või huvitav reljeef Mis on kuldlõige
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme
Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. Nägemismeel Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju,
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I
elu-,tegevuse või arengutingimuse puudumise tunnetamine. 1.Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste-vee,õhu,toidu,puhkuse jms järele.Orgaaniliste vajuduste mitterahuldamine ei kutsu esile mitte üksnes bioloogilisi,vaid ka psüühilisi häired.Näiteks pikaajaline nälgimine ja veeta olemine tekitab neurasteeniat,apaatiat,alandab mingist hetkest alates ka intellektuaalseid võimeid. 2.Funktsiooni-ja füüsilise aktiivsuse vajadused.N on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele,s.o vajadus näha,kuulda,liikuda,toimida.Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida,siis võib tekkidaa sensoorne nälg,mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. 3.Sotsiaalsed vajadused.Inimene on ühiskondlik olend.Igapäevaelus avaldub see tarve soovis olla teiste lähedal,nendega suhelda,leida tunnustust,ennast realiseerida,olla iformeeritud.Sotsiaalseteks vajadusteks loetakse eneseteostuse,suhtlemise. 4
Neid on mitu tüüpi. kuulsin, mina katsusin, mina nägin. erinevatest 1. tüüp: meeleline mõtlemine Meeleorgani töö tulemus kohtadest jõuavad närviimpulsid ajju. See ei ole ainult peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise reageering- see pole minukogemus. Meil pole lihtsalt maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. nägemisakt, vaid me kogeme seda minana- see olen Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega mina, kes näeb. sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise V Mina ja ülemeeleline maailm. maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks Kõne ja semiootiliselt vahendatud mõtlemine teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama Probleem: kuidas me saame teadmisi selle kohta, mille välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on
Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi eriline seisund.
Faust 1.) Zanr: värsstragöödia · Traagiline lõpplahendus · Traagiline konflikt · Kurbmäng 2.) Põhiteemad: · Teha kõik, et saada mida sa tahad, hiljem armastuse nimel 3.) Konflikt: · Kas pahelisus suudab hukutada õilsuse Mefisto kavatseb fausti meelitada meelelise iha lõksu, kuid faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu 4.) Oluline stseen: · Fausti ja Margarete armastus mefisto plaan kukub läbi osaliselt 5.) Tegelased: · Faust: Arst, oli depressioonis.Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas.
kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise kontrastid. Vlaminck- tööd elurõõmsad, rahutu, laia, jõulise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise pintslilöögiga. Dufy- motiivid, mis väljendasid elurõõmu, meelelise maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- maailma imetlust, heledad, õrnad värvitoonid. Marquet- kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit, kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit, kõigerealistlikum, veega seotud sumeda ilma töid, valkjas koloriit,
Meeldejätmine (tahtlik, tahtmatu) Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Kujutlus · Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine e meelde tuletamine, taas esile toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia · Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, aste meelelise tunnetuse ja mõtlemise vahel, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse psüühilisi kujundeid · Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujundite loomises Fantaasia liigid / fantaasia kujundite loomine · Aglutinatsioon- erinevate osiste liitmine · Hüperboliseerimine- suurendamine või vähendamine · Teravdamine- üksikute joonte esiletoomine Fantaasia ja kujutus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju
asju? Pane olemasolevaid asju kokku nii nagu pole varem pandud. Selleks et teada saada, millest see keeruline asi tehtud on, tuleb see laiali lammutada. Paneme erinevate omadustega info kokku ja same uudse info. Millised on eristatavad infotöötlus-mehhanismid inimesel? Neid on mitu tüüpi. 1. tüüp: meeleline mõtlemine Meeleorgani töö tulemus peaks olema vastuolus millegi muuga, et välise maailma kohta uudne teadmine tekiks. Ongi vastuolus. Nii teise meeleorgani kui teise meelelise tunnusega sama meeleorgani piires. Nii saame meelelise teadmise maailmast. Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kogetav ikka ainult meeltegaTähelepanekuid. * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise maailmaga, nt. aparaadi näidud. * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. tehiskeskkonna loomise kaudu.
kuna Jumal on alati tõene ja puhas, siis ei saa ka need aistingud olla muud kui tõesed ja puhtad. Teiseks meis kõigis on teatud passiivne aistinguinstinkt, ehk võime vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib mingi aktiivne võime neid tekitada. Selleks tekitajaks võime lugeda Jumalat, või kes nimetab seda saatuseks,saatanaks või horoskoobiks. Kolmandaks, me tunnetame meeleliselt üksikobjekte meelelise tunnetuse ja vaimu vahelise seosega saades nii osa tõest, mis on meisse talletunud kogemuste ja varasemate teadmistega. Mis aga räägib meelelise tunnetuse tõelisuse vastu, on see et me ei saa puhtalt meeleliste aistingute kaudu omandatud teadmist nimetada kohe tõeseks, sest see kõik, mida meie keha vahendab on nii ähmane ja segane. Samamoodi võib õelda ka teaduse saavutuste kohta, kas me näeme või kuuleme neid tõeselt või kas seda on teadlasedki suutnud teha
Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. fenomenoloogia Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need
Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peetavatel 3-päevastel pidustustel , kus olid suured rongkäigud, rohkearvulised koorid ja lauljad. 2) kitaroodia hingestatud soololaulud kitara saatel. Dionysose pidustustest arenes välja tragöödia zanr, mis põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Tragöödiaid kanti ette amfiteatris peale rongkäiku, kus lavaesine poolkaarekujuline osa orkestra oli mõeldud pillimeestele ja koorile. Oletatavasti oli
17. Loodusvormidest tuletatud ornament ? Taimelehed, varred, õied, viinapuuväädid, teokarbid, loomakujutised: lõvid, greif, Vana-Egiptus - akantusleht, palmett 18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga, pinna raamimine, motiivistikuga paigutamine pinnale laikudena, kas rangelt- sümmeetriliselt või vabamalt, töödeldes motiivi tasakaalustamist 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk, parool, salasõna, mis annab meelelise ettekujutuse või pildi mingist mittemeelelisest kujutelmast, mõistest või sündmusest 20. Mis on allegooria ? Allegooria on mingisuguse abstrakste mõiste nähtavaks tegemine
pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja. Pedro Calderon barokidramaturg ,,elu on unenägu". Klassitsism seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, Descarets'i filosoofilisel õpetusel. Tõe allikaks vaid mõistus. Vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis mõistuspärasust selgust ja loogilisust. Esialgu vaid antiikkunsti jäljendamine, ajapikku hakkas absolutistlik riik nõudma järjest rangemat vormidistsipliini. Prantsuse keele arendamiseks ja kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks asutatud Prantsuse Akadeemia kaudu kehtestati kunstile riiklikud põhimõttedd reeglid, mis pidurdasid kunsti arengut.
. seal olid kõik õiged · massikultuuri kohta oli küss? Massiline toodang, ebatraditsonaalne, populaarne, kommertslik, ühtlustunud · kes on politoloog? Poliitiku perearst, järelvalvab ja annab nõu · milles seosneb demokraatia? · millest tuleb korruptsioon? Soov teisi ära kasutada, võim · mis oli levinud enne 60ndaid euroopas? V:esindusdemokraatia · oligarhia raudse seaduse kohta oli küs? Esineb kõikides mitte-dem parteides · sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav · kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis · millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid · kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus · mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? · mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus · millised on teaduse kaks jalga
Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2
Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism. sensualism Tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. agnostitsism Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. pragmatism Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust. 2
Kas kaasaegsetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? Kõige tabavamalt iseloomustas seda Niccolo Machiavell- tema sõnastas, et " eesmärk pühitseb abinõu".( Hinnang sellel antku igaüks ise RENESSASLIK MORAAL: -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine) 12). Millised teemad olid levinud 15.saj itaalia maalikunstas? Enamasti valitses usulin temaatika. Kuid siiski ilmalikus ja pühalikus sulasid kokku.( Meelelise maailma väärtustamine muutis piibli tegelased kaasaegsete inimeste taoliseks). Saj. lõpus kasutati ka aniikmütoloogilist teemat. 13). Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Niii.. freskotehnika( sellises teh. maaliti kiriku ja kabelite seinu). Temperavärvidega värviti puutahvlitele. Kasutati veel õlivärve, mis võeti esimesena kasutusele Veneetsias. 14). Kelle tööd on suured maalid "Venuse sünd" ja "Kevad". Mida lähemat tead nende teoste kohta
Esteetiline analüüs on teose hindamine, kus analüüsitakse objekte ja inimeste suhteid, täiuslikkust ja tema sümboolseid mõtteid. Selle abil kasutatakse esteetika kategoorijaid. 1860-1880. aastatega piiritletakse disainiajaloos Esteetilist liikumist. Sellel ajal oli kunstis suur nii esteetiline kui moraalne mõju. Liikumise liidrid olid E.W. Godwin, McNeil Wistle ja kõige kuulsam graafik Aubrey Berdsley. Tema illustratsioonid Wilde "Salome`le" (1894), kus ta kujundas meelelise, julma ja eksootilise maailma, tõid talle üleöö kuulsuse. Need illustratsioonid on esteetiliselt kaunid ja kuuluvad "kaunis" kategooriasse, sellepärast et tema elegantselt ja graatsiliselt moonutatud figuurid olid kontrasti poolest väga ornamentaalsete ja abstraktsete joontega ning puhaste mustade pindadega. Samal ajal muutusid figuurid nende loomuvastaste, paheliste, rikkaliku kujutlusvõimega kompositsioonide sisuks ja vormiks.
Keisrinna Katariina II Sissejuhatus · Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. · Sündis 21 aprillil 1729. a. · Valitses aastatel 1762- 1796 Katariina II Väga noorena Katariina II · Ta oli väga mitmekülgne isiksus, kelle puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui intelligents. · Meeldis aega veeta ratsutades · Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile. Troonile tõusmine · 1744. a. asus elama Venemaale, kus · 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. · 1745. a.Ristiti ta ümber.. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna) Peeter III · 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks · Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a
Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed.Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis eu õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu meenutame vaid seda, mida teadsime juba varem. Kokkuvõte Platon väitis, et lisaks meeltele tajuvatele asjadele on olemas veel ideed. Meelelise maailma ja ideede maiilma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil: inimesed elavad koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama.
Peale selle tähendab eidos ,,vormi","kuju","ilmet","välimust". Nagu Demokritosel,nii ka Platonil tähendas"idee" ehk ,,eidos" vormi,mida tabatakse mõistuse,mitte meelte abil. Demokritose aatomid-ideed ehk aatomid-vormid jäävad meeltele tabamatuks ainult liiga väikeste mõõdete tõttu.Platoni ideed-vormid või ideed-kujud on meeltele kättesaamatud selletõttu,et nende loomus ei ole hoopiski niisugune negu meelelise maailma asjadel.Demokritose ideed-vormid on kehalikud, Platoni ideed-vormid on kehatud.Demokritose vormimõiste on materialistlik,Platonil-idealistlik.Platoni ,,vormid" on tajumatud ning nende tunnetus või kaemus erineb põhimõtteliselt meeltega tajutavate asjade tunnetusest. Platoni kinnituse järgi on filosoofias kaht liiki ehk klassi filosoofe.Ühed möönavad,et olemas olla võib ainult see,mida saab välismeeltega tajuda,teised- et peale meeltega tajutava on
igavene NÄILISUS TEGELIKKUS IDEE – on asjade tõeline olemus, ta on igavene, apstraktne ja teda saab tunnetada vaid mõistusega. NT. 1. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao ning kui inimene asub uuesti maja ehitama, siis ta juhindub maja ideest. 2. Inimene võib surra, aga idee inimesest ei kao. Platon püüdis ideede maailma ja meelelise maailma vahekorda illustreerida koopa müüdiga. KOOPA MÜÜT – inimesed elavad otsekui koopas. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinu, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on?- Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma.
ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega. Kokkuvõttes võib öelda, et 1930.a. domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Nagu Pariisis, ei tähendanud "realistlik reaktsioon" ka Eestis kunstnike isikupära vähenemist. Vastupidi, estetistlik veendumus, et kunsti olemus on vormide vabas mängus, mitte ainult, et lubas, vaid lausa nõudis kunstnikelt originaalset käekirja. Looduslik aine oli põhiliselt ainult ettekäändeks kauni, isikupärase vormi loomisele. Enamik kunstnikke ja ka suur osa publikust harjus just sellel aastakümnel mõttega, et maalimise
18. Nimeta 3 pinna kaunistamisvõtet ornamendiga? 1) Pinna kaunistamine üleni mingi motiivistikuga. Nt:Tapeet,tekstiil. 2)Pinna raamimine. Nt:Taldrik,raamat,pilt rõhutatakse vormi kuju ja ühtlasi antakse kontrast raami ja raamitava pinna vahel. 3)Motiivistiku paigutamine pinnale laikudena,kas rangelt-sümmeetriliselt või vabamalt,taotledes motiivi tasakaalustamist,selle dünaamiliselt arengut või kontrasti. 19. Mis on sümboolika ? Sümbol on tunnusmärk,parool,salasõna,mis annab meelelise ettekujutluse või pildi mingist mittemeelelisest kujutelmast,mõistest või sündmusest. 20. Mis on allegooria? Allegooria on mitmesuguse abstraktse mõiste nähtavaks tegemine,selle personifitseerimine.Enamasti kasutatakse inimese kuju.
ta ei pööranud palju tähelepanu muutlike meeleliste asjade tunnetuse vaatlemisele. Augustinuse meelest ei ole kehalised objektid kohased teadmise objektid, sest nad on muutlikud ning meie teadmised nendest sõltuvad meeleelunditest, mis ei ole alati samas seisundis, milles on objektid ise. Kui meil ei ole "tõelist teadmist" meeltega tajutavate objektide kohta, siis mitte ainult subjekti, vaid ka objekti puudulikkuse tõttu. Meelelise tunnetuse staatus võib olla seotud pärispatuga. Tänan Tähelepanu eest!
• Näilisus ei taga tõelist teadmist • Kui rahulduda ainult meelte avaneva oleva uurimisega, nähtakse koopasse suletud vangide kombel vaid näilikku. Et küünida tõeliselt olevani, peab püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. • See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teamises. • Platon ei eita meelelise maailma olemasolu; näilisuski on ju midagi rohkemat kui puhas mitteolemine. Kuid see tõsiolev ja kõige aluses olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, kuulub ainult ülemeelesitele ideedele. 4. KOOPA ALLEGOORIA • Selgitab ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda • Inimesed tajuvad muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi, seejuures arvates, nagu nähakse tõelisi asju.
end üksiku ning kasutuna. Mefistofeles hakkab otsima uusi viise, kuidas doktori hinge püüda ning viib ta rahva sekka kõrtsi, tahtes mehe tuju parandada ning panna teda elust rõõmu tundma. Pärast seda peibutab kurat Fausti läbi viima noorenduskuuri, pärast mida armub Faust Margaretasse, range kasvatuse, kuid heasüdamlikku tütarlapsesse. Mehel õnnestub võita Margareta süda oma mõistuse ning Mefistofelese kavalate trikkide kaasabil. Mefistofeles kavatseb meelitada Fausti meelelise iha lõksu, kuid kahe armastaja vaheline tunne on sügav ning Mefistofelest ei saavuta kokkuvõttes edu. Ümbritsevate inimeste silmis on Fausti ja Margareta suhe patune. Mefistofeles ei tee nende elu lihtsaks ning kahel armastajal tuleb läbida mitmeid takistusi ning oma lõpu leiavad kolm Margaretale tähtsat inimest : tüdruku ema, tema vend ning Fausti ja Margareta ühine laps, kelle Margareta lootusetuses uputab. Selle eest mõistetakse Margareta vanglasse. Mefistofeles aga pole Fausti
,,Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele.." Kõige tähtsam oli tema jaoks kunstis väljendus, väljendamine. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Dufy- armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maailde värviilu oli siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. Derain & Vlaminck-kasutasid aastail 1904-1907 eriti intensiivseid , kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming. Rouault- Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,ekspressionism"?
Tema „ideede”-õpetuses leidub nii probleeme ja vasturääkimisi. Näitena võib tuua selle, et Platon ei suuda teooriat järgides seletada, et kuidas on ühest „lauaideest” lähtudes võimalik saada tohutu palju laudu. Platon arendas pidevalt oma „ideede”-teooriat. Platoni arvates jääb hing justkui kahe maailma vahele, kuna hing on liikuv, mis tajub ning võib isegi omada tahet. Ta võrdleb keha-hinge vahelist seost „ideede” maailma ja meelelise maailmaga.Hing tunneb kehas end vangistatult ja ootab pääsu vabadusse aga „ideede” maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged, kes on priid halbadest mõjudest. Platon peab oluliseks hinge osaks mõistust, mis moodustabki hinge olemuse. Inimest kujutab Platon kui ühiskonna liiget, kes elab teistega kooskõlas. Kuna Platon väitis, et on hinges näinud „riigiideed”, siis seetõttu on tal olemas ettekujutlus ideaalsest riigist
Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid. Kuni isa surmani elas Degas majanduslikult kindlustatuna. Pärast selgus, et panga seis oli kehv. Degas loobus suurest osast oma varast, et päästa panka ja sattus rahalistesse raskustesse. Ta keskendus maalidele, mis tõid raha sisse. Eriti palju maalib ta akti.Töö- dele on
Muusikas kujunes välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose hääled ja osad korraga luuakse. 15.-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks. Kujunes välja Guillaume Dufay stiil: palju ringi reisinud õpetlasena ühendas ta prantsuse kompositsioonitehnika, inglise kõlataju, itaalia luulevormide klassikalised mõõdusuhted, selge liigenduse ja meelelise laulvuse. Renessansiajastul hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama kontsertmuusikana. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper „Daphne“ etendus 1598. aastal. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16
omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis on rohkem või vähem dünaamiline - vastavalt sellele, kui intensiivselt on subjekt ja objekt teineteisega seotud +3. Mis on taju eesmärk? Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus
Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk vanimad muusika üleskirjutised
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis.
Madala aktiivsusega last ei huvita motoorseid oskusi nõudvad spordialad. Väikelastel mängib suurt rolli kujutlusvõime, fantaasia ja loovus. Kujutlusvõime asjade mõistmisel on äärmiselt oluline. Kujutlusvõime on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilmavastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia on samuti kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Lapse loomingu 6 puhul on samuti oluline roll lapse loovusel, kuidas laps tajub ja tunnetab seda maailma. (J Sch Health2014; 84: 247-255) 2.3.Sotsiokultuurilised ja keskkonnategurid Igapäevane suhtlemine on sotsiaalse elu joks väga oluline, see on ka võimatu ilma liikumiseta (miimika, kehakeel)
Empirism- õpetus, mille kohaselt peavad teadmised tulema kogemuse kaudu Esteetika- kunsti filosoofia Estetism- millegi vaatlemine seisukohalt, et vaatlusobjekt on eesmärk iseeneses ja mitte vajend millegi muu jaoks Falsifitseeritavus- tõestatav väide Fenomen-vahetu kogemus Humanism- inimkeskme filosoofia Hüpotees- tõestamata teooria, mille keehtivus loodetakse ajajooksul tõestada. Idealism- seisukoht, et tegelikkus koosneb millestki mitte materiaalsest Intuitsioon- vahetu teadmine läbi meelelise kogemuse Kausaalsus- põhjalikkus Kehtivus- arutluse omadus, arutlus on kehtiv, kui järeldus vastab eeldustele. Kosmoloogia- universumi kui terviku uurimine. Küllaldase aluse printsiip- seisukoht, et iga maailmas toimuva sündmuse on põhjustanud seda seletavad faktorid. Materialism- õpetus, mille järgi kõik tegelikult eksisteeriv on materiaalne Monism- kõik koosenb ühest algest Müstitsism- looduslikust maailmast kaugemale ulatuv intuitiivne teadmine.
Ta võimdaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtusei ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad
Ta võimaldab ära tunda, liigitada ja hinnata stiimuleid, objekte, nähtuseid ja sündmusi ning tunnetada organismi seisundeid. Ilma tajuta ei saa tegevust ja toiminguid reguleerida. Taju põhiomadusi on esemelisus, terviklikkus, aktiivsus, valivus, struktuursus, konstantsus, hõlmavus ja ökoloogilisus (J. J. Gibsoni järgi kohanemiseks oluliste keskkonnatunnuste eristamine). Lühidalt: taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Sisu järgi eristatakse nägemus -, kuulmis-, haistis -,maitsmis-, kompimis-, ruumi-, aja-, värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoogias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria
mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Tema leiutistele lisandusid ka Isaac Newtoni (1643-1727) peegelteleskoop, spekter ning mehhaanika põhiseadused. Ka Alessandro Volta tegi olulise leiutise elektripatarei, mis võimaldas muuta keemilist energiat elektriliseks. Eespool nimetatud leiutisi võib pidada oluliseks, sest nad võimaldasid inimestel loodusest paremini aru saada ja maailma turvalisemaks muuta. Avarduv maailmapilt provotseeris teadlasi tegema katseid, mille käigus tehti
sihikindla tegevusega.Saatus võib kinkida ilusa välimuse, terase mõistuse, mitmeid-setmeid andeid. Kuidas me seda kõike kasutame, sõltub küll vaid meist endist.Kui palju on neid, kes on oma anded tuulde pillutanud! Ja neid, kes on kasinate eelduste ja suure tahtega palju korda saatnud. Natuur ehk isiksuse laad on määrav valikutes. Natuur on isiksuse skelett ehk karkass, millele kõik toetub. Näiteks, kui andekas inimene on liiga meelelise natuuriga, siis võib ta minna selles osas liialdustesse ja anded lähevad kaduma. Kui inimene on liiga pidurdamatu või agressiivne, siis nullib ta ära oma võimalused annete realiseerimiseks. Jne. jne. Samuti on teada, et natuuri ei olevõimalik ise valida ega ka oluliselt muuta. Natuur on geneetiliselt ette antud reaktsioonide ja närviprotsesside omadus. Seega, kes on süüdi? Kas kergemeelne on süüdi et on kergemeelne? Kas agressivne on süüdi, et ründab sõnadega
kvaliteedidimensioon- kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab (c) ajadimensioon- aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti (d) ruumidimensioon- teatud liiki aistingute abil saab leida ärritaja asukohta. Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul
muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Aristoteles ideeõpetuse kriitika. Platoni ideed andsid teadmisele igavesed ja muutumatud objektid: teadmine hõlmas üldist ja abstraktset, mitte meelelise maailma üksikjuhtumeid. Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm
tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. · Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille
Kasvab realistlikum, looduslähedasem laad. Ornamentikas kasvab loodust jäljendav stiil, kujutati kodumaised taimeliike. Skulptuur väljendab õndsustunnet, imetlust ning austust kristliku sõnumi vastu. Inimese proportsioonid muutusid õigemaks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Voldistiku alt oli inimkeha aimatav. Peatähelepanu oli endiselt näol ja kätel. Süveneb inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isikuna. Platonism hakkas taanduma, edasi arendati Aristotelese liini (meelelise maailma hindamine). 13. sajandi skulptuur on monumentaalne, katedraali skulptuuridele on omane rahu, ilu ja suursugusus. 14. sajandi skulptuuri ilmub tundeküllasem laad ja Kristuse kannatuslood. Skulptuur on väiksemõõdulisem. Pieta on skulptuurigrupp Maarja ja Kristuse surnukehaga. 15. sajandi skulptuuris levib armastusväärsete, kaunite Madonnade kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega. Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13
on mäed ja arvas nägevat ka meresid.1610 avastas neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ja leidis, et Kopernikul oli õigus väites, et Maa tiirleb ümber Päikese.Avastas vaba langemise seadused ja inertsi.1632a.avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise Maailmasüsteemi kohta"selle eest anti inkvisitsioonikohtu alla.Elu päästmiseks oli sunnitud lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese ja paluma andestust.Jätkas siiski uurimistööd,rõhutades meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust. Uus filosoofia ja mõtteviis:Rene Descartes.Rene Descartes(15961650).Rõhutas inimmõistuse suurt rolli,on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks.Arvas,et inimhingel on 2 omadust:1)mõistus,mis võimaldab teadmisi saada 2)tahtevabadus,mis võimaldab otsuseid langetada,andes võimaluse ka eksida.Lahutas teadused 2 ossa:1)mateeriat uurivad teadused,mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vahelesegamiseta 2)hingeasjadega tegelevad
Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919). o Friedebert Tuglas (1886-1971) - impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", (1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) o Marie Under (1883 1980) - impressionistlik noorusluule, (rühmituse "Siuru" aegne looming), luulekogud, "Sonetid"(1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (1918) Underi impressionistlik luule: teemad armastus ja loodus, rõhutatult naiselik, meelelise armastuse kujutamine sokeeris, palju lõhnu, värve, klassikaline vorm, eelkõige sonett, palju aialilli. o Villem Ridala (Wilhelm Grünthal) (1885-1936) Värsikogud "Villem Grünthali laulud" (1908), "Kauged rannad" (1914), Impressionistlikud looduspildid, rannamaastikud. o Anton Hansen Tammsaare ( 1878-1940) Psühholoogiliste üliõpilasnovellide teemaks noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhted: 1908 "Pikad sammud", 1909 "Noored hinged", 1910 "Üle piiri".
"Püha Jüri" ja "Taavet" 9. Kes oli Verrocchio, mille poolest erines Verrocchiost? Andrea del Verrocchio (umbes 1435 Firenze 1488 Venezia), sünninimega Andrea di Michele di Francesco de' Cioni, oli Itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik, kes töötas Lorenzo de' Medici õukonnas Firenzes. 10. Nimeta reness-kunstnike maali teemad. Millised 2 teemat olid gooti ajastuga võrreldes uued? Usulise ja meelelise maailma väärtustamine, piiblitegelaste, -sündmuste ja pühakute kujutamine. 15. saj II poolel levis ilmalike sündmuste kujutamine ja kaasaegsete inimeste portreede maalimine. Üksikud teosed antiikmütoloogiast. 11. Milliseid maalitehnikaid ja värve sel ajal kasutati? Freskotehnikat ja õlivärve. 12. Mille poolest on erilised Firenze 15.saj II poole kunstniku Sandro Botticelli maalid? 13
annaabi.ee 
